Sońǵy jyldary eldiń turmystyq áleýetin arttyryp, tabysyn kóterýge baǵyttalǵan túrli baǵdarlamalar qolǵa alynyp jatyr, álbette memleket tarapynan. Olardyń deninde ekonomikadaǵy, áleýmettik saladaǵy jáne ishki saiasattaǵy túbegeili ózgeristerdiń josparlary kórsetilgen. Bul reformalar memleket ómiriniń odan ári baǵyttaryn aiqyndaityn eldiń damýyndaǵy irgeli jáne negizgi problemalardy sheshýdi kózdeidi. Solardyń bastysy retinde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń sailaýaldy baǵdarlamasyn ataýǵa bolady. Ol 132 tarmaqtan turatyn Is-sharalar josparyna sáikes júzege asýda.
Prezidenttiń memleket bailyǵynyń basym bóligin ielenetin adamdardyń shoǵyry jaiynda aitqany bar. Bul fakt eldegi áleýmettik teńsizdikti týdyratyny ras. 2023 jyldyń shildesinde Qasym-Jomart Toqaev «Zańsyz alynǵan múlikti memleketke qaitarý týraly» zańǵa qol qoidy. Sybailas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttiginiń málimetinshe, 2022 jyldan bastap biýdjetke jáne kvazimemlekettik sektor sýbektilerine múliktik aktivter men qarajattyń qaitarylýy shamamen 857 mlrd teńgeni qurady. Aitpaqshy, 2022 jyldyń aqpanynda Parlament Májilisiniń depýtattary sońǵy 25 jylda Qazaqstannan sheteldik offshorlarǵa shamamen 140-160 milliard dollar aýdarylǵany týraly málimetterdi keltirgen bolatyn.
Sonymen qatar, «Qazaqstan halqyna» qoǵamdyq áleýmettik qory Prezidenttiń tapsyrmasymen 2022 jylǵy qańtarda el halqyna densaýlyq saqtaý, bilim berý jáne áleýmettik qoldaý, mádeniet jáne sport salalarynda qaiyrymdylyq kómek kórsetý maqsatynda qurylǵan. Buǵan tótenshe jaǵdailarda zardap shekken halyqqa kómek kórsetý de kiredi. Qor jeke kózderden, sondai-aq halyqaralyq qaiyrymdylyq uiymdarynan qarjylandyrylady. 2022 jyly qor 132 milliard teńge jinady, byltyrǵy túsimder 26,5 mlrd teńgeni qurady. 2023 jylǵy sáýirde Úkimet qaýlysy qabyldandy, oǵan sáikes «Samuryq-Qazyna» Ulttyq ál-aýqat qory jyl saiyn «Qazaqstan halqyna» qoryna taza kiristiń keminde 7 paiyzyn aýdarady. Búginde «Samuryq-Qazyna» Ulttyq ál-aýqat qory – «Qazaqstan halyqyna» qoryna aýdarymdary retteletin jalǵyz qor.
«Qazaqstan halqyna» qory tóraǵasy Bolat Jámishev búginde jalpy somasy 146,5 mlrd teńgeni quraityn 40-tan astam qaiyrymdylyq baǵdarlamalary men jobalaryn qarjylandyratynyn aitty. Qor baǵdarlamalary elimizdiń barlyq aimaqtarynda aýyldyq eldi mekender men shaǵyn qalalarǵa basa nazar aýdara otyryp iske asyp jatyr. «Qordyń eń úlken baǵdarlamasy – ómirine qaýip tóndiretin jáne sirek kezdesetin aýrýlary bar naýqastarǵa dári-dármek satyp alý. 324 qazaqstandyqqa 24,9 mlrd teńgege 36 dári-dármek túrin satyp alý qamtamasyz etildi, onyń 243-i balalar. Qazaqstanǵa alǵash ret jeti dári, onyń ishinde álemdegi eń qymbat «Zolgensma» dárisi satyp alyndy», - dep atap ótti Bolat Jámishev 2023 jyldyń qyrkúieginde Prezident Qasym-Jomart Toqaevtyń qabyldaýynda.
El bailyǵyn ádil bólý máselesin kótergen Memleket basshysy qazaqstandyq balalardyń bolashaǵyn qamtamasyz etý úshin arnaiy qor qurýdy tapsyrǵan bolatyn. «Árbir otbasy eldiń ulttyq bailyǵyn paidalanýdan naqty tabys alýy kerek. Sondyqtan men jariialaǵan Balalar jyly aiasynda irgeli jańa «Balalarǵa arnalǵan ulttyq qor» baǵdarlamasyna serpin berýdi asa mańyzdy dep sanaimyn», - degen-di Qasym-Jomart Toqaev. Baǵdarlamanyń máni - Ulttyq qordyń investitsiialyq kirisiniń 50 paiyzy 18 jasqa deiingi barlyq jastaǵy balalarǵa jyl saiyn bólinetindiginde. Transfertter balalardyń arnaiy shottaryna túsedi. Transfertterdi tek kámeletke tolǵan kezde eki maqsatta ǵana qoldanýǵa bolady: bilim alý jáne turǵyn úi satyp alý. Balalardyń shottaryna aýdarymdar 2024 jyldyń 1 qańtarynan bastalady.
