Kórnekti qoǵam jáne memleket qaıratkeri, ult-azattyq jáne Alash qozǵalysynyń jetekshisi, Alashorda avtonomıaly úkimetiniń tóraǵasy, Ult kósemi Álıhan Nurmuhameduly Bókeıhan: «Qazaqty avtonomıa qylsaq, Qaraótkel – Alashtyń ortasy, sonda ýnıversıtet salyp, qazaqtyń ul-qyzyn oqytsaq, «Qozy Kórpesh-Baıandy» shyǵarǵan, Shoqan, Abaı, Ahmet, Mirjaqypty tapqan qazaqtyń kim ekenin Eýropa sonda biler edi-aý», -depti. Osy jerdegi Qaraótkel – Aqmola óńiriniń baıyrǵy jer ataýy, búgingi Táýelsiz Qazaqstannyń astanasy, bas qalasy. Alash kóseminiń osydan 100 jyl buryn aıtqan sózi elimiz egemendigin alǵan ýaqytta júzege asty.

Rasynda, Astanada túrli ýnıversıtetter salynyp, záýlim ǵımarattar boı kóterip, qazaqtyń Álıhany aıtqan Shoqan, Abaı, Ahmet, Mirjaqyp syndy taǵy basqa tarıhı tulǵalardyń esimderi ulyqtalyp, muralary jan-jaqty nasıhattalyp jatyr. Osy atalǵan negizgi baǵyttaǵy jumystardyń atqarylýy – Astananyń Alashtaný salasyna qosqan úlken úlesi deýge bolady. HH ǵasyr basyndaǵy qazaqtyń saıası elıtasy retinde halqymyzdyń saıası táýelsizdigi úshin kúresken, ultymyzdyń mádenı-rýhanı deńgeıin kóterýge kúsh salǵan, mol shyǵarmashylyq mura qaldyrǵan ult zıalylarynyń ónegesin, tárbıelik máni zor taǵylymdaryn dáripteý – tek atalmysh salany zerttep júrgen ǵalymdardyń ǵana emes, memlekettik qyzmette júrgen mamandardyń da jáne jalpy qoǵamnyń da isi.

         Alash pen Azattyq – egiz uǵym. Osynaý Táýelsizdik bizge – búgingi urpaqqa ońaılyqpen kele salǵan joq. Bul jolda qazaqtyń neshelegen uldary bastaryn qaýip-qaterge tigip, ult-azattyq jolynda qurban boldy. Qanshama arystarymyz erkindik úshin umtylyp, basyna nebir zulmat qaýip-qaterlerdi ótkerdi. Azattyqtyń aq tańy – Alladan babalarymyzdyń tilep ótken tileýleri, arman-murattarynyń oryndalýy, qaısar rýhty qazaqtyń ǵasyrlar boıǵy kúresteriniń jemisi.

Táýelsizdiktiń boıtumary, sımvolyna aınalǵan Astana jáne Táýelsizdik uǵymdary bir-birin tolyqtyryp turatyn uǵymǵa aınalǵanyn búgingi Astana qalasynda atqarylyp jatqan isterden kórýge bolady. Astanada ár jyldarda qazaq halqynyń táýelsizdigi men tutastyǵyn saqtaý úshin kúresken Kereı-Jánibek, Abylaı han, Bógenbaı batyr, Qabanbaı batyr, Kenesary bastaǵan uly tulǵalar, batyrlar, Baýyrjan Momyshuly, Rahymjan Qoshqarbaıuly bastaǵan Uly Otan soǵysynyń batyrlary, Aqtamberdi jyraý, Birjan sal, Abaı, Muhtar bastaǵan ádebıet pen óner ókilderi, ǵalymdar, Balýan Sholaq, Qajymuqan bastaǵan qazaqtyń sport sheberleri, Smaǵul Sádýaqas, Jumabek Táshenuly bastaǵan belgili tulǵalar, memleket jáne qoǵam qaıratkerleriniń atyna, álemdik tulǵalar, halyqaralyq ataýlarmen, ádebı keıipkerler, analar, kásibı, dástúrli, jer-sý ataýlarymen atalatyn dańǵyl, kóshe, tasjol, qysqa kóshe, oramdar berilgen. Astana qalasyndaǵy Álıhan Bókeıhan bastaǵan Alash qaıratkerleriniń esimderimen atalatyn kósheler: Álıhan Bókeıhan, Ahmet Baıtursynuly, Muhamedjan Tynyshpaev, Mustafa Shoqaı, Mirjaqyp Dýlatov, Halel Dosmuhammeduly, Jahansha Dosmuhammeduly, Aǵaıyndy Birimjanovtar, Álimhan Ermekov, Aıdarhan Turlybaev, Ýálıthan Tanashev, Smaǵul Sádýaqas, Maǵjan Jumabaıuly, Júsipbek Aımaýytuly, Halel Ǵabbas, Sultanbek Qojanuly, Haıreddın Bolǵanbaev, Jahansha Seıdalın, Qoshke Kemeńgeruly, Teljan Shonanuly, Ǵumar Qarash, Jaqyp Aqbaı, Sultanmahmut Toraıǵyruly, Aspandıar Kenjın, Muhamedjan Seralın, Názir Tórequluly, Shaımerden Qosshyǵululy jáne Alash tasjoly. Astanada jalpy qazirgi ýaqytta Alash qaıratkerleriniń esimimen atalatyn 1 dańǵyl, 26 kóshe jáne Alash dep atalatyn 1 tasjol bar.

