Baqyt Ihsan - 90 jyl

Dalanews 03 qyr. 2024 10:11 2185

Aqyn jyry – jas urpaqpen qaýyshty

Shyǵys Qazaqstan oblysynyń, Tarbaǵataı aýdanynyń ortalyǵy Aqjar aýylyndaǵy mádenıet úıinde, qazaq baspa sózinin ardageri, Qazaqstan Jýrnalıser odaǵynyń múshesi, belgili kalamger Baqyt Ihsanulynyń 90 jyldyǵyna arnalǵan «Ǵasyr daýysy keledi qulaǵyma » poetıkalyq eske alý keshi ótti. Qalamger Baqyt Ihsanov oqyrman qaýymǵa «Syrymdy aıtam», «Jyrla júrek syrlasym», «Tamyrym meniń tereńde», «Uıqym kelmeıdi», «Qanatty jyldar», «Tańdamaly» syndy eńbekterdi rýhanı azyq etip qaldyrdy. Aqjar mádenıet úıinde aqynnyń 90 jyldyǵyna arnalǵan «Ǵasyr daýysy keledi qulaǵyma» atty eske alý keshi ótti. Kesh qalemger shyǵarmashylyǵyna arnalǵan teatraldy poetıkalyq qoıylymmen bastalyp, aqynnyń «Sezim syrlary» atty kitabynyń tusaýkeserismen jalǵasty.

“Ómirdegi bolmysy tym qarapaıym qazaq baspasóziniń qurmetti ardageri  atanǵan Baqyt aǵamyz  tabıǵat bergen daryny bar aqyn, kileń  qoǵam sanasyna áser etetin tanymdyq maqalalary, ádebı pýblısısıkalyq eńbekterimen belgili, el men jer shejiresin, Tarbaǵataı óńiriniń jylnamasyn jazǵan qalamger edi. Sonaý keńestik kezeńniń qyzyl ıdeologıasynyń jeli ońynan soǵyp turǵan, sol zamannyń qyl buraýymen baılanǵan tusta Baqyt aǵamyz óziniń urpaq aldyndaǵy salmaqty júgin biligimen, zaman suryn sezinýimen, parasatpen  paıymdaı bildi”, – deıdi Tarbaǵataı aýdany Aqjar mádenıet úıiniń dırektory Sháken Kópshikbaeva.


Tarbaǵataı óńirindegi belgili qalamger, tanymal jýrnalıs, oblystyq, jergilikti baspasózdiń ardageri atanǵan B.Ihsanuly 1934 jyldyń 31 mamyrynda Tarbaǵataı aýdanynyń Bozsha aýylynda dúnıege kelgen. Jasynan óleń-jyrǵa úıir ol alǵashqy ólenderin mektep qabyrǵasynda-aq jaza bastaǵan. 1954 jyly Zaısan qalasyndaǵy pedagogıkalyq ýchılıshesin bitirip, eńbek jolyn oqytýshylyq qyzmetten bastaıdy. Sonaý 1964 jyly Qazaqtyń kóptegen qabyrǵaly qalamgerleri oqyǵan S.M.Kırov atyndaǵy qazaq memlekettik ýnıversıtetinin fılologıa fakúltetin jýrnalıs mamandyǵy boıynsha támámdaǵan. Baqyt aǵamyz oblystyq baspasózge sanaly ǵumyrynyń 33 jylyn arnady. 1965-1985 jyldary attaı jıyrma jyl oblystyq «Komýnızm týy» qazir (Dıdar) gazetiniń Tarbaǵataı aýdany boıynsha menshikti tilshisi bolyp, aýdannyń tynys tirshiligin oblys jurtshylyǵyna jarıalap otyrdy. Aýdandyq gazette redaktordyń orynbasary qyzmetin atqaryp aýdan baspasóziniń damyna aıryqsha úles qosty.