Al «Táýelsizdik urpaqtary» grantyn Memleket basshysy belsendi shyǵarmashyl jastar qaýymdastyǵyn qurýǵa baǵyttalǵan jastardyń jańa jáne burynnan bar bastamalaryna memlekettik qoldaý kórsetý maqsatynda taǵaiyndady. Oǵan 14 pen 35 jas aralyǵyndaǵy azamattar qatysa alady. Mádeniet jáne aqparat ministrliginiń málimetinshe, granttar 5 baǵyt boiynsha beriledi: ǵylymnyń basym sektorlary, mádeni mura men halyqtyq mádeni dástúrlerdi nasihattaý, aqparattyq tehnologiialar, onyń ishinde startaptar, ekonomikanyń basym sektorlaryndaǵy biznes jáne media-jobalar, onyń ishinde jastarǵa arnalǵan tanymdyq, paidaly, qyzyqty kontent qurý jobalary.
Byltyrǵy 1 qańtardan bastap bala kútimi boiynsha járdemaqy tóleý merzimi 1,5 jylǵa deiin uzartyldy. Buryn bala kútimi boiynsha ai saiynǵy járdemaqy bala 1 jasqa tolǵanǵa deiin tólenetin. Bul járdemaqy mindetti áleýmettik saqtandyrý júiesine kirmeitin, balalaryn kútetin jumyssyz áielder men er adamdarǵa taǵaiyndalady. Bosanǵanǵa deiin jumys istegen áielderdiń bala kútimine bailanysty alatyn ai saiynǵy áleýmettik járdemaqysy bólek esepteledi. Onyń mólsheri bala týǵanǵa deiingi sońǵy eki jyldaǵy ortasha ailyq tabystyń 40 paiyzyn quraidy.
Prezident janyndaǵy strategiialyq zertteýler institýtynyń bólim basshysy Ermek Toqtarovtyń aitýynsha, kezekten tys Prezident sailaýy búkil memlekettik basqarý júiesin tolyqtai qaita iske qosýdyń alǵashqy qadamy boldy. Bul ózgerister men reformalarǵa degen áleýmettik suranysqa bailanysty. Al memleket halyqtyń ótinishine der kezinde jaýap berdi. «Mysaly, jyl basynan beri eń tómengi jalaqy 85 myń teńgege deiin ósti. Bul shara jumys isteitin 1,8 million qazaqstandyqtyń tabysyn arttyrýǵa múmkindik berdi», - dep atap ótti sarapshy.
Ol elde halyqtyń naqty kiristerin arttyrý baǵdarlamasy bar ekenin, oǵan sáikes jalpy el boiynsha ortasha jalaqy ósip jatqanyn eske saldy. Máselen, dárigerlerdiń ortasha jalaqysyn 30 paiyzǵa, meditsina qyzmetkerleriniń jalaqysyn 20 paiyzǵa arttyrý júzege asty. Sondai-aq, 2023 jyldyń 1 qyrkúieginen bastap grantqa ie bolǵan barlyq stýdentterdiń shákirtaqysy 20 paiyzǵa, magistratýra men doktorantýranyń shákirtaqysy 15 paiyzǵa ósti. Bul oqityn jastardyń tabysyna aitarlyqtai qosymsha boldy.
Áleýmettik saladaǵy ózgerister tek jastar men jumys isteitin qazaqstandyqtarǵa ǵana emes, zeinetkerlerge de áser etti. 2023 jyldyń basynan bastap yntymaqty zeinetaqy mólsheri 10,5 paiyzǵa ósti. Jalpy, zeinetaqy men járdemaqylardyń barlyq túrleriniń mólsherin ulǵaitý sharalary 4,4 million azamatty qamtydy, oǵan respýblikalyq biýdjetten 4,6 trillion teńge bólindi. Ermek Toqtarovtyń aitýynsha, bul sharalar qazirgi kezeńdegi memlekettik saiasattyń áleýmettik sipatyn rastaidy.
Ulttyq ekonomika ministrliginiń málimetinshe, Qazaqstanda jyldyq infliatsiia 2 esege tómendep, 10,8 paiyzdy qurady. Al sarapshylar Prezidenttiń azamattardyń ál-aýqatyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan ekonomikalyq, saiasi jáne ideologiialyq salany sinhrondy reformalaýǵa baǵyttalǵan strategiialyq baǵytty dáiekti túrde júzege asyryp jatqanyn aitady. Bul rette memleket qoǵamnyń suranysyn eskerý ústinde. Bul qaǵida Prezidenttiń sailaýaldy baǵdarlamasyn iske asyrý josparynda ǵana emes, sonymen qatar búkil memlekettik basqarý júiesinde belgilengen.