Sózimiz men isimiz dáleldi bolý úshin osy kóshelerge anyqtamalyq sıpattama bereıik:

1. ÁLIHAN BÓKEIHAN KÓSHESİ

Álıhan Bókeıhan kóshesi Astana qalasy máslıhatynyń sheshimimen 1997 jylǵy 7 qarashada berilgen. Ol Ǵ. Qarash kóshesinen bastalyp, Abaı dańǵylynda aıaqtalady. Aǵybaı batyr, A. Imanov, T. Rysqulov, Kenesary kóshelerin qıyp ótedi. Uzyndyǵy – 846,3 m. Bul kóshede Mahambet Ótemisuly atyndaǵy oqýshylar saraıy, OBSE ortalyǵy, BUU ókildigi, «Abaı» kitap úıi ornalasqan. Álıhan Bókeıhannyń atyna elordanyń sol jaǵalaýynan kóshe beriletindikten atalǵan kóshege qazirgi tańda Ázirbaıjan Mámbetovtiń aty berildi.

Bókeıhan Álıhan Nurmuhameduly (1866-1937) – kórnekti qoǵam jáne memleket qaıratkeri, ult-azattyq jáne Alash qozǵalysynyń jetekshisi, Alashorda avtonomıaly úkimetiniń tóraǵasy, pýblısıs, ǵalym, aýdarmashy. Álıhan Bókeıhan «Qazaq» gazetin uıymdastyrýda jáne onyń jalpy ulttyq deńgeıge kóterilýine zor eńbek sińirdi. Álıhannyń jetekshiligimen 1917 jyly shildede 1-jalpyqazaq sıezi ótkizilip, «Alash» partıasy quryldy. 1917 jylǵy jeltoqsandaǵy sıezde «Ult Keńesi» qurylyp, onyń aty «Alashorda» bolyp ataldy. Bul úkimettiń tóraǵasy bolyp Á. Bókeıhan saılandy. Álıhan Bókeıhan – qazaq halqynyń turmys-tirshiligin, mádenıetin, sharýashylyǵyn, tórt túlik malyn, jer-sýyn, áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyn jan-jaqty zerttegen ǵalymdardyń biri. Ol halyqtyń sana-sezimi men ulttyq mádenıetin kóterýdegi baspasózdiń orasan zor mańyzyn baǵalaı bilgen.

2. MİRJAQYP DÝLATOV KÓSHESİ

Mirjaqyp Dýlatov kóshesi 1997 jylǵy 7 qarashada berilgen. S. Muhamedjanov kóshesinen bastalyp, Aspara kóshesinde aıaqtalady. Sh. Jıenqulova, Aqan seri, Jalyn kóshelerimen qıylysady. Uzyndyǵy – 3721,7 m.  

Mirjaqyp Dýlatov (1885-1935) – qazaqtyń asa kórnekti aǵartýshysy, Alash qozǵalysynyń qaıratkeri, qazaq aqyny, jazýshy, dramatýrg, pýblısıs, aǵartýshy-pedagog, kósemsóz sheberi. HH ǵasyr basyndaǵy qazaq mádenıeti men ádebıetiniń iri ókili. Qazaqtyń tuńǵysh romany – «Baqytsyz Jamal» (1910) jáne «Azamat» (1913), «Terme» (1915) kitaptarynyń avtory.

3. MUHAMEDJAN TYNYSHBAEV KÓSHESİ

Muhamedjan Tynyshbaev 1997 jylǵy 7 qarashada berilgen. Qarasaı batyr kóshesinen bastalyp, Y. Altynsarın kóshesinde aıaqtalady. Aqbuǵy, Birjan sal kóshelerimen qıylysady. Uzyndyǵy – 727,6 m. 

Muhamedjan Tynyshbaev (1879-1937) – Alashtyń iri qoǵam jáne memleket qaıratkeri, tarıhshy, aǵartýshy,  tuńǵysh temirjol ınjeneri, İİ Memlekettik Dýmanyń depýtaty, Qoqan avtonomıasynyń basshysy, Alashorda úkimetiniń múshesi. Alash partıasyn qurýǵa tikeleı aralasyp, 1917 jylǵy jeltoqsanda jarıalanǵan Alash avtonomıasy úkimetiniń 15 múshesiniń biri bolǵan. «Alash avtonomıasy aýmaǵyndaǵy ýaqytsha jer paıdalaný týraly Erejeniń» jobasyn qabyldaýǵa qatysqan.

4. SULTANMAHMUT TORAIǴYROV KÓSHESİ

Sultanmahmut Toraıǵyrov kóshesi 1997 jylǵy 7 qarashada berilgen. Ol Kenesary kóshesinen Otyrar kóshesine deıin jáne J. Omarov kóshesinen bastalyp, Bógenbaı batyr dańǵylyna deıin sozylyp jatyr. S. Seıfýllın, Qaraǵandy, Á. Jangeldın,     I. Panfılov kóshelerin qıyp ótedi. Uzyndyǵy –  1704,5 m. 

Toraıǵyrov Sultanmahmut (1893-1920) – aqyn, aǵartýshy, Alash partıasynyń Semeı oblystyq komıtetiniń múshesi. 1917 jyly Aqpan aıyndaǵy tóńkeristen keıin Semeıde jańa qurylǵan Alash partıasy, Alashorda úkimetiniń jumystaryna qatysqan. «Alash urany» óleńin jarıalap, «Alash týy astynda, Kún sóngenshe sónbeımiz...» dep Alash ıdeıasyn jyrlaǵan. «Álıhannyń Semeıge kelýi» maqalasynda Alash kóseminiń tarıhı qyzmetin baǵalady. Birneshe óleń, ocherk, roman, áńgimeler jazǵan.

5. QOSHKE KEMEŃGERULY KÓSHESİ

Qoshke Kemeńgeruly kóshesi 1999 jylǵy 1 shildede berilgen. Aqbıdaı   kóshesinen   bastalyp,   Ózen kóshesinde aıaqtalady. Aqsý-Jabaǵaly, Yntymaq kóshelerimen qıylysady. Uzyndyǵy – 2207,2 m.

