Ornyqty energiia bazasyn qurý aýqymdy mindet. Úlken energiia kózin bir jerge jinap alyp, sosyn ony retimen paida- lanyp, sata beremiz degen túsinik joq. Energiiany óndirdiń be, taban astynda keregińe jaratyp úlgerý qajet. Artyǵyn sol sátte-aq satyp jiberýge asyqqan lázim. Óitkeni ol kádimgi jel siiaqty. Ýysyńda ustap tura almaisyń. Sondyqtan mamandar osy júzjyldyqta AES qana ornyqty úlken energiia ba- zasy bola alatynyn aityp otyr. Sondyqtan onyń artyqshylyǵyn bilgen abzal.
Halyq úshin referendým kezinde sheshim qabyldaý da ońai emes. Óitkeni adamzat basynan ótken apattar kese-kóldeneń shyǵa beredi. Biraq internet túimesin túrtip izdengen jan 60-70 jyl burynǵy reaktorlardyń I býyny men qazirgi zamanaýi III+ býyny arasyndaǵy ara salmaqty ajyrata bilse kerek.
Onyń ústine, jarty ǵasyr burynǵy kezeńmen salystyrǵanda ekonomika da óristei tústi, ǵylym da ájeptáýir damydy. Mundai órkeniet igilikteri ekonomikalyq tiimdi kórsetkishterdi usynýǵa, ekologiiaǵa zalalyn tigizbeýge qabiletti bolyp otyr.
Qazirgi ahýal ózgermese 6-7 jylǵa jetpei elde elektr energiiasy tapshylyǵy bastalady. Sý elektr stansalaryn salýǵa taýlarymyz ben odan sarqyraǵan ózenderimiz azdyq etedi. Jylý elektr stansalary tiimsiz bolady. Ondai stansaga investor tartý da qiyn. Ári ózimizdiń de halyqaralyq mindettememiz bar, investorlar da ekologiialyq salyq tólemi kóp shyǵatyn jobaǵa qarjy salýǵa qulyqsyz.
Álemdik tájiribege súiensek, biz siiaqty tegis jerde jaiǵaqan elderdiń barlyǵy negizgi elektr energiiasyn AES-ten alady. Jazyq jerde ornalasqan Saýd Arabiiasy men Frantsiia osy sózimizge anyq dálel bolmaq.
AES salýǵa batyl qadam jasaýymyzǵa taǵy bir ilkimdi sebep – eldegi mol ýran qory. Ony eksportqa shikizat retinde ǵana satpai, elektr energiiasyna ainaldyryp satatyn bolsaq, paida árkez bizdiń jaǵymyzda bolmaq. Tek elektr energiiasyn satýmen 2-3 mlrd dollarlyq tabys tabýǵa múmkindik bar.
Taǵy bir sebep – birneshe reaktor qazirdiń ózinde jumys istep tur. Iadrolyq institýttarymyz jáne onda bilikti ǵalymdarymyz, mamandarymyz bar.
Memleket bul tarapta kadr tapshylyǵyn da týyndatpaimyz dep otyr. AES qurylysynyń bastalýy jastardy osy baǵytqa qarai umtylýǵa jigerlendirse kerek. Aralas salalarda birneshe jumys orny ashylady. Ǵylym jańa óris alady. Fizika, himiia, biologiia mamandaryna suranys artady.
Nátijesinde, qazirgidei tek izotoptar shyǵarýmen shektelmeimiz. AES-tiń ornalasatyn orny da tiimdi. Elektr energiiasy tapshylyǵyn qazirdiń ózinde kórip otyrǵan ońtústik óńirge jaqyn. Sondyqtan ishki jalpy ónimge de,biýdjetke de oń áser etedi.
Eń mańyzdysy ekologiiamyzdyń kóp máselesin sheshedi. Ásirese qysta Almaty aýasyn jylý elektr stansalarynan qutqarý múmkin bolady. Ábden tozyǵy jetken olardyń qyzmetin toqtatyp, beibit atom qýatyn paidalanamyz.
Ekonomika ǵylymdarynyń kandidaty Saparbai Jobaevtyń osy pikirin oqyp shyqtym. Halyqtyń alańdaýshylyǵy men kóp suraqtarynyń birshamasy qamtylǵan eken.
Osyndai ǵalymdardyń oi pikirin oqyǵanymyz durys,ásirese jastardyń!
Biz elimizdiń bolashaǵyn oilasaq, buryńǵy gaz qondyrý kezinde de qarsylyqtar men úrei bolǵan.Al qazir,gazsyz otyrý degendi túsinbeimiz. Onyń paidasyn halyq kórýde.
Jahandyq energiia tapshylyǵy jaǵdaiynda jáne Qazaqstan ekonomikasynyń ósip kele jatqan qajettilikterin eskere otyryp, atom energetikasyn damytý mańyzdy qadam bolyp tabylady.
Osy másele boiynsha ulttyq múddelerimizdi jáne elimizdiń erekshelikterin eskere otyryp, uzaq merzimdi sheshim qabyldaý óte mańyzdy. Sol sebepti Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń qazaqstandyqtardyń referendýmǵa kelip, óz pikirin bildirýge shaqyrǵanyn qoldaimyn.
Biz bolashaqty josparlai otyryp, eldiń uzaq merzimdi múddeleri men onyń erekshe qajettilikterin eskerýimiz kerek. Sondyqtan AES salý máselesinde keń talqylaý men qoǵamdyq kelisimge negizdelgen oilastyrylǵan sheshim qabyldaý mańyzdy.
6 qazanǵa belgilengen referendým azamattardyń elimiz úshin mańyzdy strategiialyq sheshimder qabyldaýǵa qatysýy men ashyq dialogtyń aiqyn mysalyna ainalmaq. Bul qadam “halyq únine qulaq asatyn memleket” kontseptsiiasyna jáne jańa qoǵamdyq-saiasi mádeniettiń damýyna degen adaldyqty kórsetedi.
Barlyq qazaqstandyqtardy referendýmǵa belsendi qatysyp, elimizdiń bolashaǵyn qalyptastyrýǵa óz úlesin qosýǵa shaqyramyn!
Roza Mahambetova
Aýylsharýashylyǵy ǵylymdarynyń kandidaty, injener gidrotehnik,S.Seifýllin atyndaǵy Qazaq agrotehnikalyq zertteý ýniversitetiniń qaýymdastyrylǵan professor m.a.
