Jan dúniesin ashý-yza men kek kernegen...
Buǵan «ázir Parijde boi tasalap júrgen Muhtar Ábiliazov nege qatyspady?» degen oi keldi.
Ábiliazov ókpe-renishin ýaqytsha umytyp, osy sharaǵa qatysýyna bolar edi ǵoi. Ony eshkim qýmas ta edi. Biraq qatyspady. Túri qazaq bolǵanymen jany orys onyń. Basty kemshiligi osy.
Ábliazov qazirgi Qazaqstandaǵy qoǵamdyq-saiasi ahýaldyń qai baǵytqa bet burǵanynan bilmeidi. Ol saiasi bilik úshin kúreske shyqqan kez kelgen tulǵanyń endigi kezekte qazaq tilin bilýi buljymas zańdylyqqa ainalǵanyn áli túsingen joq.
Sondyqtan alysta otyryp, orys tilinde sairaidy.
Onyń jan dúniesin Nazarbaevqa qarsy óshpendilik sezimi bilep alǵan.
Eger ol ǵaiyptan taiyp bilikke kelse, onyń bilik basyndaǵy alǵashqy kezeńi ósh alý, qarsylastaryn tunshyqtyrýmen ótetinin túsiný qiyn emes.
Oilańyzshy, bizge kókiregin ashý-yza men kek kernegen saiasatker kerek pe? Keregi joq. Ainalamyzdaǵy elder damýǵa bet burǵanda bizdiń azamattardyń Ábiliazovtyń qolshoqparyna ainalyp kek qýyp júrgenin kim qalaidy? Eshkim de qalamasy anyq.
Bizge memleketti alǵa bastaityn jańashyl, bilikpen aýyz jalaspaǵan (tipti istes bolmaǵan) halyqtyń múddesin bárinen de joǵary qoiatyn jańa tulǵalar kerek. Mundai jarqyraǵan ondai tulǵalar halyqtyń arasynda bar.
Eger gýmanizm jaǵynan salystyrsaq, Ábiliazovqa qaraǵanda Nursultan Nazarbaevtyń anaǵurlym gýmanist ekenin baiqaisyń.
Ábiliazov Nazarbaevqa qarsy kelip, saiasi ambitsiiasyn kórsetkende Prezident ony keshirip, túrmede bosatty. Biznespen ainalysýyna múmkindik berdi.
Eger Ábliazov bilikke kelgende ol óziniń qarsylastaryna osyndai múmkindik bere ala ma? Bizdińshe, bere almaidy.
Ishken-jegenin aitý qyzyq emes
Búgingi bilikti on jerden synasaq ta ol Ábiliazovqa qaraǵanda qazaqy. Qazaq tilinde suraq qoisań, qazaq tilinde jaýap ala alasyń. Al Muhtarǵa qazaq tilinde suraq qoisań qazaq tilinde jaýap ala ala almaisyń.
Óitkeni Eýropanyń tórinde otyrǵan Ábiliazov qazir Qazaqstanda saiasatpen ainalysqysy kelgen kez kelgen adam úshin qazaq tilin bilýi saiasi jaýapkershilikke ainalǵanyn sezip, bilip otyrǵan joq.
Ol áleýmettik jeli arqyly qazirgi biliktiń ishken-jegenin aityp, saiasi opponetteriniń artyn ashýdy saiasi kúrestegi basty qarý sanaidy.
Búginde qarapaiym halyq biliktiń jemqorlyqtyń shyrmaýyna shyrmalǵanyn biledi. Olardyń ishken-jegeni kópshilik úshin jańalyq emes. Kezinde Ábiliazovtyń ózi de sol ortada júrip, qyrýar aqsha men dúnie-múliktiń iesi atanǵanyn bárimiz bilemiz. Sondyqtan qazaqy orta Ábiliazovtyń sózine eltimeidi.
Búginde biliktiń ishken-jegenin aityp, "qarapaiym halyqtyń qoldaýyna ie bolamyn" degen saiasatker qatty qatelesedi.
Bilikten úmiti bar saiasatkerler halyqqa oi paiymyna, uǵym túsinigine nazarǵa alyp, ár qadamyn ańdap basýy kerek. Bir sózben aitqanda halyqqa qarai ikemdelýi kerek.
Bul úshin Qazaq memleketiniń negizin quraityn qazaq halqynyń tilinde sóileýi tiis. Aitar oilaryn qazaq tilinde jetkizip, jurtpen qazaq tilinde emen-jarqyn sóileskeni mańyzdy.
Aqparattyq keńistikte qazaq tili ústemdik quryp keledi
Jaqynda bilik basynda júrgen bir aǵamyzben sóilesip qaldyq. Aǵamyz:
"Endi tórt-bes jylda Qazaqstannyń aqparat keńistiginde qazaq tili tolyqtai ústemdik qurady. Qazir orys tildi aqparat quraldary qazaq tildi aqparat quraldarynyń aldynda tize búgip keledi" – dedi.
Iá, bul kórer kózge kórinip turǵan shyndyq. Muny "soqyr-mylqaý" adam ǵana kórip, estimeýi múmkin. Al qoǵamdyq saiasi jaǵdailardyń astaryna úńilgen adam qazir aqparattyq keńistikte kún ótken saiyn qazaq tiliniń ústemdik quryp kele jatqanyn baiqaidy.