Qoshke Kemeńgeruly (1896-1937) – Alash qaıratkeri, ǵalym, dramatýrg, jazýshy, jýrnalıs. Ombyda qurylǵan qazaq jastarynyń uıymy «Birlikke» múshe bolǵan. 1916-1918 jyldary «Balapan» qoljazba jýrnalynyń redaktory boldy. Prozadaǵy alǵashqy týyndylarynyń biri – «Tutqanyń oıy» áńgimesi. Q. Kemeńgerdiń «Jetim qyz», «Dúrıa», «Nazıqa» áńgimeleri, «Altyn saqına», «Bostandyq jemisi» t.b. dramalyq týyndylary bar.

6. ALASH TASJOLY

Alash tasjoly 2007 jylǵy 12 jeltoqsanda berilgen. Sh. Jıenqulova kóshesinen bastalyp, Aqjol, Jolymbet kóshelerimen qıylysady. Uzyndyǵy – 14717,3 m. Bul tasjolda Alash saýda úıi, Ortalyq bazar, Kók bazar ornalasqan.  

Alash qozǵalysy – HH ǵasyr basyndaǵy qazaq jeriniń barlyq óńirin qamtyǵan ult-azattyq qozǵalys. 1905 jylǵy 26 maýsymdaǵy «Qarqaraly quzyrhaty» dep atalyp Qoıandy jármeńkesinde Reseı patsha úkimetiniń mınıstrler kabınetine sóz bostandyǵy men ana tilinde oqý t.b. máselelerdi kótergen 12.767 qazaq azamaty qol qoıǵan qujat osy qozǵalystyń bastaýy bolyp tabylady. Alash qozǵalysynyń basty maqsaty – qazaq eliniń ózin-ózi basqarý, ıaǵnı ulttyq múddesin qorǵaı alatyn memlekettik júıe qurý, qazaq jerlerine ishki Reseıden qonys aýdarýǵa shek qoıý, álemdik ozyq tájirıbeni paıdalana otyryp, dástúrli mal sharýashylyǵyn órkendetý, eginshilik pen ónerkásiptiń damýyn qamtamasyz etý, rynoktyq qatynastarǵa jol ashý, ulttyq mádenıetti órkendetý, oqý júıesiniń, tildiń damýyna qajet sharttar túzý boldy. Alash ult-azattyq qozǵalysy 1917 jyldyń aqpan jáne jeltoqsan aralyǵynda óziniń sharyqtaý shegine jetti. 1917 jyly Alash partıasynyń qurylýy men Alashorda úkimetiniń qurylýy bul qozǵalystyń nátıjesi boldy.

7. MUSTAFA SHOQAI KÓSHESİ

Mustafa Shoqaı kóshesi 2007 jylǵy 12 jeltoqsanda berilgen. «Promyshlennyı» turǵyn alaby. Kókjelek kóshesinen bastalady.Uzyndyǵy – 1108,8 m.

Mustafa Shoqaı (1886-1941) – kórnekti qoǵam jáne memleket qaıratkeri, túrik halqynyń dańqty kúreskeri, otarshyldyqtyń ozbyr saıasatyna qarsy júrgizilgen qoǵamdyq qozǵalys kósemderiniń biri, Alashorda úkimetiniń múshesi. Túrkistan halyqtary arasynda tarıhta tuńǵysh ret demokratıalyq Eýropanyń ortasynda túrkistandyq saıası emıgrasıalyq qyzmettiń negizin qalaýshy.

8. ǴUMAR QARASH KÓSHESİ

Ǵumar Qarash kóshesi 2007 jylǵy 12 jeltoqsanda berilgen. Á. Bókeıhan kóshesinen bastalyp, Asanqaıǵy kóshesinde aıaqtalady. Uzyndyǵy – 1155,1 m.  

Ǵumar Qarash (1875-1921) − Alash qozǵalysynyń kórnekti qaıratkeri, dindar-aqyn. 1911-1913 jyldary alǵash Ordada, keıin Oralda basylǵan «Qazaqstan» gazetin shyǵarysýǵa, onyń saıası-mádenı áleýetin kóterýge atsalysty. Osy kezeńde qazaqtyń saıası kózin ashatyn, rýhanı baıytatyn «Oıǵa kelgen pikirlerim», «Bala tulpar», «Aǵa tulpar», «Qarlyǵash», «Órnek», «Týmysh», «Bádel qajy» atty fılosofıalyq  kitaptary jaryq kórgen.

9. JAHANSHA DOSMUHAMEDULY KÓSHESİ

Jahansha Dosmuhameduly kóshesi 2007 jylǵy 12 jeltoqsanda berilgen. Aqjol kóshesinen bastalyp, Jetigen kóshesimen qıalysady. Uzyndyǵy – 1501 m. 

 Jahansha Dosmuhameduly (1889-1932) – Alash qozǵalysynyń qaıratkeri, Batys Alashorda jetekshileriniń biri, zańger. Reseıdegi Aqpan tóńkerisinen keıin bolǵan qoǵamdyq-saıası ózgerister kezinde oblystyq qazaq komıtetiniń tóraǵasy boldy. 1917 jyly mamyrda Máskeýde ótken Búkilreseılik musylmandar sıezine qatysyp, Búkilreseılik musylmandar keńesi tóraǵasynyń orynbasary bolyp saılandy.

10. HALEL DOSMUHAMEDULY KÓSHESİ

Halel Dosmuhameduly kóshesi 2007 jylǵy 12 jeltoqsanda berilgen. «Shubar» turǵyn alaby. Atasý kóshesinen bastalyp, Saraıshyq kóshesinde aıaqtalady. R. Qoshqarbaev,   Á. Ermekov, Qarashash kóshelerimen qıylysady. Uzyndyǵy – 1089,8 m. 

