Ornyqty energıa bazasyn qurý aýqymdy mindet. Úlken energıa kózin bir jerge jınap alyp, sosyn ony retimen paıda- lanyp, sata beremiz degen túsinik joq. Energıany óndirdiń be, taban astynda keregińe jaratyp úlgerý qajet. Artyǵyn sol sátte-aq satyp jiberýge asyqqan lázim. Óıtkeni ol kádimgi jel sıaqty. Ýysyńda ustap tura almaısyń. Sondyqtan mamandar osy júzjyldyqta AES qana ornyqty úlken energıa ba- zasy bola alatynyn aıtyp otyr. Sondyqtan onyń artyqshylyǵyn bilgen abzal.
Halyq úshin referendým kezinde sheshim qabyldaý da ońaı emes. Óıtkeni adamzat basynan ótken apattar kese-kóldeneń shyǵa beredi. Biraq ınternet túımesin túrtip izdengen jan 60-70 jyl burynǵy reaktorlardyń İ býyny men qazirgi zamanaýı İİİ+ býyny arasyndaǵy ara salmaqty ajyrata bilse kerek.
Onyń ústine, jarty ǵasyr burynǵy kezeńmen salystyrǵanda ekonomıka da óristeı tústi, ǵylym da ájeptáýir damydy. Mundaı órkenıet ıgilikteri ekonomıkalyq tıimdi kórsetkishterdi usynýǵa, ekologıaǵa zalalyn tıgizbeýge qabiletti bolyp otyr.
Qazirgi ahýal ózgermese 6-7 jylǵa jetpeı elde elektr energıasy tapshylyǵy bastalady. Sý elektr stansalaryn salýǵa taýlarymyz ben odan sarqyraǵan ózenderimiz azdyq etedi. Jylý elektr stansalary tıimsiz bolady. Ondaı stansaga ınvestor tartý da qıyn. Ári ózimizdiń de halyqaralyq mindettememiz bar, ınvestorlar da ekologıalyq salyq tólemi kóp shyǵatyn jobaǵa qarjy salýǵa qulyqsyz.
Álemdik tájirıbege súıensek, biz sıaqty tegis jerde jaıǵaqan elderdiń barlyǵy negizgi elektr energıasyn AES-ten alady. Jazyq jerde ornalasqan Saýd Arabıasy men Fransıa osy sózimizge anyq dálel bolmaq.
AES salýǵa batyl qadam jasaýymyzǵa taǵy bir ilkimdi sebep – eldegi mol ýran qory. Ony eksportqa shıkizat retinde ǵana satpaı, elektr energıasyna aınaldyryp satatyn bolsaq, paıda árkez bizdiń jaǵymyzda bolmaq. Tek elektr energıasyn satýmen 2-3 mlrd dollarlyq tabys tabýǵa múmkindik bar.
Taǵy bir sebep – birneshe reaktor qazirdiń ózinde jumys istep tur. Iadrolyq ınstıtýttarymyz jáne onda bilikti ǵalymdarymyz, mamandarymyz bar.
Memleket bul tarapta kadr tapshylyǵyn da týyndatpaımyz dep otyr. AES qurylysynyń bastalýy jastardy osy baǵytqa qaraı umtylýǵa jigerlendirse kerek. Aralas salalarda birneshe jumys orny ashylady. Ǵylym jańa óris alady. Fızıka, hımıa, bıologıa mamandaryna suranys artady.
Nátıjesinde, qazirgideı tek ızotoptar shyǵarýmen shektelmeımiz. AES-tiń ornalasatyn orny da tıimdi. Elektr energıasy tapshylyǵyn qazirdiń ózinde kórip otyrǵan ońtústik óńirge jaqyn. Sondyqtan ishki jalpy ónimge de,búdjetke de oń áser etedi.
Eń mańyzdysy ekologıamyzdyń kóp máselesin sheshedi. Ásirese qysta Almaty aýasyn jylý elektr stansalarynan qutqarý múmkin bolady. Ábden tozyǵy jetken olardyń qyzmetin toqtatyp, beıbit atom qýatyn paıdalanamyz.
Ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty Saparbaı Jobaevtyń osy pikirin oqyp shyqtym. Halyqtyń alańdaýshylyǵy men kóp suraqtarynyń birshamasy qamtylǵan eken.
Osyndaı ǵalymdardyń oı pikirin oqyǵanymyz durys,ásirese jastardyń!
Biz elimizdiń bolashaǵyn oılasaq, buryńǵy gaz qondyrý kezinde de qarsylyqtar men úreı bolǵan.Al qazir,gazsyz otyrý degendi túsinbeımiz. Onyń paıdasyn halyq kórýde.
Jahandyq energıa tapshylyǵy jaǵdaıynda jáne Qazaqstan ekonomıkasynyń ósip kele jatqan qajettilikterin eskere otyryp, atom energetıkasyn damytý mańyzdy qadam bolyp tabylady.
Osy másele boıynsha ulttyq múddelerimizdi jáne elimizdiń erekshelikterin eskere otyryp, uzaq merzimdi sheshim qabyldaý óte mańyzdy. Sol sebepti Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń qazaqstandyqtardyń referendýmǵa kelip, óz pikirin bildirýge shaqyrǵanyn qoldaımyn.
Biz bolashaqty josparlaı otyryp, eldiń uzaq merzimdi múddeleri men onyń erekshe qajettilikterin eskerýimiz kerek. Sondyqtan AES salý máselesinde keń talqylaý men qoǵamdyq kelisimge negizdelgen oılastyrylǵan sheshim qabyldaý mańyzdy.
6 qazanǵa belgilengen referendým azamattardyń elimiz úshin mańyzdy strategıalyq sheshimder qabyldaýǵa qatysýy men ashyq dıalogtyń aıqyn mysalyna aınalmaq. Bul qadam “halyq únine qulaq asatyn memleket” konsepsıasyna jáne jańa qoǵamdyq-saıası mádenıettiń damýyna degen adaldyqty kórsetedi.
Barlyq qazaqstandyqtardy referendýmǵa belsendi qatysyp, elimizdiń bolashaǵyn qalyptastyrýǵa óz úlesin qosýǵa shaqyramyn!
Roza Mahambetova
Aýylsharýashylyǵy ǵylymdarynyń kandıdaty, ınjener gıdrotehnık,S.Seıfýllın atyndaǵy Qazaq agrotehnıkalyq zertteý ýnıversıtetiniń qaýymdastyrylǵan profesor m.a.
