Almaty aporty bir kezde elimizdiń maqtanyshy, ulttyq asyl zatymyz, Ońtústik astanamyzdyń sımvoly bolyp edi. Ásirese, osydan 25-30 jyl buryn bolǵan aportty aıtsańyzshy, shirkin! Kólemi tosataǵandaı bolyp, keıbireýi 500-600 gram tartatyn. Al onyń kózdiń jaýyn alatyn qyzyldy-jasyldy túri she, tildi úıiretin erekshe dámi men jan saraıyńdy ashatyn tamasha ıisi she? Bir sózben aıtqanda, aport almalardyń patshasy bolǵan. Oǵan teń keletin buryn da, qazirde birde-bir dúnıejúzilik sortımentte alma sorty joq deýge bolady.
Almaty aportynyń dańqy búkil álemge jaıylǵan desek, artyq aıtpaǵanymyz bolar. Halyqaralyq kórmelerde ol árdaıym altyn medaldarmen marapattalǵan (Fransıa, 1900 j; Germanıa, 1907 j; Rossıa, 1913 j; Anglıa, 1920 j; Germanıa-GDR, 1961 j; Vengrıa, 1968j.). Halyqaralyq altyn medaldar budanda kóbirek bolar edi, biraq sovetterdiń HH ǵasyrdyń 20 jyldary jasaǵan «temir tory» (jeleznyı zanaves) aporttyń kórmelerge qatysýynyń jolyn jaýyp tastady. Al GDR men Vengrıa Ekinshi dúnıejúzilik soǵystan keıin sosıalısik lagerge jatatyn. Ózimizdiń Sovet Odaǵy kezinde bolatyn júıeli kórmelerde aport árdaıym altyn medaldarǵa ıe bolatyn, tek qana 1987 jyly kúmis medalmen ǵana marapattaldy. Osy kezden bastap aporttyń degradasıa (azý) prosesine ushyraǵany baıqaldy.
Osyndaıda eske túsedi, bizdiń aportqa shet elderdiń qonaqtary tań qalatyn. Mysaly, 1973 jyly Almatyǵa AQSH-tyń belgili senatory Edvard Kennedı (AQSH prezıdentiniń inisi) kelgende aportty kórip dámin tatyp: «Jer júzin túgel derlik aralap mynadaı ádemi de, dámdi, hosh ıisti almany esh jerde kórmedim», – dep, janyndaǵylarǵa aıtypty: «bir jáshik almany meniń samoletime jetkizińder, óz elimizge de kórseteıik, qandaı almanyń bolatynyn», – degen.
«Komsomolskaıa pravda» gazeti óziniń bir maqalasyn bylaı ataǵan (04.06.1999 j): «Kogda-to Almatınskıı aport byl kremlevskım delıkatesom», – dep. Shynynda da, Keńes Úkimetiniń arnaıy raznarádkasymen jyl saıyn Kremlge 2 myń tonna aport almasy jiberilip otyrǵan shetel qonaqtaryna, elimizdiń joǵarǵy mártebeli azamattaryna arnalǵan (dlá pravıtelstvennyh prıemov). Ótken ǵasyrdyń 50-70 jyldary, tipti 80 jyldardyń ortasyna deıin, Sovet odaǵynyń azamattary Almatyǵa kelse, úılerine qaıtqanda prezent retinde tek qana aport almasyn alatyn. Qanshama aport posylkamen Sovet Odaǵynyń túkpir-túkpirine jiberiletin.
Biraq, ókinishke oraı, sońǵy jyldary aporttyń azý prosesi oryn aldy; almasy ýaqtalyp, túri solǵyn tartyp, eń bastysy burynǵy keremet dámimen, ǵajap ıisinen túgeldeı derlik aıyrylǵan.
Tájdi sortymyzdyń taǵdyry jóninde másele erteden kóterilip keledi. Ótken ǵasyrdyń 80-jyldary ony sol kezderi respýblıkamyzdyń basshysy umytylmas marqum D.A. Qonaev aǵamyz kóterip edi. «Almaty aportynyń dańqyn jańǵyrtaıyq» degen onyń qanatty sózi búgingi kúnde de mańyzdylyǵyn joǵaltqan joq. Prezıdentimiz N.Á.Nazarbaev aport taǵdyryna árdaıym nazar aýdarady. Óziniń keıbir kitaptarynda («Bez pravyh ı levyh», 1991 j., 19 bet «Kazahstanskıı pýt», 2006 j., 343 bet) aport týraly eljirep turyp jazbady ma?
2011 jyldyń 12 mamyrynda Almatyda Elbasy qalanyń jáne oblystyń aktıvimen alqaly jıyn ótkizdi. Onda shahardyń keleshegi men bolashaǵy týraly áńgime qozǵady. Ońtústik astanamyzdyń damýynyń kóptegen ózekti máselelerimen qatar, ol Almaty aportyn jańǵyrtý problemasynda qaıtadan alǵa qoıdy. Oblys pen qala ákimderine aport jóninen tapsyrma berildi.
Elbasynyń tapsyrysynan keıin Almaty oblysynda jyl saıyn 150-200 gektardaı aport baǵy salyndy. Biraq Prezıdentimiz «Almaty aportynyń burynǵy dańqyn jańǵyrtaıyq» dep uran tastaǵanda, ol tek qana sorttyń baǵynyń kólemin ǵana kóbeıtý emes, eń bastysy, aport almasynyń kólemin, kóz tartatyn túrin, ásirese onyń keremet dámi men ǵajap ıisin ornyna keltirý kerek dedi. Bul máseleni ǵylymsyz sheshýge bolmaıdy.
Osy joldyń avtory Almaty aportyn jańǵyrtý máselesimen 20 jyldaı ómirin sarp etti. Ár máseleniń sheshiminde óz nasıhaty bolýy kerek. Eger de sol taqyryp nasıhattaý arqyly qalyń buqaranyń kóńilinen shyqsa, kótergen másele túbinde óz sheshimin tabady.
Aport máselesine arnap, ony nasıhattaý jolynda 120-dan astam maqalamen ocherkter, suhbattar qazaq jáne orys tilinde jarıalandy. Sonyń ishinde betke tutar jýrnaldarymyzda: «Juldyz», «Prostor», «Parasat», «Nıva», «Báıterek», «Mádenıet», «Adam Readers», «Tańsholpan», taǵy da 6-7 qoǵam jýrnaldary, tipti onyń ishinde, «Qazaqstan áıelderi» jýrnaly bar. Birneshe ǵylymı jýrnaldar da, onyń ishinde eki Reseı, bir Belarýs jýrnalynda, halyqaralyq «Bıotehnologıa» jýrnalynda eki maqalamyz shyqty. Onnan astam maqalalar Reseı gazetterinde: «Izvestıa», «Komsomolskaıa pravda», «Argýmenty ı fakty», «Moskovskıı komsomoles», «Novaıa gazeta», úkimet gazetterinde «Egemen Qazaqstan», «Kazpravda», «Lıder», kóptegen saıası-qoǵam gazetterinde, tipti káris, nemis, ýkraın, uıǵyr ulttyq gazetterinde jarıalandy.
Sonymen qatar, onǵa jaqyn radıo habarlar, onyń ishinde, «Azattyq», «Bı- Bı-Sı». Barlyq derlik teledıdar arnalarynda 50-den astam suhbat berildi, tek «Habar» arnasynda onyń sany 10-nan asady.
Qoryta aıtqanda, aport týraly maqalamyzben suhbattarymyz 60-tan astam gazet baspalarynda, 30-ǵa taman jýrnal baspalarynda jaryq kórdi. Aportqa baılanysty materıaldarmen 10-nan astam aımaqtyq jáne halyqaralyq ǵylymı konferensıalarda baıandama jasaldy. Onyń materıaldary jaryq kórdi. Eń sońǵy konferensıa 2016 jyly Sank-Peterbýrgta boldy. Tipti, aport máselesi 3 estelik kitaptarǵa kirdi.
Osynyń barlyǵyn aıtyp otyrǵanda maqtanshylyq retinde emes, aport máselesiniń sondaılyq ózekti ekenin kórsetkimiz kelgeni. Shynynda da, aporttyń taǵdyry kóptegen elimizdiń azamattaryn qobaljytady eken. Jurttyń kópshiligi aport almasyn jer jannaty Jetisý tabıǵatynyń bizge bergen qaıtalanbas baılyǵy, Allanyń syıy, elimizdiń, búkil Qazaqstan halqynyń maqtanyshy, bizdiń altyn zatymyz, mádenı muramyz, Almatynyń sımvoly dep sanaıdy. Sondyqtan da bolar, kóptegen gazetter, jýrnaldar, teledıdar arnalary bizge ózderi shyǵyp júrdi, tipti «Azattyq», «Bı-Bı-Sı» radıolarynyń korespondentteri ózderi bizge jol tapty. Aǵylshyn ǵalymdary uıymdastyrǵan halyqaralyq semınarǵa «Qyzyl kitapqa kirgen ósimdikter» taqyrybyna arnalǵan bizdiń aportty jańǵyrtý máselesinen ǵylymı baıandama jasańyz dep arnaıy shaqyrý jiberdi. Aportqa baılanysty osyndaı jaǵdaılar bolyp jatty.
Sonda osynshama maqalalarda, suhbattarda, baıandamalarda, «bir máselege qatysty sonsha ne aıtýǵa, ne jazýǵa bolady eken?» degen saýal týýy múmkin. Árıne, ár máseleniń birneshe salasy, qyry bolady, ár salasynyń ózin ártúrli rakýrspen beınelese, qaıtalanbaı-aq jazýǵa múmkinshilik bar. Tipti, sál-pál qaıtalaǵannyń ózinde ár gazettiń, jýrnaldyń, aýdıtorıanyń, telekanaldardyń óziniń oqyrmandary, kórermenderi, tyńdaýshylary bar emes pe?
Aport – halyq tarıhy, onyń kásibi men taǵdyry, Jetisý eli, onyń kórnekti azamattary men ǵajaıyp tabıǵaty jaıyndaǵy keń áńgimeniń tıegi men ózegi bolyp edi. Aport halyqtar dostyǵy men birliginiń sımvoly retinde de kórsetilgen. Árıne, ol eńbekterde aporttyń shyǵý tegi jóninde de áńgime aıtylǵan. Onda avtor ǵylymı taldaý jasap jáne tabylǵan derekterge súıenip, aporttyń túpki shyqqan jeri Jetisý degen pikirge toqtalady jáne Jetisý jeri ejelden kóne baý-baq eli degen oıdy tıanaqtaıdy.
«Mádenı almalardyń shyqqan ortalyǵy Jetisý jeri bolýy múmkin» degen gıpotezany aǵylshyn ǵalymdary molekýlárly-genetıkalyq deńgeıde dáleldedi. Olardyń ǵylymı jańalyǵy bizdiń otanymyzdyń, jerimizdiń, halqymyzdyń, ultymyzdyń mártebesin kóterdi. Sondyqtan da Elbasymyz N.Á. Nazarbaev resmı saparmen Belgıa jáne Fransıa elderine barǵanda óziniń sóılegen bir sózinde úlken qanaǵatpen, ǵanıbetpen, tipti maqtanyshpen aıtty emes pe: «Mádenı almanyń shyqqan ortalyǵy bizdiń jer – Qazaqstan, al bizdiń jergilikti jabaıy almamyz búkil planetadaǵy mádenı alma sorttarynyń ata-babasy» dep. Óziniń qamqorlyq jasap júrgen aport almasy da sol kezde kókeıinde bolǵan shyǵar. Al endi mádenı alma shyqqan jerde bolashaq aporttyń túzilýi ǵajap emes qoı.
Osyndaı, joǵarǵy aıtylǵyn pýblıkasıalar men nasıhattyń nátıjesinde 2009-2011 jyly aport máselesin zertteýge Bilim jáne ǵylym mınıstrligi ósimdik qorǵaý ınstıtýtyna grant berdi. Zertteýdi sapaly jáne tereńdetip júrgizý úshin biz sýpodrádchık retinde Bıologıa jáne bıotehnologıa ınstıtýtyn aldyq. 2012-2014 jyldary Aýylsharýashylyq mınıstrligi aportqa arnaıy qarjy bóldi. Joǵarǵy aıtylǵan maqsatpen biz zertteý jumysyna Jemisshilik jáne júzimshilik ınstıtýtyn tarttyq.
Sóıtip, osyndaı zertteý nátıjesinde biz 2015 jyldyń kókteminde birinshi ret 5 gektar aporttyń tájirıbe baǵyn saldyq. Qazirgi zertteýler baqtyń jaǵdaıynda júrgizilip jatyr. Alla jazsa, 2017 jyly taǵy da 10 gektarǵa aport baǵyna kóshetimiz bolady. Sonymen, 15 gektar qálemshe alatyn analyq baǵymyz bolsa, ol búkil Almaty oblysyn qamtamasyz etedi. Almaty aportyn jańǵyrtý jolynda bizge keregi osy, basqalary uıymdastyrý jumystaryna tireledi.
Maǵjan Isa, bıologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor.