Halel Dosmuhameduly (1894-1939) Alashtyń kórnekti qaıratkeri, Batys Alashordanyń tóraǵasy, dáriger, ustaz, ǵalym. 1917 jyly Reseıdegi Aqpan tóńkerisinen keıin qazaq dalasynda jalpyqazaq sıezderin uıymdastyryp, ony ótkizýge atsalysty. 1917 jyly jeltoqsanda Ekinshi jalpyqazaq sıezinde jarıalanǵan Alashorda úkimetiniń – Ult Keńesi quramyna saılandy. Alash qaıratkerlerimen birge birinshi kezekte halyqty búlinshilikten qorǵaıtyn ulttyq ásker – halyq mılısıasyn jasaqtaýǵa, Alash qoryn qurý isine kúsh saldy. «Murat aqyn sózi», «Isataı – Mahambet», «Alaman» jınaqtaryn shyǵardy.

11. JÚSİPBEK AIMAÝYTULY KÓSHESİ

Júsipbek Aımaýyuly kóshesi 2007 jylǵy 12 jeltoqsanda berilgen. S. Seıfýllın kóshesinen bastalyp, Y. Dúkenuly kóshesinen aıaqtalady. Á. Jangeldın kóshesimen Bógenbaı batyr dańǵylyn qıyp ótedi. Uzyndyǵy – 1100,9 m.

Júsipbek Aımaýytuly (1889-1931) – Alashtyń kórnekti qaıratkeri ári jazýshysy, dramatýrg, aýdarmashy, zertteýshi, pýblısıs. Qazaq kórkem prozasynyń, dramatýrgıasynyń, ulttyq psıhologıa, pedagogıka ǵylymdarynyń negizin salýshylardyń biri. 1917-1919 jyldary Alash qozǵalysynyń óristegen shaǵynda jazýshy saıası is-sharalardyń ortasynda júredi. Alashordanyń úni bolǵan «Qazaq», «Saryarqa» gazetteri men «Abaı» jýrnalyna ultty azattyqqa úndeıtin, namysyn oıatatyn maqala, óleń jarıalap turǵan. «Qartqoja», «Aqbilek» romandary men «Kúnikeıdiń jazyǵy» povesi, «Shernıaz», «El qorǵany», «Mansapqorlar» pesalarynyń, «Psıhologıa», «Jan júıesi jáne óner tańdaý» eńbekteriniń avtory.

12. MAǴJAN JUMABAEV DAŃǴYLY

Maǵjan Jumabaev dańǵyly 2007 jylǵy 12 jeltoqsanda berilgen. Abylaı han dańǵylynan bastalyp, B. Momyshuly, R. Qoshqarbaev dańǵyldaryn, Qajymuqan, M. Tólebaev kóshelerin qıyp ótedi. Uzyndyǵy – 3197 m. Bul dańǵylda Eýrazıa gýmanıtarlyq ınstıtýty, L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazıa ulttyq ýnıversıtetiniń «Stýdentter úıi» ornalasqan. 

Maǵjan Jumabaev (1893-1938) – Alash qozǵalysynyń belgili qaıratkeri, ult aqyny, qazaq ádebıetiniń asa kórnekti ókili. 1912 jyly Qazanda aqynnyń «Sholpan» atty tuńǵysh óleńder jınaǵy basylyp shyǵady. M. Jumabaev tuńǵysh óleńinen bastap áleýmettik taqyrypqa den qoıyp, aǵartýshylyq, ult-azattyq, demokratıashyl baǵytty ustandy. Ol Abaı poezıasynyń óshpes mańyzyn birden tanyp, ony «hakim» dep atady. M. Jumabaev «Qazaǵym», «Men jastarǵa senemin», «Qazaq tili», «Túrkistan» t.b. óleńderdiń jáne «Batyr Baıan», «Qoılybaıdyń qobyzy» atty poemalardyń avtory.

13. ÁLİMHAN ERMEKOV KÓSHESİ

Álimhan Ermekov kóshesi 2007 jylǵy 12 jeltoqsanda berilgen. Temirqazyq, N. Ońdasynov, Alpamys batyr kóshelerin qıyp ótip, Qarasaqal Erimbet kóshesinde aıaqtalady. Uzyndyǵy – 899,5 m. 

Álimhan Ermekov (1891-1970) – qoǵam qaıratkeri, «Alash» partıasy men Alashorda qozǵalysy jetekshileriniń biri, matematık, ustaz, ǵalym. Qazaq jerlerin Qazaq AKSR-i sheńberinde toptastyrýda erekshe ról atqarǵan. Ol qazaq zıalylarynyń qatarynan tuńǵysh ret matematıka salasynan profesor ataǵyna ıe bolǵan.

 

14. SULTANBEK QOJANULY KÓSHESİ

Sultanbek Qojanuly kóshesi 2007 jylǵy 12 jeltoqsanda berilgen. Qabanbaı batyr dańǵylynan bastalyp, Lesnoı kóshesimen qıylysady. Uzyndyǵy – 1437,6 m.

Sultanbek Qojanuly (1894-1938) – belgili memleket jáne qoǵam qaıratkeri, ustaz, ǵalym, pýblısıs. 1917 jyly kóktemde Tashkentte M. Shoqaı, Q. Qojyqov, Q. Bolǵanbaev, S. Aqaevpen birge «Birlik týy» gazetin shyǵardy. Mektepke arnalǵan «Eseptaný quraly» oqýlyǵy men «Túrkistannyń Keńestik Avtonomıasynyń on jyldyǵyna» atty kitaptary shyqty.  1923 jyly Maǵjannyń óleń kitabyna alǵysóz jazyp jarıalady. «Neni aıtaıyn?», «Kim jaýapker?», «Kóremiz!» t.b. óleńderi men aýdarmalary bar.

