Jan dúnıesin ashý-yza men kek kernegen...
Buǵan «ázir Parıjde boı tasalap júrgen Muhtar Ábilázov nege qatyspady?» degen oı keldi.
Ábilázov ókpe-renishin ýaqytsha umytyp, osy sharaǵa qatysýyna bolar edi ǵoı. Ony eshkim qýmas ta edi. Biraq qatyspady. Túri qazaq bolǵanymen jany orys onyń. Basty kemshiligi osy.
Áblázov qazirgi Qazaqstandaǵy qoǵamdyq-saıası ahýaldyń qaı baǵytqa bet burǵanynan bilmeıdi. Ol saıası bılik úshin kúreske shyqqan kez kelgen tulǵanyń endigi kezekte qazaq tilin bilýi buljymas zańdylyqqa aınalǵanyn áli túsingen joq.
Sondyqtan alysta otyryp, orys tilinde saıraıdy.
Onyń jan dúnıesin Nazarbaevqa qarsy óshpendilik sezimi bılep alǵan.
Eger ol ǵaıyptan taıyp bılikke kelse, onyń bılik basyndaǵy alǵashqy kezeńi ósh alý, qarsylastaryn tunshyqtyrýmen ótetinin túsiný qıyn emes.
Oılańyzshy, bizge kókiregin ashý-yza men kek kernegen saıasatker kerek pe? Keregi joq. Aınalamyzdaǵy elder damýǵa bet burǵanda bizdiń azamattardyń Ábilázovtyń qolshoqparyna aınalyp kek qýyp júrgenin kim qalaıdy? Eshkim de qalamasy anyq.
Bizge memleketti alǵa bastaıtyn jańashyl, bılikpen aýyz jalaspaǵan (tipti istes bolmaǵan) halyqtyń múddesin bárinen de joǵary qoıatyn jańa tulǵalar kerek. Mundaı jarqyraǵan ondaı tulǵalar halyqtyń arasynda bar.
Eger gýmanızm jaǵynan salystyrsaq, Ábilázovqa qaraǵanda Nursultan Nazarbaevtyń anaǵurlym gýmanıs ekenin baıqaısyń.
Ábilázov Nazarbaevqa qarsy kelip, saıası ambısıasyn kórsetkende Prezıdent ony keshirip, túrmede bosatty. Bıznespen aınalysýyna múmkindik berdi.
Eger Áblázov bılikke kelgende ol óziniń qarsylastaryna osyndaı múmkindik bere ala ma? Bizdińshe, bere almaıdy.
İshken-jegenin aıtý qyzyq emes
Búgingi bılikti on jerden synasaq ta ol Ábilázovqa qaraǵanda qazaqy. Qazaq tilinde suraq qoısań, qazaq tilinde jaýap ala alasyń. Al Muhtarǵa qazaq tilinde suraq qoısań qazaq tilinde jaýap ala ala almaısyń.
Óıtkeni Eýropanyń tórinde otyrǵan Ábilázov qazir Qazaqstanda saıasatpen aınalysqysy kelgen kez kelgen adam úshin qazaq tilin bilýi saıası jaýapkershilikke aınalǵanyn sezip, bilip otyrǵan joq.
Ol áleýmettik jeli arqyly qazirgi bıliktiń ishken-jegenin aıtyp, saıası opponetteriniń artyn ashýdy saıası kúrestegi basty qarý sanaıdy.
Búginde qarapaıym halyq bıliktiń jemqorlyqtyń shyrmaýyna shyrmalǵanyn biledi. Olardyń ishken-jegeni kópshilik úshin jańalyq emes. Kezinde Ábilázovtyń ózi de sol ortada júrip, qyrýar aqsha men dúnıe-múliktiń ıesi atanǵanyn bárimiz bilemiz. Sondyqtan qazaqy orta Ábilázovtyń sózine eltimeıdi.
