Aǵylǵan óleń, tógilgen jyr, arqa-jarqa suxbattar, nebir áńgimeler, fotosessıalar t.b. bop jatyr. Fransıa, Polsha, Reseı, Avstralıa, Qyrǵyzstan, Armenıadan kelgen aqyndar Qazaq eline dán rıza.

Bári tamasha, bári jaqsy. Tek bir kóńilge kirbiń túsiretin jaǵdaı boldy keshe.

Biz toqtaǵan qonaq úıdiń ákimshiligi festıválge qatysýshylardy avtobýsqa mingizip Býrabaıdy aralatty. Tamasha tabıǵatqa biz de, qonaqtar da kózimiz toımaı qaraı bastadyq.

Bir ýaqytta júrgizýshiniń qasynda kózi Kóksheniń aspanyndaı kókpeńbek ekskýrsovod qaraǵym áńgimeni jarsyn!

Ekskýrsıa mátininiń uzyn-yrǵasy bylaı. Ańyz aıtyp otyr baıaǵy: Qudaı jer júzin jaratqanda qazaqqa jer jetpeı qapty.

Álgi qazaq jer taratylyp jatqanda, albasty basyp uıyqtap qalsa kerek, oıansa bir qadym jer joq (aýada uıyqtaǵan-aý).

Sodan ne kerek, álgi qazekeń, qaıdan tapqany belgisiz Aldar-Kósege oıbaılap barypty. Aldar-Kóse Qudaımen burynnan tanys bolsa kerek, bizdiń beıbaq babamyzǵa osy Kókshetaý jerin surap áperip, jarylqap tastapty. Já, oǵan namystan jarylardaı bop otyrsaq ta, kúle saldyq.

Sóıtsek, bul áli ber jaǵy eken.

Bir kezde zloı ı jestokıı pravıtel Qasym xan búıtken-sóıtken degen áńgimeni ońdy-soldy boratsyn.

Sosyn bul jerde úsh júzdiń basyn qosyp, qazaq xalqyn Reseıge qosyp aman alyp qalǵan Abylaı xan degen kisi ómir súrgen dep tóbemizden jaı túsirdi.

«Borovoe» degen sóz orystyń «Bor» degen sózinen týyndapty-mys.

Al, osy Kókshetaý, Aqmola degenderińiz Reseıdiń ońtústik beketteri eken (ıýjnye rýbejı Rossııskoı ımperıı dep kádimgideı uryp otyr). Shetelden kelgen qonaqtar osynyń bárin estip, basyn shulǵyp otyr.  Avtobýstan túsken soń, álgi ekskýrsovod qyzdan «myna mátindi sizge kim daıyndap berdi?» dep suradym.

Bul mátin burynnan bar, ony ejelden osy jerdi biletin kásibı ekskýrsovodtar (orekeńder dep oqyńyz) jasaqtaǵan dep tur. Mynalaryńyz qate aqparat desem, ony siz emes, biz bilemiz dep julyndy da qaldy.

Mine, aǵaıyn elordamyzdyń irgesinde osyndaı shovınısik pıǵyldaǵy ıdeologıalyq jumystar júrip jatyr. Osyndaı soraqy dúnıelerdi estigen sheteldikterde, tipti ózimizdiń jastarda tarıxymyz jaıly jalǵan, teris pikiri qalyptasady ǵoı.

Osy oraıda, men Aqmola oblysynyń ákiminen jáne onyń týrızmge jaýapty orynbasary Marat Igalı myrzadan Býrabaıda jumys istep jatqan qonaq úı, demalys úıleri, sanatorıılerdiń ekskýrsıalyq baǵdarlamalaryn tekserýdi jáne olarǵa ulttyq múddege negizdelgen, ǵylymı saraptamadan ótken, ortaq ekskýrsıa mátinderimen qamtamasyz etýdi talap etemin.

Óz elimizde óz tarıxymyzdy, ańyz-afsanalarymyzdy qorǵaı almasaq uıat qoı.

Aqberen Elgezek,

Feısbýk paraqshasynan