15. TELJAN SHONANULY KÓSHESİ

Teljan Shonanuly kóshesi 2007 jylǵy 12 jeltoqsanda berilgen. Tashkent kóshesinde aıaqtalady. Uzyndyǵy – 1346,7 m.

Teljan Shonanuly (1894-1938) – kórnekti Alash qaıratkeri, til bilimi salasyn uıymdastyrýshy, aǵartýshy, pedagog, aýdarmashy, tilshi ǵalym. T. Shonanuly ulttyq avtonomıa jolynda kúres júrgizgen Alash qaıratkerleriniń qatarynda boldy. 1917 jyly 5-13 jeltoqsanda Orynborda ótken ekinshi jalpyqazaq sıezinde Alashorda úkimeti janynan qurylǵan oqý komısıasynyń quramyna engizildi. Ol 1923-37 jyldar aralyǵynda 32 oqýlyq, kitap, 72 maqala jazǵan.

16. NÁZİR TÓREQULULY KÓSHESİ

Názir Tórequluly kóshesi 2007 jylǵy 12 jeltoqsanda berilgen. J. Jabaev kóshesinen bastalady. Uzyndyǵy – 933,6 m.

 Názir Tórequluly (1892-1937) – kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri, iri tarıhı tulǵalardyń biri, Alash qozǵalasynyń qaıratkeri. Jergilikti ult ókilderiniń alǵashqylarynyń qatarynda Túrkistan kompartıasy Ortalyq Komıtetiniń birinshi hatshylyǵyna saılanǵan. Túrkistan Ortalyq Atqarý komıtetin (SIK), Oqý-aǵartý halyq komısarıatyn basqardy. Tashkenttegi tuńǵysh joǵarǵy oqý ornyn ashýda basty tulǵalardyń biri boldy. 1922-1926 jyldary KSRO halyqtarynyń Ortalyq baspasyn basqardy, ǵylymı-pedagogıkalyq jumysqa aralasqan. 1928 jyly (36 jasynda) Hıjaz Nej (Saýd Arabıasy), ári qosylǵan aımaqtardaǵy KSRO-nyń ókiletti ýákili bolyp taǵaıyndaldy. KSRO-nyń tuńǵysh qazaq elshisi bolǵan.

17. JAQYP AQPAEV KÓSHESİ

Jaqyp Aqpaev kóshesi 2009 jylǵy 21 jeltoqsanda berilgen. Uzyndyǵy – 1006,5 m.

 Jaqyp Aqpaev (1876-1934) – Alash qozǵalysyn uıymdastyrýshylardyń biri, Alashorda úkimetiniń múshesi. HH ǵasyrdyń basyndaǵy eń yqpaldy qazaq zıalylarynyń biri. Qarqaraly ýezi qazaq komıteti onyń qurmetine «Jaqyp medresesin» ashqan. Qazaq halqynyń quqyǵy men bostandyǵy úshin kúresken iri qaıratker.

18. JAHANSHA SEIDALIN KÓSHESİ

Jahansha Seıdalın kóshesi 2009 jylǵy 21 jeltoqsanda berilgen. Dáýletkereı kóshesimen qıylysyp, N. Tilendıev kóshesinde aıaqtalady. Uzyndyǵy – 982,1 m. 

Jahansha Seıdalın (1877-1923) – qoǵam qaıratkeri. HH ǵasyrdyń basynda jalpyqazaq sezin shaqyrýdy alǵash kótergen tulǵa.

19. HAIRETDIN BOLǴANBAEV KÓSHESİ

Haıretdın Bolǵanbaev kóshesi 2009 jylǵy 21 jeltoqsanda berilgen. Egindi, Kókjıde, Ashýtas oramdarymen qıylysady. Uzyndyǵy – 885,4 m.

Haıretdın Bolǵanbaev (1893-1937) – Alash qozǵalysynyń qaıratkeri, kósemsózshi. Birinshi jáne Ekinshi jalpyqazaq sıezderine qatysqan. Túrkistan avtonomıasyn qurýǵa atsalysqan. Aqmolada Alash komıtetin qurýda belsendilik tanytqan. 1917-1918 jyldary Mustafa Shoqaı, Sultanbek Qojanovpen birlesip, «Birlik týy» gazetin jaryqqa shyǵardy. Ult taǵdyry jáne rýhanıat máselelerine arnalǵan birqatar eńbekteri bar.

20. HALEL ǴABBASOV KÓSHESİ

Halel Ǵabbasov kóshesi 2009 jylǵy 21 jeltoqsanda berilgen. Saryarqa aýdanynda ornalasqan. Uzyndyǵy – 1039,7 m. 

Halel Ǵabbasov (1888-1931) – Alash qozǵalysynyń qaıratkeri. Birinshi jalpyqazaq sıezinde Búkilreseılik quryltaıǵa usynylǵan. 1917 jyldyń qazanynan Semeı oblystyq Alash partıasy komıtetiniń tóraǵasy boldy. Ekinshi jalpyqazaq sıezinde Alash mılısıasyn qurý týraly baıandama jasaǵan. Alashorda úkimetiniń músheligine saılanǵan.

21. SMAǴUL SÁDÝAQASOV KÓSHESİ

Smaǵul Sádýaqasov kóshesi 2009 jylǵy 21 jeltoqsanda berilgen. Muryn jyraý, Jasybaı kóshelerimen qıylysyp, Úmbeteı jyraý kóshesinde aıaqtalady. Uzyndyǵy – 1249,1 m.

