Sońǵy jyldary eldiń turmystyq áleýetin arttyryp, tabysyn kóterýge baǵyttalǵan túrli baǵdarlamalar qolǵa alynyp jatyr, álbette memleket tarapynan. Olardyń deninde ekonomıkadaǵy, áleýmettik saladaǵy jáne ishki saıasattaǵy túbegeıli ózgeristerdiń josparlary kórsetilgen. Bul reformalar memleket ómiriniń odan ári baǵyttaryn aıqyndaıtyn eldiń damýyndaǵy irgeli jáne negizgi problemalardy sheshýdi kózdeıdi. Solardyń bastysy retinde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń saılaýaldy baǵdarlamasyn ataýǵa bolady. Ol 132 tarmaqtan turatyn İs-sharalar josparyna sáıkes júzege asýda.
Prezıdenttiń memleket baılyǵynyń basym bóligin ıelenetin adamdardyń shoǵyry jaıynda aıtqany bar. Bul fakt eldegi áleýmettik teńsizdikti týdyratyny ras. 2023 jyldyń shildesinde Qasym-Jomart Toqaev «Zańsyz alynǵan múlikti memleketke qaıtarý týraly» zańǵa qol qoıdy. Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń málimetinshe, 2022 jyldan bastap búdjetke jáne kvazımemlekettik sektor sýbektilerine múliktik aktıvter men qarajattyń qaıtarylýy shamamen 857 mlrd teńgeni qurady. Aıtpaqshy, 2022 jyldyń aqpanynda Parlament Májilisiniń depýtattary sońǵy 25 jylda Qazaqstannan sheteldik ofshorlarǵa shamamen 140-160 mıllıard dollar aýdarylǵany týraly málimetterdi keltirgen bolatyn.
Sonymen qatar, «Qazaqstan halqyna» qoǵamdyq áleýmettik qory Prezıdenttiń tapsyrmasymen 2022 jylǵy qańtarda el halqyna densaýlyq saqtaý, bilim berý jáne áleýmettik qoldaý, mádenıet jáne sport salalarynda qaıyrymdylyq kómek kórsetý maqsatynda qurylǵan. Buǵan tótenshe jaǵdaılarda zardap shekken halyqqa kómek kórsetý de kiredi. Qor jeke kózderden, sondaı-aq halyqaralyq qaıyrymdylyq uıymdarynan qarjylandyrylady. 2022 jyly qor 132 mıllıard teńge jınady, byltyrǵy túsimder 26,5 mlrd teńgeni qurady. 2023 jylǵy sáýirde Úkimet qaýlysy qabyldandy, oǵan sáıkes «Samuryq-Qazyna» Ulttyq ál-aýqat qory jyl saıyn «Qazaqstan halqyna» qoryna taza kiristiń keminde 7 paıyzyn aýdarady. Búginde «Samuryq-Qazyna» Ulttyq ál-aýqat qory – «Qazaqstan halyqyna» qoryna aýdarymdary retteletin jalǵyz qor.
«Qazaqstan halqyna» qory tóraǵasy Bolat Jámishev búginde jalpy somasy 146,5 mlrd teńgeni quraıtyn 40-tan astam qaıyrymdylyq baǵdarlamalary men jobalaryn qarjylandyratynyn aıtty. Qor baǵdarlamalary elimizdiń barlyq aımaqtarynda aýyldyq eldi mekender men shaǵyn qalalarǵa basa nazar aýdara otyryp iske asyp jatyr. «Qordyń eń úlken baǵdarlamasy – ómirine qaýip tóndiretin jáne sırek kezdesetin aýrýlary bar naýqastarǵa dári-dármek satyp alý. 324 qazaqstandyqqa 24,9 mlrd teńgege 36 dári-dármek túrin satyp alý qamtamasyz etildi, onyń 243-i balalar. Qazaqstanǵa alǵash ret jeti dári, onyń ishinde álemdegi eń qymbat «Zolgensma» dárisi satyp alyndy», - dep atap ótti Bolat Jámishev 2023 jyldyń qyrkúıeginde Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń qabyldaýynda.
El baılyǵyn ádil bólý máselesin kótergen Memleket basshysy qazaqstandyq balalardyń bolashaǵyn qamtamasyz etý úshin arnaıy qor qurýdy tapsyrǵan bolatyn. «Árbir otbasy eldiń ulttyq baılyǵyn paıdalanýdan naqty tabys alýy kerek. Sondyqtan men jarıalaǵan Balalar jyly aıasynda irgeli jańa «Balalarǵa arnalǵan ulttyq qor» baǵdarlamasyna serpin berýdi asa mańyzdy dep sanaımyn», - degen-di Qasym-Jomart Toqaev. Baǵdarlamanyń máni - Ulttyq qordyń ınvestısıalyq kirisiniń 50 paıyzy 18 jasqa deıingi barlyq jastaǵy balalarǵa jyl saıyn bólinetindiginde. Transfertter balalardyń arnaıy shottaryna túsedi. Transfertterdi tek kámeletke tolǵan kezde eki maqsatta ǵana qoldanýǵa bolady: bilim alý jáne turǵyn úı satyp alý. Balalardyń shottaryna aýdarymdar 2024 jyldyń 1 qańtarynan bastalady.
