Belgili saiasattanýshy Dos Kóshim áiel quqyǵyn qorǵaityn ári bala qaýipsizdigin qamtamasyz etý boiynsha tolyqtyrylǵan zań normalaryna bailanysty óz oiyn ortaǵa saldy, dep habarlaidy Dalanews.kz Alash.kz agenttigine silteme jasap.
-Dos myrza, turmystyq zorlyq-zombylyqqa, iaǵni áielder men balalardyń quqyǵyna, qaýipsizdigine qatysty zańǵa qol qoiyldy keshe ǵana. Jańa zańnan keiin Qazaqstanda turmystyq zorlyq-zombylyq statistikasy birden tómendeýi múmkin be?
-Joq, statistika birden tómendei qoimaidy. Sebebi, bul zańdy estigennen keiin jábirlenýshiler de, basqalar da politsiiaǵa, prokrotýraǵa aryz jazý kóbeiedi. Keiin jaza qatańdaǵan saiyn statistika túsýi múmkin. Al zańǵa qol qoiylǵan alǵashqy kezde statistika biraz ýaqyt kóteriledi.
-Májilis depýtaty Ermurat Bapi osy zań týraly "Biz bul zańǵa qol qoiý arqyly ereketerdi tuqyrtyp, tómendetip jibermeimiz be?" degen oiyn aityp edi. Qalai oilaisyz, shynymen, zań talaby arqyly er azamattardy tómendetip almaimyz ba?
-Zań talabymen tolyq tanysyp shyqqan joqpyn... Meniń oiymsha, zańda eki jaqtyń da quqyǵy qorǵalýy, eki jaǵy da birdei bolýy kerek. Iaǵni áiel adamǵa ǵana emes, er adamǵa zorlyq-zombylyq kórsetken áielder de zań aldynda birdei jaýapqa tartylýy kerek. Zańda osy jaǵy qarastyryldy ma? Áńgime sonda. Bul zań normasyn tek qana erekterge paidalaný birjaqty bolyp qalady.
Al atalmysh zań arqyly er adamdy tómendetip alamyz degen pikirmen múlde kelispeimin. Óitkeni, áiel adamǵa qol jumsaǵan, álsiz balalarǵa qol kótergen adamdy óz basym adam dep, áke dep sanamaimyn.
Bala kezimizde tóbelesip óstik. Ózimnen álsiz, jasy kishi adammen betpe bet kelip qalsam, qol kótermeitinmin. Ózimmen shamalas nemese úlkendeý balalarmen ǵana tóbelestim. Sondyqtan balany urýdy, áieldi soqqyǵa jyǵýdy, qalai aitsańyz da aqtai almaimyn!
-"Qazaq mentalitetinde áiel men balaǵa bir shapalaq salý sonshalyq aýyr qylmys sanalmaǵan" degen pikir bar qoǵamda. Myna zańnan keiin ajyrasý kóbeiip, jetim bala, jesir áielderdiń sany artyp ketpei me, qalai oilaisyz?
-Qabanbai men Bógenbai qatyndaryn shapalaqpen salmaǵan shyǵar? Óz basym áiel zatyna qol kóterý, kúsh kórsetip qorqytý degen pikirmen kelispeimin. Ol erkektik emes.
Al balanyń maily jerinen shapalaqpen salyp qalý kóp kezdesip turatyn qalypty jaǵdai dep bilemin. Biraq shapalaq ananyń nemese ákeniń balasyna degen ashýyn, yzasyn ǵana kórsetedi. Ary qarai balanyń tánine jara salý, fizikalyq qysym kórsetýge jetse, ol qylmys. Balany uryp-soǵyp, qorqytyp ósirý adamgershilikke de jat.
Sondyqtan qatyndy qabaqpen, shapalaqpen qorqytý degendi durys kórmeimin. Ony dástúrge, mentalitetke jatqyzatyndardyń isin quptai almaimyn.
Al osy zańnan keiin ajyrasý kóbeiip, jetim-jesirler sanynyń artýy ábden múmkin. Burynǵy qazaq bileriniń zańy jazaǵa emes, yntymaqqa, biriktirýge qurylǵan. Keńes úkimeti biler zańyn túbirimen buzyp, jazalaýǵa úiretip tastady. Sonyń kesirinen qit etse, ajyrasý, birin birin aiamaý siiaqty jat, jaýyz minez qalyptasty.
