«JARMAQ» NEMESE JAŃA ROMANDAR

Dalanews 16 qań. 2015 09:31 172

JarmakMuhtar Maǵaýınnyń «Jarmaq» romany jarıalanǵaly da biraz ýaqyt ótti. Árkim ártúrli pikirin aıtty. Klasıktiń dástúrli jazý úlgisine úırenip qalǵan jurttyń tosyrqaıtyn da jóni bar shyǵar. Biraq buǵan deıingi pikirlerdiń ishinde «Jarmaq» ómirge kelgen keńistik pen ýaqyt ishinde «ózge jurtta roman janry qalaı jazylyp júr» degen salystyra taldaýlar múldem kezdespedi.

 Eń kóp aıtylǵan ýájdiń deni - «Jarmaqtyń» kórkemdik óresi tómen, qarabaıyr jazylǵan, pýblısısıkadan asa almaǵan» degen syńaıda boldy. Kesh te bolsa bizde óz pikirimizdi bildirýdi jón kórdik. Árıne, romandy bastan-aıaq taldap, keremet bir maqala jazbasaq ta, azdy-kópti oqyǵan qazirgi zaman romandarynyń jazylý formasymen «Jarmaqty» salystyryp kórý nıetimiz.
Baıaǵyda jurt biri Shyǵysta, biri Batysta bolsa da – Djırdjı Zeıdan men Aleksandr Dúmanyń roman jazý ádisterin bir-birine qatty uqsatqan. Eki jazýshynyń ómir súrgen mezgili bir ýaqytqa saı keledi. Qarap otyrsańyz, bir kezeńge tán ádebı ádis-tásil izdenis ústindegi jazýshyny forma jaqtan bir-birinen sabaq alýǵa jigerlendirip otyrady. Árıne, muny kóshirý nemese qaıtalaý dep túsinbeýimiz kerek. Osy ǵasyrda Nobel syılyǵyn alǵan eki jazýshy – Orhan Pamýk pen Mo Ian jáne túriktiń taǵy bir jazýshysy Zúlfú Lıvanelıdiń («Stambýl baqyty» atty romany álemniń biraz tiline aýdarylǵan) romandaryn oqyp, jazý stıline qarap otyrsańyz, bir-birinen múlde bólek, biraq osy ǵasyrǵa tán qoltańbany anyq baıqar edińiz.
Muhtar Maǵaýınniń «Jarmaǵy» shyn máninde qubylys dep qaraýǵa turarlyq shyǵarma. Bolmysy ekige jarylǵan Murat pen Marattyń tragedıasy arqyly qazaq halqynyń qazirgi jaǵdaıyn, ókinishi men óksigin álemge kórsete alatyn «Jarmaqty» paraqtap otyrǵanyńyzda Antalá týraly shyryn qıalyńyzdyń shyrqyn buzatyn Zúlfú Lıvanelıdiń «Stambýl baqyty» eske oralady.