Baqyt Ihsanuly-ótken ǵasyr basynda dúnıege kelip, aýdanymyzdaǵy ádebı poezıanyń óresiniń órleýine aqyndyq darynymen ólsheýsiz úles qosqan qalamger. Bakyt aǵamyzdyń júreginen týǵan jyrlary sonaý bala kezden Bozshanyń jelinen, Obaly kezeńniń qyratynan, Qataıdyń sýynan nár alsa kerek. Óleńderi oqyǵan adamdy oıǵa jetelep, erekshe shabyt berer tabıǵı daryn ıesi. Óleńderi aýdandyq, oblystyq, respýblıkalyq baspasózde jarıalanǵan. Aýdanymyzdyń áleýmettik mádenı rýhanı shejiresinde ózgeshe orny bar Bakyt Ihsanuly ómirden ótkenge deıin qolynan «qarý qalamy» túspegen daryn ıesi boldy. Qazaqtyń kara óleńin kıe tutqan júreginiń túbinen qaınap shyqqan asyl jyrlary óz oqyrmandarynyń kóńil kókjıeginen oryn aldy. Aqjardaǵy keshte aqynnyń óleńderi oqylyp, sózine jazylǵan ánder shyrqaldy. Shara basynda Tarbaǵataılyq aqyndar S.Saǵdoldın, T.Qalımajan, E,Ádilbekov, M.Muqanǵalıev, S.Esenqyzy taǵy da basqa aqyndarymyz óleń joldaryn shashý etti. Eline adal qyzmet etken ustaz, aqyn, jýrnalıs Baqyt Ihsanulyn eske alyp, esimin ulyqtaý, ónegeli ómir joly men shyǵarmashylyǵyn nasıhattap, urpaqqa úlgi etý maqsatynda ótken sharada aqyn týraly estelikter de aıtyldy.

“Baqyt aǵamyz óte qarapaıym adam edi. Úıine barǵanda balalardyń shýlaǵan daýysyn da estimeıtin edim. Óte aqkóńil, janashyr jan edi. Ýaqyt óte men sol otbasynda 16 perzent baryn bildim. Odan buryn 3-4 bala ǵana bar dep kelippin. Shýlaǵan balanyń úni de shyqpaıtyn, kıimderi tap-taza júretin. Bunyń bári apaımyz ben Baqyt aǵanyń ym-jymyn shyǵarmaı tárbıelep, jaqsy jolǵa salýynan dep bilemin. Qarapaıym tárbıeniń arqasynda búginde balalary áke jolyn qýyp aqyn, jazýshy, tilshi boldy”, - dep esteligimen bólisti Tólegen aǵamyz.

Sonymen qatar «Ǵasyr daýysy keledi qulaǵyma» atty oblystyq aqyndar múshaırasynyń júldegerleri anyqtaldy. Top jarǵan aqyndarǵa syıaqy tabystaldy. Jyr saıysyna 40-qa jýyq aqyn qatysyp, 10 aqyn júldeger atandy. Rýhanı kesh barysynda Tarbaǵataı aýdany ákiminiń orynbasary Bolatbek Mamyrbaev quttyqtaý sóz sóılep, Qazaqstan Bas redaktorlar klýbynyń prezıdenti Bıbıgúl Jeksenbaıdyń jáne Qazaqstan Jazýshylar Odaǵynyń arnaıy hatyn aqynnyń balalaryna tabys etti. Rýhanı sharaǵa jınalǵan jurt aqyn jaıly estelikter legine qulaq túrip, án men jyr tyńdap qaıtty. Óleń ómir dúnıesine joǵalmas qazynadaı jyrlaryn qaldyrǵan Baqyt aǵamyzdyń qyzy Gúljanat Baqytqyzy aqynnyń jańa kitabyn kesh qonaqtaryna syıǵa tartyp, aýdan kitaphanalaryna tabys etti.

Aıta keteıik, búginde áke jolyn qýyp, aqyndyq pen tilshilikti qolǵa alǵan. Almatynyń tórinde myqty tilshi Gúljanat, al ekinshi qyzy aqyn, jazýshy Nurjanat Ihsanova jáne oblystyq “Dıdar” gazetiniń beldi jýrnalısi, osy basylymda 20 jyldan artyq jemisti qyzmet etip kele jatqan Aıjanat Baqytqyzy mamandyqtaryna adal bolyp, áke amanatyna adaldyq tanytýda.


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar