Olardyń ýájine júginsek, qolymen jasaǵanyn moınymen kóterýi kerek. Halyqtyń bári Rahattyń qylmysker ekenin biledi. Shetelde ótken tergeýge jurttyń kóńili sene qoımaıdy. Eger elge ákelip tergesek, onyń biz bilmeıtin talaı qylmystary ashylýy múmkin degenge saıady. Buǵan deıin Qazaqstan tarapy Avstrıa eline qashqyndy qaıtaryp berý týraly birneshe márte ótinish jasaǵan bolatyn. Biraq oǵan Avstrıa jaq kelisim bermegen. Olar elimizdegi tergeýdiń ádil óterine kúmán bildirgen. Álıevtiń ózi de Qazaqstan tarapy saıası sebeptermen ózin qýǵyndaǵanyn birneshe ret eskertip, istiń mánisin basqa arnaǵa burǵysy keldi. Ótken jyldyń maýsym aıynda Rahat Álıev tergeý ızolátoryna ózi moıynsundy. Ol bul qadamyn tergeý jumystaryna kómektesý dep túsindirdi. Qashyp qutylmasyn bildi me, álde qýǵyn-súrgin jyldar uzaqqa sozylǵan saıyn paıdanyń bolmasyn sezdi me, kim bilsin, Malta jaǵalaýynan Venaǵa óz aıaǵymen kelip, tutqyndardyń qataryna qosyldy. Buǵan jurttyń bári tańyrqasty. Sodan beri Rahatty Qazaqstanǵa ákelý múmkin ekenin aıtyp, gý-gý.
Álıev álemi – óte kúrdeli álem. Ol talaıdyń aıaǵyn shalyp, baǵyn basynan taıdyrǵanymen, talaıdyń qoltyǵynan demep, bılik baspaldaǵynda entikpeı órleýine kómekteskeni de beseneden belgili. Eger Álıev elge kelse, óziniń qolynan jem jegen topty qaıta iske qosýǵa tyryspaı turmaıdy. Qylmystyq álemniń óz zańy bar. Olar satqyndyqty keshirmeıdi. Onyń jaqsylyǵyn kórgenderdiń bári bılikten ketken joq, bári baılyǵynan aıyrylǵan joq, bári túrmege túsken joq.
ÁLIEVTİ ELGE ÁKELÝ QAÝİPTİ
Bizdińshe, R. Álıevti Qazaqstanǵa ekstradısıalamaıdy.
Birinshiden, buǵan Avstrıa jaq kelispeıdi. Óıtkeni, olar elimizdegi tergeý júıesine áli de senimsiz. Álıevtiń óz erkimen berilýiniń ózinde birshama syr bar. Ol Avstrıa quqyq qorǵaýshylarymen bir baılamǵa kelmese, óz basyn noqtaǵa ımes edi.
Ekinshiden, Qazaqstan da ony elge qaıtarýǵa sonshalyqty qulyqty bola qoıýy neǵaıbyl. Eger, shyndasa, budan buryn-aq ony qolǵa túsirer edi. Elge ákelgen kúnniń ózinde ony uzaq jyldyq qamaý kútip tur. Bul bılik úshin de, arqany uzyn túrli elıtalyq top úshin de qaýipti...
Sebebi, R. Álıev uzaq jyl bıliktiń ár salasynda qyzmet atqarǵan kánigi basshy. Ol bıliktegi toptardyń ózara baılanysyn, aıqastary men shaıqastaryn, osal tusyn bes saýsaǵyndaı biledi. UQK-ny basqarǵan ol úshin kez kelgen bedeldi sheneýnikti orǵa jyǵý, qupıa aqparatty taratý ońaı. Syrtta júrip aıtqan «sandyraǵyna» jurt ılana qoımas, biraq, ishte, óz elimizde otyryp aqparat taratsa, onyń dúmpýi kúshti bolýy bek múmkin. Keminde, bılik basyndaǵy úrkerdeı toptyń arasyna «shı júgirtý» qolynan keledi. Onyń qolyndaǵy kóziri jaı kózir emes, elıtaaralyq qyrqystardy ýshyqtyrý óte qaýipti oıyn. Onsyzda sońǵy jyldary joǵarydaǵy dókeıler ortasynda túrli talas-tartys júrip jatyr. Birneshe mınıstr, oblys ákimderi qaqpanǵa tústi. Sondyqtan, Álıevti elge ákelýge saıası elıtanyń ózi múddeli bolmaýy munda turǵan is.
Úshinshiden, Álıev álemi – óte kúrdeli álem. Ol talaıdyń aıaǵyn shalyp, baǵyn basynan taıdyrǵanymen, talaıdyń qoltyǵynan demep, bılik baspaldaǵynda entikpeı órleýine kómekteskeni de beseneden belgili. Eger Álıev elge kelse, óziniń qolynan jem jegen topty qaıta iske qosýǵa tyryspaı turmaıdy. Qylmystyq álemniń óz zańy bar. Olar satqyndyqty keshirmeıdi. Onyń jaqsylyǵyn kórgenderdiń bári bılikten ketken joq, bári baılyǵynan aıyrylǵan joq, bári túrmege túsken joq.
Tórtinshiden, bálkim, eń mańyzdysy, otbasylyq jaǵdaıy. Álıevtiń baýyr-týysy, bala-shaǵasy túgeldeı bılikten ketti deýge kelmeıdi. Olar áli de yqpaldy. Olardyń qolynda áli de orasan múmkindik bar... Olar jas, albyrt.
Besinshiden, odan kek alýdy kókseıtinder tym kóp. Olardyń shoǵyry birneshe topqa, jikke bólingen. Joǵary saıası elıtadan tartyp, kásipkerler otbasyna deıin qam-qareketke kóshedi. Álıevtiń soty elde jalǵasatyn bolsa, el ishi alataıdaı búlinbeı, qaýeset pen ósek órshimeı turmaıdy. Kek qaıtarý úshin olar da qylmystyq toptarǵa ıek artýy ábden múmkin.
Munan syrt, ol óziniń bılikqumar ekenin áldeqashan dáleldegen. Tarıh betterin aqtarsańyz, uzaq jyl túrmede otyrǵandar bılikke kelýge qumar keledi...
Sondyqtan, Álıevti elge ákelý qaýipti qubylys.
Aıaldar KÚNTÝǴAN.
P.S. Osy aptada uzaq jyl densaýlyq saqtaý salasynda eńbek etken, bir kezderi densaýlyq saqtaý salasynyń tizginin ustap, biliktiligimen elge tanylǵan Muhtar Álıev 82 jasynda baqı dúnıege attandy. El Prezıdenti Nursultan Nazarbaev marqumnyń otbasyna kóńil aıtý hatyn joldady. Marqumnyń sharyqtaǵan kezi de, quldılaǵan sáti de boldy. Rahat Álıev ákesiniń qazasyna kele almady. M. Álıevtiń quldyraý kezeńi ulynyń shetelge qashýymen baılanysty boldy. Ulynyń sońynan shetelge baryp, sońynan qaıta oraldy. Sonan keıin syrtqy baılanystan qol úzip, tomaǵa tuıyq kún keshti. Biz marqumnyń otbasy men týǵan-týystaryna kóńil aıtamyz.