 Smaǵul Sádýaqasov (1900-1933) – qoǵam jáne memleket qaıratkeri, jazýshy, synshy, Alash qozǵalysyna qatysýshy. Saıası kúreske 1916 jyly aralasyp, «Birlik», «Jas azamat» uıymdarynda qaıratkerlik shyńdalýdan ótedi. 1917-1918 jyldary Aqmola oblysynda Alash komıtetin qurýǵa atsalysady. Qazaq memlekettik baspasynyń 5 kisiden turatyn redaksıalyq alqasynyń quramyna kirgen (A.Baıtursynuly,   Á. Bókeıhan, H. Bolǵanbaı, J. Aımaýytuly syndy tulǵalarmen birge). Qaıratker 20-jyldary Qazaq jeriniń tutastyǵyna qatysty jumystarǵa belsendi qatysty. Qaıratkerdiń saıasattaǵy eleýli belesi - Kreml fýnksıoneri F. Goloshekınmen ashyq kúresi. Smaǵul Sádýaqasovtyń «Kúmis qońyraý», «Kúlpásh», «Salmaqbaı, Saǵyndyq» t.b. shyǵarmalary bar.

22. AIDARHAN TURLYBAEV KÓSHESİ

Aıdarhan Turlybaev kóshesi 2009 jylǵy 21 jeltoqsanda berilgen. Qaraqoja oramynan  bastalyp, J. Seıdalın kóshesinde aıaqtalady.  Uzyndyǵy – 933,5 m. 

  Aıdarhan Turlybaev – Alash qozǵalysynyń kórnekti qaıratkeri. Birinshi, Ekinshi jalpyqazaq sıezderin jáne atty ásker polkin uıymdastyrýshylardyń biri. Aqmola oblystyq «Alash» komıtetiniń tóraǵasy. Alashorda úkimeti Ult keńesiniń múshesi.

23. ÝÁLITHAN TANASHEV KÓSHESİ

Ýálıthan Tanashev kóshesi 2009 jylǵy 21 jeltoqsanda berilgen. Malaısary batyr kóshesinen bastalyp, Mádı, Ábilhan Qasteev kóshelerin qıyp, Úmbeteı jyraý kóshesinde aıaqtalady. Uzyndyǵy – 1095, 0 m. 

Ýálıthan Tanashev (1887-1968) – Alash qozǵalysynyń qaıratkeri, Alashorda úkimetiniń múshesi. 1917 jyly Torǵaı oblysy qazaqtarynyń sıezinde tóralqa tóraǵasynyń orynbasary, Oralda ótken Bókeı qazaqtarynyń sıezinde tóralqa tóraǵalyǵyna saılanǵan. 1917 jyly 5-13 jeltoqsan aralyǵynda Orynborda ótken Ekinshi jalpyqazaq sıezinde Alashorda úkimetiniń mınıstri bolyp bekitildi. Batys Alashorda jetekshileriniń biri.

24. BİRİMJANOVTAR KÓSHESİ

Birimjanovtar kóshesi 2009 jylǵy 21 jeltoqsanda berilgen. Qordaı kóshesinen bastalyp, Sútbulaq oramyn qıyp ótedi. Uzyndyǵy – 673,9 m.

Birimjanov Ahmet Qorǵanbekuly (1871-1927) – Alash qozǵalysynyń qaıratkeri. Alashorda úkimetiniń múshesi.

Birimjanov Ǵazymbek Qorǵanbekuly (1896-1938) – Alash qozǵalysynyń qaıratkeri. «Alash» partıasynyń baǵdarlamasyn jasaýshylardyń biri.

25. MUHAMEDJAN SERALIN KÓSHESİ

Muhamedjan Seralın kóshesi 2009 jylǵy 21 jeltoqsanda berilgen. Ashýtas, Maılykent, Jylybulaq oramdarymen qıylysady. Uzyndyǵy – 4495,4 m. 

 Muhamedjan Seralın (1872-1929) – kórnekti aqyn, jazýshy, kósemsózshi. Qazaqtyń tuńǵysh jýrnaly «Aıqaptyń» redaktory. Bul jýrnal qazaq jazba ádebıetiniń jáne ulttyq baspasózdiń qalyptasýyna aıryqsha yqpal etti. Shyǵarmalary: «Topjarǵan», «Gúlhashıma» poemalary. «Ushqyn», «Aýyl» gazetteriniń bas redaktory bolǵan.

26. AHMET BAITURSYNULY KÓSHESİ

Ahmet Baıtursynuly kóshesi 2010 jylǵy 28 mamyrda berilgen. R. Qoshqarbaev dańǵylynan bastalyp, Táýelsizdik dańǵylyn qıyp ótedi. Uzyndyǵy – 7200 m. Bul kóshede Beıbitshilik jáne kelisim saraıy, «Shabyt» konsert zaly, «Haıvıll» turǵyn úı kesheni ornalasqan.  

 Ahmet Baıtursynuly (1873-1938) – Alashtyń asa kórnekti qaıratkeri, HH ǵasyrdyń basyndaǵy ult-azattyq qozǵalysy jetekshileriniń biri, aqyn, pýblısıs, qoǵam jáne ult-azattyq qozǵalysynyń jetekshileriniń biri, qazaq til bilimi men ádebıettaný ǵylymynyń negizin salýshy ǵalym, ulttyq jazýdyń reformatory, aǵartýshy.

         Ahmet Baıtursynuly 1913-1918 jyldary Á. Bókeıhanmen, M. Dýlatovpen birigip, tuńǵysh jalpy ulttyq «Qazaq» gazetin shyǵaryp turdy. 1917 jyly «Qazaq» gazeti arqyly halyqqa saıası teorıalyq baǵyt-baǵdar berip otyrdy. Alashorda úkimeti quramyn bekitken Ekinshi jalpyqazaq sıezi Oqý-aǵartý komısıasyn quryp, onyń tóraǵasy etip, Ahmet Baıtursynulyn bekitken.       Ahmet Baıtursynuly «Qyryq mysal», «Masa», «Ádebıet tanytqysh» sekildi jınaqtaryn jaryqqa shyǵardy. Ahmet Baıtursynulynyń aqyn aýdarmashy, ǵalym-tilshi, ádebıettanýshy retindegi ulan-ǵaıyr eńbegi zor baǵaǵa ıe boldy.