"Qazaqstan" Ulttyq arnasynyń tolyqtai qazaq tiline kóshýi, sheteldik serialdardyń ornyn otandyq serialdar basýy bul qazaq tiliniń ústemdik quryp kele jatqanynyń belgisi emes pe? Muny qalai elmeýge bolady?
Iá, olardyń sapasy jaiynda tańdy tańǵa uryp áńgime aitýǵa bolady. Osydan 4-5 jyl buryn qazaq tilinde eshqandai telehikaia túsirilmegenin eskersek, bul úlken jeńis emes pe?
Qazirgi túsirilip jatqan telehikaialardy qarapaiym halyqqa aranalǵan, jurtshylyq kóredi, al bilik basyndaǵylar kórmeidi. Olar kabldik telearnalardaǵy sheteldiń filmderi men baǵdarlamalaryn tamashalaityny jasyryn emes.
Buryndary otandyq arnalar bilik basyndaǵylar kóretin orys tilindegi baǵdarlamalar túsiretin. Qazir elimizdegi negizgi aqparat quraldary halyqtyń igiligine jumys istep jatyr.
Búgin túsirilgen telehikaialar sapasyn syn kótermeitinin aittyq. Biraq 2-3 jyldan keiin olardyń sapasy artady.
Búgingi kinotýyndylarda mamyrajai aýyl ómiri, mahabbat, ázil-qaljyń negizgi taqyryp bolsa, bolashaqtaǵy qazaq kinolarynda saiasi tartys pen kommertsiialyq múdde negizigi taqyrypqa ainalatyny sózsiz.
Bul kórinister qazaq qoǵamynyń qalyptasyp jatqanyn aiqyndaityn kórinister. Saiasatkerlerimiz de osy úrdistermen úndesetin qadamdarǵa barýy kerek. Ol úshin qazaqsha sóilep, qazaqsha oilaýy kerek.
Ol – oryssha sóilep, oryssha oilaidy
Búginde joǵardaǵy elita qazaqsha sóilegenimen orysqa oilaityny jasyryn emes. Al oppozitsiianyń serkesi sanaityn Ábiliazov áli kúnge deiin oryssha sóilep, oryssha oilaidy.
Dál qazir Ábiliazovtyń qazaq tilin úirenýge tolyq múmkindigi bar. Qazaqstannan qazaq tilin jetik biletin bir mamandy aldyryp, bir jyldyń ishinde qazaq tilin úirenip alsa bolar edi ǵoi. Úirenbedi. Ol til úirenip janyn qinaǵysy kelmedi.
Demek ana tilin úirenýge yqylas tanytpaǵan saiasatkerdiń sózine qalai senýge bolady. Sonda Qazaqstanda bilik quryp, el basqarý jaqsy da, sol halyqtyń tilinde sóileý jaman ba?
Ábiliazov nege qazaq tilin úirenbeidi? Kezinde memlekettik qyzmette, odan keiin bizneste júrip, til úirenýge múmkindigi bolmady delik. Al qazir eń qoly bos adam Ábiliazov qoi. Qazaqstannan qazaq tilin biletin bir emes on maman jaldasa da aqshasy jetedi.
Túrmede jatyp talai adam til úirenip, tutas roman jazyp tastaǵanyn bilemiz. Al Ábiliazovtyń kókeiin tesken dúnie tek qana bilik. Ashyǵyn aitsaq, Ábiliazovtyń qazaq tilin úirenýge eshqashan qulqy bolmady.
Demek ony qazaqtyń taǵdyryna basyn aýyrtpaidy dep kesip aitýǵa bolady. Memleketti basqaratyn tulǵanyń týǵan ultyn súietin, sol ulttyń tilinde sóileigeni mańyzdy.
Qalǵan bilikti bankir, kemeńger ekonomist syrttan jaldap alýǵa bolady. Al qazaq tilinde sóileitin, qazaqqa jany ashityn saiasatkerdi esh ýaqytta syrttan tappaisyń. Sondyqtan Ábiliazovtyń qazaqty ushpaqqa shyǵaramyn degen sózine sený qiyn.
Ol – qazaq tildi BAQ-ty saiasi kúrestiń quraly dep sanamaidy
Ol áli kúnge deiin saiasi kúresin orys tilinde júrgizip keledi. Osy bir jaittan-aq onyń qazaq tiline degen kózqarasyn ańǵarýǵa bolady.
Búginde halyq qazaq tilinde sóilemeitin saiasatkerdiń sońynan ermeidi. Sondyqtan Ábiliazovty qazirgi bilikke saiasi turǵydan básekeles bolatyn tulǵa dep aitýǵa aýyzyń barmaidy. Ol bar bolǵany qoiny-qonyshy aqshaǵa tolǵan, jan dúniesin ashý-yza men kek kernegen sharasyz jan. Al mundai adam kez kelgen qoǵamdy anarhiiaǵa bastaitynyn umytpańyz.
Nurlan JUMAHAN, jýrnalist, bloger.
