Aq apa (áńgime)
– Tursyngúl, ái, Tursyngúl! Tur. Tań atty ǵoi, – dep daýystai bastady. Oipyrym-ai, neǵyp atyn atady. Ákesi bolǵasyn ba? Jo-joq, bul biletin Dámesh ákesine des bermeidi ǵoi. Álde aqyl-esiniń kireiin degeni me? Kúlkisi keldi. Aq apasy qubylmaly aýa raiy siiaqty. Túske deiin jylynyp, tústen keiin qarly boran boraityn.
Qazir kúlip otyrady da, sálden son kózi alaryp, aýzynan nebir bylapyt sózder shyǵady. Qysqasy, aq apasy túlen túrtkendei, birese adam, birese shaitan keipine enedi.
Anasy baqilyq bolǵannan keiin, úi ishi qulazyp azyp ketti. Áli ekeýi anasy kirip kelerdei aýyq-aýyq esikke alandasa, ákesi shólmekten bas kótermedi. Osylai bir jyl ótti. Ákesi birde: «Myna kisi endi analaryń bolady», – dep úiine aq apasyn alyp keldi. Túsi sýyq, minezi qatal jandy kórgende, Tursyngúl jylan shaǵyp alǵandai yrshyp tústi. Aq apasy jaman adam bolyp kórindi oǵan... Júregi qurǵyr aldamapty. Ana ornyna kelgen apasy ýly jylannan beter. Tilin tappasań, shaǵyp úlgeredi. Úige alǵash kelgende: «Ainalaiyn, qyzym», – dep ishi-baýyryna kirip, basynan sipap, baryn beretin. «Ainalaiyny» birte-birte «Tursyngúljanǵa», keiin «Tursyngúlge» ulasty. Qazirgi ecimi «Ái, qyz!». Tursyngúl dalaǵa shyǵyp, kúndegi ádetinshe bir kerildi de, mal turatyn aýlaǵa bettedi. Buzaýlary da muny kútip turǵandai enelerine qarai umtyla bastady. Mal ekesh mal da analaryn jaqsy kóredi-aý! Osyndai kezde onyń esine anasy túsedi...
Aq jaýlyǵy jelkildep Dámesh samaýryn jaǵa bastady. Al Tursyngúl kúndegi ádetinshe qos siyrdy alyp, óriske bettedi. Jolda, anaý shette turǵan aq beiit ony qol bulǵap shaqyratyndai, únemi osynda soǵady. Siyrlary da úirengen. Beiit janynda kidirip, sodan soń óriske bet alady. Maýqyn bir bassyn deidi-aý, sirá. Ol tizerlei otyrdy da, qulpytastaǵy ana sýretin sipap, kúndegi tirligin baiandai bastady:
«Tańerten Álidin kórpesi ashylyp qalypty: «Apa, seni saǵyndym», – dep meni qushaqtai aldy. Bala ǵoi áli. Keide: «Aq mamam qashan keledi?», – dep aq apasyna jylap, qiǵylyq salady. Aq apasy qaidan sizdei bolsyn...
Ákem úidegi tirliktiń bárin biledi. Kórse de kórmeidi, estise de estimeidi. «Mylqaý». Eshkimge eshteńe aitpaidy. Naǵashylarym da habarsyz qaldy. Sen bolmaǵan soń bata almaityn shyǵar... Men seni saǵyndym, mama, sen she?
– ?
– Sýyq topyraq deneńdi jaýyp, janshyldyń-aý, mama. Bárin tastap, saǵan ketkim keledi. Anaý apa tiridei soiyp, otqa qaqtaǵandai qylady (bireý estip qoima-dy ma degendei jan-jaǵyna kóz júgirtti). Siyrlar áli beiit mańynan uzamapty. Ala siyr Tursyngúlge qarap qoiady. Aiady-aý shamasy.
– Eshtene aitpaisyń, mama. Kúlimdep qarsy alyp, muńaityp shyǵaryp salasyń. Búgin úige erte barýym kerek. Aq apa sharýa kóp dep otyr. Erteń soǵarmyn...
Tursyngúlge qiyny – anasynyń beiitinen uzap ketý. Saǵynady. Jazda siyrlardy óriske shyǵaryp salǵanda kelip turady ǵoi. Qystyń kúni qaitpek? Úiine kelgende aq apasy únemi ashýmen qarsy alady. Sondaǵy aitatyny: «Ái, qyz, qańyraǵan beiitten ne taptyń? Jylaǵanda shesheń qaityp kele me?». Bul únsiz qutylady. Búgin de solai. Aq apasy kózi shytynap, kógere qarsy aldy: «Ái, qyz! Molaǵa baryp, ne bitirdiń. Sheshesin men óltirgendei, eńireitini nesi? Men seni kútip otyrmyn ǵoi!»... aitylyp jatyr. Etten emes, súiekten óter qarǵystar aitylyp jatyr. Esik aldynda otyrǵan ákesi únsiz. Tompańdap oinap júrgen Áli aiqaidan qorqyp ketti bilem: «Ái-ái, apa, timeshi táte- me», dep etegine orala ketti. «Qarańdy batyr. Meniń soryma tap bolǵan óńkei jetimekter», – dep ony iterip jiberdi. Eki baýyr jylap tur. Únemi aiqai, ashy sóz qos sábidi sharshatyp jiberdi. Tursyngúl jylap júrip qazan astyna ot jaǵýǵa kiristi. Ak apasy búgin tary túimekshi. Bajyldap, aiqailai júrip, álsin-álsin munyń basynan uryp qoiady. Ejelden bergi jaýy siiaqty. Aq apasynyn urǵanyna Tursyngúldiń eti úirengeli qash-a-an. «Ura bersin. Basym jarylyp, kózim shyqqan joq qoi» dep oi ústinde júrgende:
– Qazandy qaqsytyp ne istep júrsiń? – degen ashy daýystan selk ete qaldy. – Sý qaida, sý! Áli sý ákelmegensiń be? Ái, myna qyz ne istep júr ózi, a?..