Tipti, Orhan Pamýktiń «Meniń atym – Qyzyl» romanyn paraqtaǵanda jazylý formasy múlde bólek, ónertanýǵa qatysty basqa bir dúnıeni oqyp otyrǵandaı kúı keshesiz. Oqıǵa XVI ǵasyrda Stambulda qastandyqpen óltirilgen sýretshi jaıynda órbıdi. Synshylar bul kitap «Islam dúnıesindegi sýret óneriniń Batystyń realısik sýretiniń áserinde daǵdarysqa túsip, óz kemshiliginiń shyrmaýynda shatylyp qalǵan bolmysy arqyly búgingi túrik qoǵamynyń kózge kórinbeıtin qaıshylyqtaryn ashqan» dep qaraıdy. Bizdiń «Jarmaqtan» eski saryndy izdegen ádebıetshiler sekildi kózsiz aıqaıǵa baspaıdy. Mo Ian da «Sharap eli» romanynda sálemnen keıingi dástúrli saýaly «tamaq ishtiń be?» dep bastalatyn qytaı halqynyń tarıhı sanasy qazirgi bylyqqan hám jemqorlyq jaılaǵan qoǵamynda qandaı tragedıalar týdyrǵanyn, úreıli syrlaryn stıl alýan túrli formalarmen jetkizedi. Romanda avtor oqyrmannyń kóńil-kúıin tabam dep «uzyn turqyn qysqartqan, tyǵyz qalpyn sıretken, jazylýy ózgeshe sıpatyn» múlde ózgertpegen. Orhan Pamýk «Túrkıanyń mýzykasy, mádenıeti jáne saıası ómirinde kem bolsa bolmaıtyn tulǵa» dep baǵa bergen Zúlfú Lıvanelıdiń de «Stambýl baqyty» romanynyń jazylý formasy múlde bólek. Satqyndyq, senim, mahabbat jáne basqa da kúrdeli qaıshylyqtar arqyly bir memlekettiń sıpatyn ashady. Úsh romannan da pýblısısıka, detektıv, satıra, t.b. janrlardy bir arnada toǵystyrǵan sheberlik basym. Máneri alýan túrli kesek shyǵarmalar.
Qazirgi ádebı ádis-tásildi, álemdik jańasha stıl negizinde qaraıtyn bolsaq, Muhtar Maǵaýınniń «Jarmaǵy» shyn máninde qubylys dep qaraýǵa turarlyq shyǵarma. Bolmysy ekige jarylǵan Murat pen Marattyń tragedıasy arqyly qazaq halqynyń qazirgi jaǵdaıyn, ókinishi men óksigin álemge kórsete alatyn «Jarmaqty» paraqtap otyrǵanyńyzda Antalá týraly shyryn qıalyńyzdyń shyrqyn buzatyn Zúlfú Lıvanelıdiń «Stambýl baqyty» eske oralady. Mo Iannyń «Sharap eli» sanańyzda jańǵyrady. Ult tanyp, ulys bilýde jylatyp aıtar dos – qalamgerge alǵystan basqa aıtarymyz joq bolýy kerek edi ǵoı negizi...
12 betKeıde tym eskilikke jarmasý, bolmasa bizdi ushpaqqa shyǵara qoımaǵan kóne qalyppen dúnıeni qabyldaý degen de – tragedıa. Ertede bir álsiz patsha bolypty. Jaýlary ózin taqtan qýyp túser me eken dep únemi qaýiptenedi eken. Taǵyn ulyna tapsyryp ketý úshin erterek qamdanady. Tipti ulyn patsha ordasyndaǵy shetkeri bir úıde ońasha ustaıdy. Hanzada kún de túspeıtin bul úıde úı qamaqta otyrǵandaı 31 jyl ótkizedi. Únemi kitap oqıdy, kitaptan jylqynyń sýretterin kórýge áýes bolady. Jylqyny jaqsy kórýi kitap arqyly qalyptasady. Ákesi qaıtys bolǵannan keıin bul hanzada taqqa otyrady. Taqqa otyra salysymen: «Maǵan bir jylqy alyp kelińdershi, olardyń sýretin únemi kitaptan kórýshi edim. Sirá, qandaı bolady eken, kóreıin?», - dep buıyrady. Jasaýyldar ordaǵa eń ásem jylqyny alyp keledi. Sol kezde taqqa jańa otyrǵan patsha jylqynyń sýrettegideı emes sıyqsyz, tarbıǵan tanaýy, soraıǵan sıraǵy, salbyraǵan múshesi bar beınesin kórip qatty úmitsizdenedi. Óz elindegi búkil jylqyny qyryp tastaýǵa jarlyq beredi. Qandy qasap qyryq kún jalǵasady. Tigerge tuıaq qalmaıdy. Dál sol kezde jaý shabady. Atty áskeri joq aqymaq patsha jeńilip, jaýlary onyń denesin keskilep, elge zobalań ornaıdy...
P.S. «Soqyr kórgeninen jazbaıdy». Biz jazylǵan, endigi jazylar kórkem shyǵarmalardy XX ǵasyrdyń basyndaǵy, ortasyndaǵy, sońyndaǵy dástúrli úlgimizben ǵana salystyryp, saralap baǵalaıtyn bolsaq, «jylqydan kúder úzgen» baıqus hanzadanyń kúıin keshpeımiz be?..

Yrysbek DÁBEI.


Usynylǵan
ÁLIEV ÁLEMİ
ÁLIEV ÁLEMİ 16 qań. 2015 09:17
Men bomj emespin
Men bomj emespin 16 qań. 2015 09:52
Sońǵy jańalyqtar