Al «Táýelsizdik urpaqtary» grantyn Memleket basshysy belsendi shyǵarmashyl jastar qaýymdastyǵyn qurýǵa baǵyttalǵan jastardyń jańa jáne burynnan bar bastamalaryna memlekettik qoldaý kórsetý maqsatynda taǵaıyndady. Oǵan 14 pen 35 jas aralyǵyndaǵy azamattar qatysa alady. Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń málimetinshe, granttar 5 baǵyt boıynsha beriledi: ǵylymnyń basym sektorlary, mádenı mura men halyqtyq mádenı dástúrlerdi nasıhattaý, aqparattyq tehnologıalar, onyń ishinde startaptar, ekonomıkanyń basym sektorlaryndaǵy bıznes jáne medıa-jobalar, onyń ishinde jastarǵa arnalǵan tanymdyq, paıdaly, qyzyqty kontent qurý jobalary.
Byltyrǵy 1 qańtardan bastap bala kútimi boıynsha járdemaqy tóleý merzimi 1,5 jylǵa deıin uzartyldy. Buryn bala kútimi boıynsha aı saıynǵy járdemaqy bala 1 jasqa tolǵanǵa deıin tólenetin. Bul járdemaqy mindetti áleýmettik saqtandyrý júıesine kirmeıtin, balalaryn kútetin jumyssyz áıelder men er adamdarǵa taǵaıyndalady. Bosanǵanǵa deıin jumys istegen áıelderdiń bala kútimine baılanysty alatyn aı saıynǵy áleýmettik járdemaqysy bólek esepteledi. Onyń mólsheri bala týǵanǵa deıingi sońǵy eki jyldaǵy ortasha aılyq tabystyń 40 paıyzyn quraıdy.
Prezıdent janyndaǵy strategıalyq zertteýler ınstıtýtynyń bólim basshysy Ermek Toqtarovtyń aıtýynsha, kezekten tys Prezıdent saılaýy búkil memlekettik basqarý júıesin tolyqtaı qaıta iske qosýdyń alǵashqy qadamy boldy. Bul ózgerister men reformalarǵa degen áleýmettik suranysqa baılanysty. Al memleket halyqtyń ótinishine der kezinde jaýap berdi. «Mysaly, jyl basynan beri eń tómengi jalaqy 85 myń teńgege deıin ósti. Bul shara jumys isteıtin 1,8 mıllıon qazaqstandyqtyń tabysyn arttyrýǵa múmkindik berdi», - dep atap ótti sarapshy.
Ol elde halyqtyń naqty kiristerin arttyrý baǵdarlamasy bar ekenin, oǵan sáıkes jalpy el boıynsha ortasha jalaqy ósip jatqanyn eske saldy. Máselen, dárigerlerdiń ortasha jalaqysyn 30 paıyzǵa, medısına qyzmetkerleriniń jalaqysyn 20 paıyzǵa arttyrý júzege asty. Sondaı-aq, 2023 jyldyń 1 qyrkúıeginen bastap grantqa ıe bolǵan barlyq stýdentterdiń shákirtaqysy 20 paıyzǵa, magıstratýra men doktorantýranyń shákirtaqysy 15 paıyzǵa ósti. Bul oqıtyn jastardyń tabysyna aıtarlyqtaı qosymsha boldy.
Áleýmettik saladaǵy ózgerister tek jastar men jumys isteıtin qazaqstandyqtarǵa ǵana emes, zeınetkerlerge de áser etti. 2023 jyldyń basynan bastap yntymaqty zeınetaqy mólsheri 10,5 paıyzǵa ósti. Jalpy, zeınetaqy men járdemaqylardyń barlyq túrleriniń mólsherin ulǵaıtý sharalary 4,4 mıllıon azamatty qamtydy, oǵan respýblıkalyq búdjetten 4,6 trıllıon teńge bólindi. Ermek Toqtarovtyń aıtýynsha, bul sharalar qazirgi kezeńdegi memlekettik saıasattyń áleýmettik sıpatyn rastaıdy.
Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń málimetinshe, Qazaqstanda jyldyq ınflásıa 2 esege tómendep, 10,8 paıyzdy qurady. Al sarapshylar Prezıdenttiń azamattardyń ál-aýqatyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan ekonomıkalyq, saıası jáne ıdeologıalyq salany sınhrondy reformalaýǵa baǵyttalǵan strategıalyq baǵytty dáıekti túrde júzege asyryp jatqanyn aıtady. Bul rette memleket qoǵamnyń suranysyn eskerý ústinde. Bul qaǵıda Prezıdenttiń saılaýaldy baǵdarlamasyn iske asyrý josparynda ǵana emes, sonymen qatar búkil memlekettik basqarý júıesinde belgilengen.
