Iá, Abai ǵulama aitpaqshy, mólsherinen asqan qai nárseniń de "isi" shyǵady. Sondai "iistiń" biri... Já, bárin retimen aitaiyq. Men ózim qanshama jyldardan beri M. Shaxanovpen birge kele jatqan úzeńgiles inisiniń birimin.
Osynshama jyldar aralyǵynda Muxańa qatysty qanshama tarixi oqiǵalar men búgingidei óristegen talai daý-damaily oqiǵalarǵa kýá boldym.
Muxańa bilik tarapynan jasalǵan teperish óz aldyna bir bólek áńgime. Sonyń bári Muxańnyń ómir jolyna óz izin qaldyrdy. Júrekke salmaq tústi. Qaita-qaita ota jasaldy. San ret ajalmen betpe-bet keldi. Sonyń bárin syrttan kelgen jaý emes, ózimiz jasadyq.
Alaida sol alǵa shyqqan shyndyqtar biz aitqandai "minaly aimaqqa" ainalyp, birinen keiin biri jarylys taýyp jatady. Ondaida Muxań: "Endi shyndyqqa da týra qarai almaityn beishara qalge tústik pe" dep, renjip jatady.
Sondai Muxań jariialaǵan M. Maqataevqa qatysty shyndyq áleýmettik jeli betinde taǵy da daýǵa ulasyp jatyr. Muxań "opponentteri" bul joly eshteńeden de taiynbaityndyqtaryn ańǵartty.
Muxańa jaǵylǵan jala men kúie kún saiyn óristep, birinen biri asyp túsýde. Aitylǵan balaǵat sózderdi qaitalaýǵa til jetpeidi. Oý, aǵaiyn, jalpy ótirikti de qisynyn taýyp aitý kerek qoi.
Qazir japtym jala qabyldana beretin 37-shi jyl emes qoi. Ómir boiy KSRO-nyń KGB-synan qýdalaý kórgen Muxańdy sol sala "salpańqulaǵy" deý de aqylǵa syimaityn qiianattyń biri.
Abyroi bolǵanda osy áńgimeniń shyǵýyna sebepker bolǵan T. Táshenov baýyrymyz aqylǵa kelip, áleýmettik jeli betinde Muxańnan keshirim surady.
Bárinen buryn Nurlan Orazalin atymen jariialanǵan feisbýk paraqshasynda M. Shaxanovty Zámzágúl atty qaryndasymyzben kóńildes etip shyǵarýy, tipti barlyq adami sheńberden asyp ketti.
Ras, qazirgi kezeńde eshkimniń aýzyna qaqpaq qoia almaisyń. Biraq adamgershilikti bylai jiyp qoiǵannyń ózinde jalany da qisynyn taýyp aitý kerek qoi.
Muxańa kúie jaǵamyn dep airandai uiyp otyrǵan bir shańyraqtyń shyrqyn buzǵysy kelip otyrǵandardyń bul isin tipti qai tásilge jatqyzarymyzdy bilmei otyrmyz.
Muxań jastyq jeleńmen saýyq-sairan quratyn kezeńdi artta qaldyrǵan adam. Onyń ústine ondai toi-dýmandy ómirden boiyn aýlaq ustaityny eshkimge qupiia emes. Ashyq aitar bolsaq, ondai oiyn-saýyq ortasynda júrýge qarjylyq múmkindigi de joq. Onyń ústine 75 te az jas emes.
Sonyń bárin esepke almai, "lommen urý" ádisin alǵa shyǵaryp, bir otbasy shańyraǵyn ortaǵa túsirýge áreket jasaý, shekten shyǵýdyń naǵyz soraqy kórinisi.
Onyń ústine Muxań qasynda júrgender Zámzágúl Áýbákirdi "Shaxanov oqýlaryn" júrgizip kele jatqan isker qyz retinde jaqsy biledi. Zámzágúldiń kúieýi Baýyrjanmen de siz-bizdigimiz bar.
Bárinen buryn Zámzágúl Muxańnyń úiindegi Qanshaiym jeńgemizben de apaly-sińili retinde aralasyp turady. Myna áńgimeden keiin olar betine qaraýǵa osy ósekti óristetýshilerden buryn biz uialyp otyrmyz. Sondyqtan shekten shyqpaiyq. Bolmasa múńkigen ósek iisi qolqany jaryp barady.
Al sizder tarapyndaǵy sondai jerlerdi biz shuqylai bastasaq, onda... Já, ósek-aiańdy óristetip meimanasy tasyǵan adamdy osy ýaqytqa deiin kórgenimiz joq.
Sondyqtan aqylǵa keleiik. Muxań kótergen máselelerdi órkenietti elderge tán, bolashaǵy bar el siiaqty túisinýge tyrysaiyq. Bárinen buryn Muxań tizbelegen aitýly tulǵalar pendeligi eshkimge de qupiia emes. Bárimizdiń estip júrgen áńgimemiz.
M. Shaxanov tek sol biz ot basy, oshaq qasynda kúńkildep aityp júrgen máseleni ashyq jariialady. Sondyqtan kimge de bolsyn jaqyn jerden jaý izdeýdiń eshqandai da qajeti joq. Al sol bárimiz biletin shyndyqty erteńgi kúnge osy jabýly qazan qalpynda búrkep jetkizgennen ne utamyz?! Sondyqtan jeke basqa shúilikpei, máseleni osy turǵyda tarazylaǵan jón.
Qudiiar BILÁL
https://dalanews.kz/35121
