– Tursyngúl, áı, Tursyngúl! Tur. Tań atty ǵoı, – dep daýystaı bastady. Oıpyrym-aı, neǵyp atyn atady. Ákesi bolǵasyn ba? Jo-joq, bul biletin Dámesh ákesine des bermeıdi ǵoı. Álde aqyl-esiniń kireıin degeni me? Kúlkisi keldi. Aq apasy qubylmaly aýa raıy sıaqty. Túske deıin jylynyp, tústen keıin qarly boran boraıtyn.
Qazir kúlip otyrady da, sálden son kózi alaryp, aýzynan nebir bylapyt sózder shyǵady. Qysqasy, aq apasy túlen túrtkendeı, birese adam, birese shaıtan keıpine enedi.
Anasy baqılyq bolǵannan keıin, úı ishi qulazyp azyp ketti. Álı ekeýi anasy kirip kelerdeı aýyq-aýyq esikke alandasa, ákesi shólmekten bas kótermedi. Osylaı bir jyl ótti. Ákesi birde: «Myna kisi endi analaryń bolady», – dep úıine aq apasyn alyp keldi. Túsi sýyq, minezi qatal jandy kórgende, Tursyngúl jylan shaǵyp alǵandaı yrshyp tústi. Aq apasy jaman adam bolyp kórindi oǵan... Júregi qurǵyr aldamapty. Ana ornyna kelgen apasy ýly jylannan beter. Tilin tappasań, shaǵyp úlgeredi. Úıge alǵash kelgende: «Aınalaıyn, qyzym», – dep ishi-baýyryna kirip, basynan sıpap, baryn beretin. «Aınalaıyny» birte-birte «Tursyngúljanǵa», keıin «Tursyngúlge» ulasty. Qazirgi ecimi «Áı, qyz!». Tursyngúl dalaǵa shyǵyp, kúndegi ádetinshe bir kerildi de, mal turatyn aýlaǵa bettedi. Buzaýlary da muny kútip turǵandaı enelerine qaraı umtyla bastady. Mal ekesh mal da analaryn jaqsy kóredi-aý! Osyndaı kezde onyń esine anasy túsedi...
Aq jaýlyǵy jelkildep Dámesh samaýryn jaǵa bastady. Al Tursyngúl kúndegi ádetinshe qos sıyrdy alyp, óriske bettedi. Jolda, anaý shette turǵan aq beıit ony qol bulǵap shaqyratyndaı, únemi osynda soǵady. Sıyrlary da úırengen. Beıit janynda kidirip, sodan soń óriske bet alady. Maýqyn bir bassyn deıdi-aý, sirá. Ol tizerleı otyrdy da, qulpytastaǵy ana sýretin sıpap, kúndegi tirligin baıandaı bastady:
«Tańerten Álıdin kórpesi ashylyp qalypty: «Apa, seni saǵyndym», – dep meni qushaqtaı aldy. Bala ǵoı áli. Keıde: «Aq mamam qashan keledi?», – dep aq apasyna jylap, qıǵylyq salady. Aq apasy qaıdan sizdeı bolsyn...
Ákem úıdegi tirliktiń bárin biledi. Kórse de kórmeıdi, estise de estimeıdi. «Mylqaý». Eshkimge eshteńe aıtpaıdy. Naǵashylarym da habarsyz qaldy. Sen bolmaǵan soń bata almaıtyn shyǵar... Men seni saǵyndym, mama, sen she?
– ?
– Sýyq topyraq deneńdi jaýyp, janshyldyń-aý, mama. Bárin tastap, saǵan ketkim keledi. Anaý apa tirideı soıyp, otqa qaqtaǵandaı qylady (bireý estip qoıma-dy ma degendeı jan-jaǵyna kóz júgirtti). Sıyrlar áli beıit mańynan uzamapty. Ala sıyr Tursyngúlge qarap qoıady. Aıady-aý shamasy.
– Eshtene aıtpaısyń, mama. Kúlimdep qarsy alyp, muńaıtyp shyǵaryp salasyń. Búgin úıge erte barýym kerek. Aq apa sharýa kóp dep otyr. Erteń soǵarmyn...
Tursyngúlge qıyny – anasynyń beıitinen uzap ketý. Saǵynady. Jazda sıyrlardy óriske shyǵaryp salǵanda kelip turady ǵoı. Qystyń kúni qaıtpek? Úıine kelgende aq apasy únemi ashýmen qarsy alady. Sondaǵy aıtatyny: «Áı, qyz, qańyraǵan beıitten ne taptyń? Jylaǵanda shesheń qaıtyp kele me?». Bul únsiz qutylady. Búgin de solaı. Aq apasy kózi shytynap, kógere qarsy aldy: «Áı, qyz! Molaǵa baryp, ne bitirdiń. Sheshesin men óltirgendeı, eńireıtini nesi? Men seni kútip otyrmyn ǵoı!»... aıtylyp jatyr. Etten emes, súıekten óter qarǵystar aıtylyp jatyr. Esik aldynda otyrǵan ákesi únsiz. Tompańdap oınap júrgen Álı aıqaıdan qorqyp ketti bilem: «Áı-áı, apa, tımeshi táte- me», dep etegine orala ketti. «Qarańdy batyr. Meniń soryma tap bolǵan óńkeı jetimekter», – dep ony ıterip jiberdi. Eki baýyr jylap tur. Únemi aıqaı, ashshy sóz qos sábıdi sharshatyp jiberdi. Tursyngúl jylap júrip qazan astyna ot jaǵýǵa kiristi. Ak apasy búgin tary túımekshi. Bajyldap, aıqaılaı júrip, álsin-álsin munyń basynan uryp qoıady. Ejelden bergi jaýy sıaqty. Aq apasynyn urǵanyna Tursyngúldiń eti úırengeli qash-a-an. «Ura bersin. Basym jarylyp, kózim shyqqan joq qoı» dep oı ústinde júrgende:
– Qazandy qaqsytyp ne istep júrsiń? – degen ashshy daýystan selk ete qaldy. – Sý qaıda, sý! Áli sý ákelmegensiń be? Áı, myna qyz ne istep júr ózi, a?..
