Olardyń ýájine júginsek, qolymen jasaǵanyn moinymen kóterýi kerek. Halyqtyń bári Rahattyń qylmysker ekenin biledi. Shetelde ótken tergeýge jurttyń kóńili sene qoimaidy. Eger elge ákelip tergesek, onyń biz bilmeitin talai qylmystary ashylýy múmkin degenge saiady. Buǵan deiin Qazaqstan tarapy Avstriia eline qashqyndy qaitaryp berý týraly birneshe márte ótinish jasaǵan bolatyn. Biraq oǵan Avstriia jaq kelisim bermegen. Olar elimizdegi tergeýdiń ádil óterine kúmán bildirgen. Álievtiń ózi de Qazaqstan tarapy saiasi sebeptermen ózin qýǵyndaǵanyn birneshe ret eskertip, istiń mánisin basqa arnaǵa burǵysy keldi. Ótken jyldyń maýsym aiynda Rahat Áliev tergeý izoliatoryna ózi moiynsundy. Ol bul qadamyn tergeý jumystaryna kómektesý dep túsindirdi. Qashyp qutylmasyn bildi me, álde qýǵyn-súrgin jyldar uzaqqa sozylǵan saiyn paidanyń bolmasyn sezdi me, kim bilsin, Malta jaǵalaýynan Venaǵa óz aiaǵymen kelip, tutqyndardyń qataryna qosyldy. Buǵan jurttyń bári tańyrqasty. Sodan beri Rahatty Qazaqstanǵa ákelý múmkin ekenin aityp, gý-gý.
Áliev álemi – óte kúrdeli álem. Ol talaidyń aiaǵyn shalyp, baǵyn basynan taidyrǵanymen, talaidyń qoltyǵynan demep, bilik baspaldaǵynda entikpei órleýine kómekteskeni de beseneden belgili. Eger Áliev elge kelse, óziniń qolynan jem jegen topty qaita iske qosýǵa tyryspai turmaidy. Qylmystyq álemniń óz zańy bar. Olar satqyndyqty keshirmeidi. Onyń jaqsylyǵyn kórgenderdiń bári bilikten ketken joq, bári bailyǵynan aiyrylǵan joq, bári túrmege túsken joq.
ÁLIEVTI ELGE ÁKELÝ QAÝIPTI
Bizdińshe, R. Álievti Qazaqstanǵa ekstraditsiialamaidy.
Birinshiden, buǵan Avstriia jaq kelispeidi. Óitkeni, olar elimizdegi tergeý júiesine áli de senimsiz. Álievtiń óz erkimen berilýiniń ózinde birshama syr bar. Ol Avstriia quqyq qorǵaýshylarymen bir bailamǵa kelmese, óz basyn noqtaǵa imes edi.
Ekinshiden, Qazaqstan da ony elge qaitarýǵa sonshalyqty qulyqty bola qoiýy neǵaibyl. Eger, shyndasa, budan buryn-aq ony qolǵa túsirer edi. Elge ákelgen kúnniń ózinde ony uzaq jyldyq qamaý kútip tur. Bul bilik úshin de, arqany uzyn túrli elitalyq top úshin de qaýipti...
Sebebi, R. Áliev uzaq jyl biliktiń ár salasynda qyzmet atqarǵan kánigi basshy. Ol biliktegi toptardyń ózara bailanysyn, aiqastary men shaiqastaryn, osal tusyn bes saýsaǵyndai biledi. UQK-ny basqarǵan ol úshin kez kelgen bedeldi sheneýnikti orǵa jyǵý, qupiia aqparatty taratý ońai. Syrtta júrip aitqan «sandyraǵyna» jurt ilana qoimas, biraq, ishte, óz elimizde otyryp aqparat taratsa, onyń dúmpýi kúshti bolýy bek múmkin. Keminde, bilik basyndaǵy úrkerdei toptyń arasyna «shi júgirtý» qolynan keledi. Onyń qolyndaǵy kóziri jai kózir emes, elitaaralyq qyrqystardy ýshyqtyrý óte qaýipti oiyn. Onsyzda sońǵy jyldary joǵarydaǵy dókeiler ortasynda túrli talas-tartys júrip jatyr. Birneshe ministr, oblys ákimderi qaqpanǵa tústi. Sondyqtan, Álievti elge ákelýge saiasi elitanyń ózi múddeli bolmaýy munda turǵan is.
Úshinshiden, Áliev álemi – óte kúrdeli álem. Ol talaidyń aiaǵyn shalyp, baǵyn basynan taidyrǵanymen, talaidyń qoltyǵynan demep, bilik baspaldaǵynda entikpei órleýine kómekteskeni de beseneden belgili. Eger Áliev elge kelse, óziniń qolynan jem jegen topty qaita iske qosýǵa tyryspai turmaidy. Qylmystyq álemniń óz zańy bar. Olar satqyndyqty keshirmeidi. Onyń jaqsylyǵyn kórgenderdiń bári bilikten ketken joq, bári bailyǵynan aiyrylǵan joq, bári túrmege túsken joq.
Tórtinshiden, bálkim, eń mańyzdysy, otbasylyq jaǵdaiy. Álievtiń baýyr-týysy, bala-shaǵasy túgeldei bilikten ketti deýge kelmeidi. Olar áli de yqpaldy. Olardyń qolynda áli de orasan múmkindik bar... Olar jas, albyrt.
Besinshiden, odan kek alýdy kókseitinder tym kóp. Olardyń shoǵyry birneshe topqa, jikke bólingen. Joǵary saiasi elitadan tartyp, kásipkerler otbasyna deiin qam-qareketke kóshedi. Álievtiń soty elde jalǵasatyn bolsa, el ishi alataidai búlinbei, qaýeset pen ósek órshimei turmaidy. Kek qaitarý úshin olar da qylmystyq toptarǵa iek artýy ábden múmkin.
Munan syrt, ol óziniń bilikqumar ekenin áldeqashan dáleldegen. Tarih betterin aqtarsańyz, uzaq jyl túrmede otyrǵandar bilikke kelýge qumar keledi...
Sondyqtan, Álievti elge ákelý qaýipti qubylys.
Aialdar KÚNTÝǴAN.
P.S. Osy aptada uzaq jyl densaýlyq saqtaý salasynda eńbek etken, bir kezderi densaýlyq saqtaý salasynyń tizginin ustap, biliktiligimen elge tanylǵan Muhtar Áliev 82 jasynda baqi dúniege attandy. El Prezidenti Nursultan Nazarbaev marqumnyń otbasyna kóńil aitý hatyn joldady. Marqumnyń sharyqtaǵan kezi de, quldilaǵan sáti de boldy. Rahat Áliev ákesiniń qazasyna kele almady. M. Álievtiń quldyraý kezeńi ulynyń shetelge qashýymen bailanysty boldy. Ulynyń sońynan shetelge baryp, sońynan qaita oraldy. Sonan keiin syrtqy bailanystan qol úzip, tomaǵa tuiyq kún keshti. Biz marqumnyń otbasy men týǵan-týystaryna kóńil aitamyz.