27. ASPANDIAR KENJIN KÓSHESİ

Aspandıar Kenjın kóshesi 2015 jylǵy 24 aqpanda berilgen. «Saryarqa» aýdany. Bolashaq kóshesinen bastalyp, Kerbezqyz, Jańaqonys, Súıinbaı aqyn kóshelerimen qıylysyp, N. Tilendıev dańǵylynda aıaqtalady. Uzyndyǵy – 974 m.

 Aspandıar Kenjın (1887-1938) – qoǵam qaıratkeri, «Alash» partıasynyń, Batys Alash-Ordanyń belsendi músheleriniń biri. «Qazaq» gazetiniń shyǵý merzimdiligin jıiletý isine kúsh salyp, «Azamat» seriktestigine músheler tartty. «Qazaq» gazetiniń avtory. Maqalalary: «Qazaqtyń» shyǵýyn jıileý», «Jumysshylar jaıynan», «Jıhansha hatyna jaýap». İİ-Jalpyqazaq sıezinde Alash-Orda úkimetine, ıaǵnı Alash avtonomıasynyń Ýaqytsha Ult Keńesi múshesiniń orynbasarlyǵyna saılandy. 1918 jyly qarashadan bastap Alash-Ordanyń Torǵaı bólimshesine kelip, Orskide ornalasqan Alash-Orda Áskerı keńesine múshe boldy, Torǵaı bólimshesi áskerine jigit jınaý jónindegi komısıaǵa tóraǵalyq etti.

28. SHAIMERDEN QOSSHYǴULULY KÓSHESİ

Qosshyǵululy Shaımerden kóshesi 2015 jylǵy 24 aqpanda berilgen. K. Kúmisbekov kóshesinen bastalyp, Jambyl kóshesimen qıylysady. Uzyndyǵy – 1093 m. 

 Qosshyǵululy Shaımerden (1874-1932) – Alash qozǵalysynyń kórnekti qaıratkeri, dindar. Qaıratker óz qarjysymen tatardyń «Ýlfat» (Birlesý) gazetine qosymsha retinde «Serke» gazetin shyǵarǵan. Dindar 1917-1919 jyldardaǵy Alash qozǵalysyna qatysqan. 1918 jyly Qyzyljar óńiri Báıimbet bolysynda Alash komıteti qurylǵanda onyń tóraǵasy bolyp saılanǵan.

         Mine, anyqtamalyq sıpattamaǵa qarap-aq, elordada Alash alyptary barynsha ulyqtalyp jatqanyn, Astana qalasyndaǵy onomastıka salasynyń kún tártibindegi Alash máselesiniń tıimdi sheshilip kele jatqanyn ańǵarýǵa bolady. Bul Qazaqstan elordasynyń Astanaǵa kóshirilgen 20 jyly ishinde iske asyryldy. Astanada Alash qaıratkerleriniń esimine kóshe berý máselesi aıtarlyqtaı tıimdi júrgizilip jatqanyn joǵarydaǵy dáleldi aqparattardan ańǵarýǵa bolady.

Uly isterdiń basynda turǵan ult perzentteri, sonyń ishinde, Alash ardaqtylary barynsha ulyqtalyp, nasıhattalyp, tarıhı bıik baǵasyn, qurmetin alýy tıis. Astana onomastıkasyndaǵy Alash taqyryby múmkindiginshe sheshilip jatyr. Alaıda, atqarylar is te az emes. Bas qalamyzdyń tórine ult azattyǵy jolynda janyn, baryn qurban etken Alash alyptaryna eskertkish, memorıaldar ornatylsa, Alash aleıasy ashylsa, oqý oryndary men mektepterge ulylardyń esimderi berilse tarıhı tulǵalar tolyq ulyqtalar edi. Bul – sheshimin tabýdy talap etetin asa mańyzdy suraq dep esepteımin. Ultymyzdyń, elimizdiń, jerimizdiń azattyǵy jolynda uly ister atqarǵan ulylardy bilmeı, oqymaı, olardyń muralary men murattaryn sanasyna sińirmeı ósken urpaq azattyqtyń baǵasyn, qunyn eshqashan túsine almaıdy, egemen elge qaltqysyz qyzmet qyla almaıdy.   

Búgingi kúni el óńirlerinde jáne Astana qalasynda Alash ıdeıasy, Alash murasy jáne Alash taǵylymyn nasıhattaý maqsatynda kitaptar, oqý quraldary jáne basqa da baspa ónimderi shyǵarylýda.San túrli baǵyttarda is-sharalar uıymdastyrylýda.Elorda aýqymdy deńgeıde ótkizilgen is-sharalarǵa, atqarylǵan jumystarǵa toqtala ketsek:  

• 2007 jylǵy 7 qarashada Alash qozǵalysynyń 90 jyldyǵyna oraı «Alash jáne Áýezov» atty halyqaralyq konferensıa ótkizilgen. Oǵan Germanıanyń Múnhen qalasynan Qazaqstannyń azattyq alýyna shyn tileýqor bolǵan Alashtyń asyl tuıaǵy, HH ǵasyrdyń alpysynshy jyldardan bastap shırek ǵasyrdan astam dúnıejúzi qazaqtaryna «Azattyq» radıosy arqyly Alashtyń armanyn jetkizgen ultshyl qaıratker, Alash rýhty Hasan Oraltaı, memleket jáne qoǵam qaıratkerleri, saıası ókilder, depýtattar, el zıalylary, elimizdiń kórnekti alashtanýshy-ǵalymdary, til janashyrlary sheteldik alashtanýshylar, ǵalymdar, qonaqtar taǵy da basqa da tanymal qaıratkerler men qalamgerler qatysqan.