He shelekle, ne qudyqqa bararyn bilmeı qalbalaqtap turǵan Tursyngúldiń basyna qazan ishindegi ystyq ojaý sart ete qaldy. Kóz shyqpady, ...bas ja- ryldy. Jyp-jyly qan sorǵalap jatyr. Aq apasy qorqyp, aıar dep oılaǵan.
– Jo-oq... Sý ákel bar, sý. Joǵal, qansyramaı, dep úıden qýyp shyqty.
Eńirep keledi. Kózden aqqan jas pen basynan aqqan qandy súrtýge shama joq. Bar seneri kórshi úıdegi Zıbash ájesi. Jetimdi jebeı biletin qarıa ǵoı. Basyna kıiz kúıdirip basty:
– Shesheń barda altyn asyqtaı bolyp jaınap júrgen bala ediń, qaraǵym-aı, qaıteıin. Meniń qolymnan ne keledi? Keshkilik úıine baryp, ákeńmen sóıleseıin, – dep jubatyp qoıady.
Doly qatynǵa eshkimniń de batyly barmaıdy. Ákesi oǵan ne desin... Zıbash ájesin qaldyryp, keshkisin úıine qaıtty. Oıy Álımen kezdesý. Biraq úı mańy typ-tynysh. Úıge kirse, aq apasynyn aıamaıtyny belgili. Ne isteý kerek? Osyndaı sátte demeıtin qamqorshyńnyń bolmaǵany qandaı qıyn. Bir ǵana súıenishi bar. Ol – ózine ystyq baıaǵy aq mola. Eshtenege alańdamastan, túnniń qarańǵylyǵyna da des bermeı taldyrmash qyz ana beıitine qaraı bet aldy. Adamǵa eń jaqyn janashyr ana ǵoı. Bul jalǵanda anadan asqan jan bar ma? Qınalǵanda qol ushyn berer, qýanǵanda qolpashtar anannyń jer astynda máńgilik uıqyǵa ketkeni janyna batady. Kelte ǵumyr. Qaıta oralmas qý dúnıe. Ana men balany shyrqyratyp, kórmesteı etip eki arnaǵa belgen jalǵan-aı... Tursyngúldiń oıyna «Ákemdi alsań al, Qudaı, sheshemdi qoı, shekpen toqyp berse de ólmeımin ǵoı» degen óleń joly orala berdi, orala berdi... Anasy tiri bolǵanda, balalyq baldáýrenin mundaı qınalyspen ótkizer me edi? Kim bilgen? Aq apasy analyq paryzyn óteı almady. Bul ǵumyrǵa bir-birin kórip, az ýaqytty qyzyqty ótkizý úshin, artyna mol mura qaldyrý úshin kelgenin uǵynbady...
Ózine jaqsy tanys ana beıitiniń qulpytasyn qushaqtap: «Mine, men de keldim. Ómirge ákeldin ǵoı, endi ózińmen birge ala ket. Álıdi de ákeleıin be? Biraq ol aq apasymen birge...» – dep sandyraqtaı bastady.
Ne aıtyp, ne qoıǵanyn ózi bilmeıdi. Qulaǵyna «táte, tastamashy meni» dep jylaǵan Álıdiń daýsy estiledi. Qulpytasqa súıengen qyzdyń uıqysy keldi. Eshkim oıata almas tátti uıqyny ańsady. Kóz aldy tumandanyp, qarǵalardyń qarqyly estiledi. Dúnıe shyr aınalyp, jerden muny bir alyp qus alyp bara jatkandaı sezindi. Shirkin-aı, tek qus aýzynan túsip ketip, aq apasyna jolyqpasa ıgi edi. Ýa, alyp qus muny anasyna jetkizdi-ay... Sálden soń pák, jany taza sábı qalyń uıqyǵa ketti. Máńgi uıqyǵa... Onyń uıqysyn endi eshkim de buza almaıdy.
Erteńine óriske mal aıdaǵan aýyl adamdary aq beıittiń janynda ana qulpytasyn qushaqtap jatqan kishkentaı qyzdyń denesin tapty... Tursyngúldiń ólimine el tegis eńiredi. Tipti, jaımashýaq jadyrap turǵan kúnniń ózi de múrdeni shyǵararda nóserlete jóneldi. Tabıǵat ta beıkúná sábıdiń mezgilsiz ómirden ótkenine ah uratyn synaıly. Bárinen de Tursyngúldiń denesin esik aldyna ákelip qoıǵanda, kishkentaı Álıdiń «Aq táte-ay, mamama qashan aparasyń?» degen sózinen júregi tilinbegen jan qalmady...
Aıgúl JUBANYSH