Búginde bıliktiń ishken-jegenin aıtyp, "qarapaıym halyqtyń qoldaýyna ıe bolamyn" degen saıasatker qatty qatelesedi.
Bılikten úmiti bar saıasatkerler halyqqa oı paıymyna, uǵym túsinigine nazarǵa alyp, ár qadamyn ańdap basýy kerek. Bir sózben aıtqanda halyqqa qaraı ıkemdelýi kerek.
Bul úshin Qazaq memleketiniń negizin quraıtyn qazaq halqynyń tilinde sóıleýi tıis. Aıtar oılaryn qazaq tilinde jetkizip, jurtpen qazaq tilinde emen-jarqyn sóıleskeni mańyzdy.
Aqparattyq keńistikte qazaq tili ústemdik quryp keledi
Jaqynda bılik basynda júrgen bir aǵamyzben sóılesip qaldyq. Aǵamyz:
"Endi tórt-bes jylda Qazaqstannyń aqparat keńistiginde qazaq tili tolyqtaı ústemdik qurady. Qazir orys tildi aqparat quraldary qazaq tildi aqparat quraldarynyń aldynda tize búgip keledi" – dedi.
Iá, bul kórer kózge kórinip turǵan shyndyq. Muny "soqyr-mylqaý" adam ǵana kórip, estimeýi múmkin. Al qoǵamdyq saıası jaǵdaılardyń astaryna úńilgen adam qazir aqparattyq keńistikte kún ótken saıyn qazaq tiliniń ústemdik quryp kele jatqanyn baıqaıdy.
"Qazaqstan" Ulttyq arnasynyń tolyqtaı qazaq tiline kóshýi, sheteldik serıaldardyń ornyn otandyq serıaldar basýy bul qazaq tiliniń ústemdik quryp kele jatqanynyń belgisi emes pe? Muny qalaı elmeýge bolady?
Iá, olardyń sapasy jaıynda tańdy tańǵa uryp áńgime aıtýǵa bolady. Osydan 4-5 jyl buryn qazaq tilinde eshqandaı telehıkaıa túsirilmegenin eskersek, bul úlken jeńis emes pe?
Qazirgi túsirilip jatqan telehıkaıalardy qarapaıym halyqqa aranalǵan, jurtshylyq kóredi, al bılik basyndaǵylar kórmeıdi. Olar kabldik telearnalardaǵy sheteldiń fılmderi men baǵdarlamalaryn tamashalaıtyny jasyryn emes.
Buryndary otandyq arnalar bılik basyndaǵylar kóretin orys tilindegi baǵdarlamalar túsiretin. Qazir elimizdegi negizgi aqparat quraldary halyqtyń ıgiligine jumys istep jatyr.
Ortalyqtan shet jatqan aýyldaǵy halyqtyń ómiri qazirgi qazaq kınosynyń ózegine aınaldy. Ózińiz oılańyzshy, osydan on jyl buryn Baıan Maqsatqyzy "Qozy kórpesh Baıan sulý" jyrnyń negizinde fılm túsiredi deseń eshkim senbes edi. Kerek deseńiz, Baıannyń ózi qazaq aýyz ádebıetiniń injý-marjanyna arnap fılm túsiretini boljap, bilmegeni anyq.
Búgin túsirilgen telehıkaıalar sapasyn syn kótermeıtinin aıttyq. Biraq 2-3 jyldan keıin olardyń sapasy artady.
Búgingi kınotýyndylarda mamyrajaı aýyl ómiri, mahabbat, ázil-qaljyń negizgi taqyryp bolsa, bolashaqtaǵy qazaq kınolarynda saıası tartys pen komersıalyq múdde negizigi taqyrypqa aınalatyny sózsiz.
Bul kórinister qazaq qoǵamynyń qalyptasyp jatqanyn aıqyndaıtyn kórinister. Saıasatkerlerimiz de osy úrdistermen úndesetin qadamdarǵa barýy kerek. Ol úshin qazaqsha sóılep, qazaqsha oılaýy kerek.