He shelekle, ne qudyqqa bararyn bilmei qalbalaqtap turǵan Tursyngúldiń basyna qazan ishindegi ystyq ojaý sart ete qaldy. Kóz shyqpady, ...bas ja- ryldy. Jyp-jyly qan sorǵalap jatyr. Aq apasy qorqyp, aiar dep oilaǵan.
– Jo-oq... Sý ákel bar, sý. Joǵal, qansyramai, dep úiden qýyp shyqty.
Eńirep keledi. Kózden aqqan jas pen basynan aqqan qandy súrtýge shama joq. Bar seneri kórshi úidegi Zibash ájesi. Jetimdi jebei biletin qariia ǵoi. Basyna kiiz kúidirip basty:
– Shesheń barda altyn asyqtai bolyp jainap júrgen bala ediń, qaraǵym-ai, qaiteiin. Meniń qolymnan ne keledi? Keshkilik úiine baryp, ákeńmen sóileseiin, – dep jubatyp qoiady.
Doly qatynǵa eshkimniń de batyly barmaidy. Ákesi oǵan ne desin... Zibash ájesin qaldyryp, keshkisin úiine qaitty. Oiy Álimen kezdesý. Biraq úi mańy typ-tynysh. Úige kirse, aq apasynyn aiamaityny belgili. Ne isteý kerek? Osyndai sátte demeitin qamqorshyńnyń bolmaǵany qandai qiyn. Bir ǵana súienishi bar. Ol – ózine ystyq baiaǵy aq mola. Eshtenege alańdamastan, túnniń qarańǵylyǵyna da des bermei taldyrmash qyz ana beiitine qarai bet aldy. Adamǵa eń jaqyn janashyr ana ǵoi. Bul jalǵanda anadan asqan jan bar ma? Qinalǵanda qol ushyn berer, qýanǵanda qolpashtar anannyń jer astynda máńgilik uiqyǵa ketkeni janyna batady. Kelte ǵumyr. Qaita oralmas qý dúnie. Ana men balany shyrqyratyp, kórmestei etip eki arnaǵa belgen jalǵan-ai... Tursyngúldiń oiyna «Ákemdi alsań al, Qudai, sheshemdi qoi, shekpen toqyp berse de ólmeimin ǵoi» degen óleń joly orala berdi, orala berdi... Anasy tiri bolǵanda, balalyq baldáýrenin mundai qinalyspen ótkizer me edi? Kim bilgen? Aq apasy analyq paryzyn ótei almady. Bul ǵumyrǵa bir-birin kórip, az ýaqytty qyzyqty ótkizý úshin, artyna mol mura qaldyrý úshin kelgenin uǵynbady...
Ózine jaqsy tanys ana beiitiniń qulpytasyn qushaqtap: «Mine, men de keldim. Ómirge ákeldin ǵoi, endi ózińmen birge ala ket. Álidi de ákeleiin be? Biraq ol aq apasymen birge...» – dep sandyraqtai bastady.
Ne aityp, ne qoiǵanyn ózi bilmeidi. Qulaǵyna «táte, tastamashy meni» dep jylaǵan Álidiń daýsy estiledi. Qulpytasqa súiengen qyzdyń uiqysy keldi. Eshkim oiata almas tátti uiqyny ańsady. Kóz aldy tumandanyp, qarǵalardyń qarqyly estiledi. Dúnie shyr ainalyp, jerden muny bir alyp qus alyp bara jatkandai sezindi. Shirkin-ai, tek qus aýzynan túsip ketip, aq apasyna jolyqpasa igi edi. Ýa, alyp qus muny anasyna jetkizdi-ay... Sálden soń pák, jany taza sábi qalyń uiqyǵa ketti. Máńgi uiqyǵa... Onyń uiqysyn endi eshkim de buza almaidy.
Erteńine óriske mal aidaǵan aýyl adamdary aq beiittiń janynda ana qulpytasyn qushaqtap jatqan kishkentai qyzdyń denesin tapty... Tursyngúldiń ólimine el tegis eńiredi. Tipti, jaimashýaq jadyrap turǵan kúnniń ózi de múrdeni shyǵararda nóserlete jóneldi. Tabiǵat ta beikúná sábidiń mezgilsiz ómirden ótkenine ah uratyn synaily. Bárinen de Tursyngúldiń denesin esik aldyna ákelip qoiǵanda, kishkentai Álidiń «Aq táte-ay, mamama qashan aparasyń?» degen sózinen júregi tilinbegen jan qalmady...
Aigúl JUBANYSh