• 2007 jylǵy 8 qarashada elordanyń 10 jyldyǵy men Alash qozǵalysynyń 90 jyldyq mereıtoıyna oraı «Álem qazaqtarynyń rýhanı suhbaty: til, mádenıet jáne Alash muraty» atty halyqaralyq konferensıa uıymdastyrylǵan, oǵan dúnıejúziniń qazaqtary qatysqan;


• 2007 jyly «Alash aqıqaty» qoıylymy uıymdastyrylyp, Qallekı teatrynda jáne elorda ýnıversıtetterinde jappaı kórsetilgen;


• 2012 jyly qazaq álipbıiniń, qazaq til ǵylymynyń, túrki tiltaný ǵylymynyń, ádebıettanýdyń atasy, uly qaıratker, ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń 140 jyldyǵyna arnalǵan «Ahmet Baıtursynuly: qaıratker amanaty jáne ult muraty» respýblıkalyq ǵylymı-teorıalyq konferensıasyn ótkizdi. Konferensıada Ahańnyń san qyrly qaıratkerlik jáne shyǵarmashylyq qyrlarymen birge onyń týǵan jylyn naqtylaýǵa baılanysty ǵylymı derekter aıtyldy. Sonyń nátıjesinde, qaıratkerdiń týǵan kúnin 1873 jyldyń 28 qańtary emes, onyń ózi jazǵanyndaı, 1872 jyldyń 5 qyrkúıegi dep naqtylaý jóninde usynys konferensıaǵa qatysýshylardyń biraýyzdan qoldaýymen Bilim jáne ǵylym, Mádenıet jáne aqparat mınıstrlikterine usynys joldanyp, oqý baǵdarlamasy men kitaptardan túzetildi.

Ár jyldarda «Alash taǵylymy jáne táýelsizdik murattary»,«Azattyq týy jelbirep...», «Azattyqqa jettik biz», «Eldik bastaýy», «Alash rýhy jáne Elbasy muraty», «Alash ardaqtylary», «Alashtyń Astanasy», «Ult arqaýy» t.b. ataýlarmen kóptegen tarıhı-taǵylymdy, ádebı-sazdy, mádenı-patrıottyq jáne Alash qaıratkerleriniń mereıtoılaryna baǵyttalǵan túrli is-sharalar, Alash qaıratkerlerine berilgen kósheniń merekeleri uıymdastyrylǵan. Osy oraıda, ekinshi jalpyqazaq sıezi ótkizilip, Alashorda úkimeti qurylyp, Alash avtonomıasy jarıalanǵan jáne Alashordanyń tóraǵasy bolyp Álıhan Bókeıhan saılanǵan, Alash Orda úkimeti jarıalanǵan, kúlli Alash jurty úshin tarıhı kúnder – 12, 13 jeltoqsan – «Alash kúni» dep memlekettik deńgeıde bekitilip, jyl saıyn osy kúnderde mańyzdy sharalar ótkizilse degen tilek bar.

         Aldaǵy ýaqytta kezek kúttirmeıtin ózekti máseleler de jeterlik. 

• Astananyń negizgi nysandaryna Alash jáne Álıhan Bókeıhan ataýlary berilýi tıis;


• Astananyń sol jaǵalaýynan Alash qaıratkerlerine arnalǵan «Alash» saıabaǵy, alańy ashylý qajet;


• Astanada «Alash qozǵalysy» atty jáne Álıhan Bókeıhan bastaǵan birqatar ult qaıratkerlerine eskertkishter ornatylý kerek;


• Astanadaǵy oqý oryndary men mektepterge Alash qaıratkerleriniń esimderi berilýi tıis;


• Astanada Alashtyń 100 jyldyǵyna oraı jan-jaqty túrli sharalar uıymdastyrylý kerek;


• HH ǵasyr basyndaǵy ulttyq jańarý men jańǵyrýǵa ózindik úles qosqan Barlybek Syrtanuly, Eleýsin Buırauly (Buırın), Mustaqym Maldybaı, Ǵabdolǵazız Musaǵalı, Nyǵman Manaıuly, sonymen qatar qazaqtyń alǵashqy aqjúrekti ulttyq mesenattary Ahmet Ishan Orazaıuly, Maman áýleti, Qarajan Úkibaı, Ike Ádil jáne taǵy ózge de tulǵalardyń esimderi ulyqtaýdy qajet etedi.

         Ult kósemi, Alash Orda jetekshisi Álıhan Bókeıhan: «Bizdiń izdegenimiz –Alashtyń aty báıgeden kelgeni. Tiri bolsaq, aldymyz úlken toı. Alashtyń balasy bul joly bolmasa, jaqyn arada óz tizgini ózinde bólek memleket bolar» degendeı, búgingi kúni Alashtyń aty báıgeden kelip, Alash balasy óz tizginin alǵanyna 25 jyldan da mine asyp barady, osy ulttyq murat, ulttyq ıdeıa, ulttyq maqsattyń bastaýynda turǵan Alash Orda avtonomıaly úkimetiniń  qurylǵanyna bıyl 100 jyl, Alash kósemi Álıhan Bókeıhannyń atylǵanyna     80 jyl. Sondyqtan tarıhty tarıh jalǵap, uly ister jalǵasa bergen abzal. Bıylǵy jyly da el bolyp atqarar is az emes. Ortaq iste jumylaıyq aǵaıyn!

Erjan Eńsebaı

Astana qalasy

Tilderdi damytý basqarmasynyń

bólim basshysy