Ol – oryssha sóılep, oryssha oılaıdy
Búginde joǵardaǵy elıta qazaqsha sóılegenimen orysqa oılaıtyny jasyryn emes. Al opozısıanyń serkesi sanaıtyn Ábilázov áli kúnge deıin oryssha sóılep, oryssha oılaıdy.
Bul rette qaıta bizdiń bılikte alǵa jyljýshylyq bar ekenin baıqaısyń. Olar oryssha oılaǵanymen qazaqsha sóıleýge tyrysady. Al halyqqa bir taban jaqyn bolýy tıis opozısıanyń serkesi áli kúnge deıin oryssha oılap, oryssha sóılep keledi.
Dál qazir Ábilázovtyń qazaq tilin úırenýge tolyq múmkindigi bar. Qazaqstannan qazaq tilin jetik biletin bir mamandy aldyryp, bir jyldyń ishinde qazaq tilin úırenip alsa bolar edi ǵoı. Úırenbedi. Ol til úırenip janyn qınaǵysy kelmedi.
Demek ana tilin úırenýge yqylas tanytpaǵan saıasatkerdiń sózine qalaı senýge bolady. Sonda Qazaqstanda bılik quryp, el basqarý jaqsy da, sol halyqtyń tilinde sóıleý jaman ba?
Ábilázov nege qazaq tilin úırenbeıdi? Kezinde memlekettik qyzmette, odan keıin bızneste júrip, til úırenýge múmkindigi bolmady delik. Al qazir eń qoly bos adam Ábilázov qoı. Qazaqstannan qazaq tilin biletin bir emes on maman jaldasa da aqshasy jetedi.
Túrmede jatyp talaı adam til úırenip, tutas roman jazyp tastaǵanyn bilemiz. Al Ábilázovtyń kókeıin tesken dúnıe tek qana bılik. Ashyǵyn aıtsaq, Ábilázovtyń qazaq tilin úırenýge eshqashan qulqy bolmady.
Demek ony qazaqtyń taǵdyryna basyn aýyrtpaıdy dep kesip aıtýǵa bolady. Memleketti basqaratyn tulǵanyń týǵan ultyn súıetin, sol ulttyń tilinde sóıleıgeni mańyzdy.
Qalǵan bilikti bankır, kemeńger ekonomıs syrttan jaldap alýǵa bolady. Al qazaq tilinde sóıleıtin, qazaqqa jany ashıtyn saıasatkerdi esh ýaqytta syrttan tappaısyń. Sondyqtan Ábilázovtyń qazaqty ushpaqqa shyǵaramyn degen sózine sený qıyn.
Ol – qazaq tildi BAQ-ty saıası kúrestiń quraly dep sanamaıdy
Ol bılikke qarsy saıası kúresti bastaǵan sátte orys tildi aqparattarǵa qarjyny aıamady. Orys tilinde jýrnalıserge qyrýar aılyq tóledi. Al qazaq tildi aqparat quraldaryn saıası kúrestiń quraly dep eseptemeıdi.
Ol áli kúnge deıin saıası kúresin orys tilinde júrgizip keledi. Osy bir jaıttan-aq onyń qazaq tiline degen kózqarasyn ańǵarýǵa bolady.
Búginde halyq qazaq tilinde sóılemeıtin saıasatkerdiń sońynan ermeıdi. Sondyqtan Ábilázovty qazirgi bılikke saıası turǵydan básekeles bolatyn tulǵa dep aıtýǵa aýyzyń barmaıdy. Ol bar bolǵany qoıny-qonyshy aqshaǵa tolǵan, jan dúnıesin ashý-yza men kek kernegen sharasyz jan. Al mundaı adam kez kelgen qoǵamdy anarhıaǵa bastaıtynyn umytpańyz.
Nurlan JUMAHAN, jýrnalıs, bloger.
