Býrabaida «Aq ordaly Astana» atty xalyqaralyq poeziia festivalinde júrmiz.
Aǵylǵan óleń, tógilgen jyr, arqa-jarqa suxbattar, nebir áńgimeler, fotosessiialar t.b. bop jatyr. Frantsiia, Polsha, Resei, Avstraliia, Qyrǵyzstan, Armeniiadan kelgen aqyndar Qazaq eline dán riza.
Bári tamasha, bári jaqsy. Tek bir kóńilge kirbiń túsiretin jaǵdai boldy keshe.
Biz toqtaǵan qonaq úidiń ákimshiligi festivalge qatysýshylardy avtobýsqa mingizip Býrabaidy aralatty. Tamasha tabiǵatqa biz de, qonaqtar da kózimiz toimai qarai bastadyq.
Bir ýaqytta júrgizýshiniń qasynda kózi Kóksheniń aspanyndai kókpeńbek ekskýrsovod qaraǵym áńgimeni jarsyn!
Ekskýrsiia mátininiń uzyn-yrǵasy bylai. Ańyz aityp otyr baiaǵy: Qudai jer júzin jaratqanda qazaqqa jer jetpei qapty.
Álgi qazaq jer taratylyp jatqanda, albasty basyp uiyqtap qalsa kerek, oiansa bir qadym jer joq (aýada uiyqtaǵan-aý).
Sodan ne kerek, álgi qazekeń, qaidan tapqany belgisiz Aldar-Kósege oibailap barypty. Aldar-Kóse Qudaimen burynnan tanys bolsa kerek, bizdiń beibaq babamyzǵa osy Kókshetaý jerin surap áperip, jarylqap tastapty. Já, oǵan namystan jarylardai bop otyrsaq ta, kúle saldyq.
Sóitsek, bul áli ber jaǵy eken.
Bir kezde zloi i jestokii pravitel Qasym xan búitken-sóitken degen áńgimeni ońdy-soldy boratsyn.
Sosyn bul jerde úsh júzdiń basyn qosyp, qazaq xalqyn Reseige qosyp aman alyp qalǵan Abylai xan degen kisi ómir súrgen dep tóbemizden jai túsirdi.
«Borovoe» degen sóz orystyń «Bor» degen sózinen týyndapty-mys.
Al, osy Kókshetaý, Aqmola degenderińiz Reseidiń ońtústik beketteri eken (iýjnye rýbeji Rossiiskoi imperii dep kádimgidei uryp otyr). Shetelden kelgen qonaqtar osynyń bárin estip, basyn shulǵyp otyr. Avtobýstan túsken soń, álgi ekskýrsovod qyzdan «myna mátindi sizge kim daiyndap berdi?» dep suradym.
Bul mátin burynnan bar, ony ejelden osy jerdi biletin kásibi ekskýrsovodtar (orekeńder dep oqyńyz) jasaqtaǵan dep tur. Mynalaryńyz qate aqparat desem, ony siz emes, biz bilemiz dep julyndy da qaldy.
Mine, aǵaiyn elordamyzdyń irgesinde osyndai shovinistik piǵyldaǵy ideologiialyq jumystar júrip jatyr. Osyndai soraqy dúnielerdi estigen sheteldikterde, tipti ózimizdiń jastarda tarixymyz jaily jalǵan, teris pikiri qalyptasady ǵoi.
Osy oraida, men Aqmola oblysynyń ákiminen jáne onyń týrizmge jaýapty orynbasary Marat Igali myrzadan Býrabaida jumys istep jatqan qonaq úi, demalys úileri, sanatoriilerdiń ekskýrsiialyq baǵdarlamalaryn tekserýdi jáne olarǵa ulttyq múddege negizdelgen, ǵylymi saraptamadan ótken, ortaq ekskýrsiia mátinderimen qamtamasyz etýdi talap etemin.
Óz elimizde óz tarixymyzdy, ańyz-afsanalarymyzdy qorǵai almasaq uiat qoi.
Aqberen Elgezek,
Feisbýk paraqshasynan
