"Zań normasyn tek erkekterge paıdalaný birjaqty bolyp qalady" - Dos Kóshim

Qarakóz Amantaı 18 maý. 2024 15:51 1833

Belgili saıasattanýshy Dos Kóshim áıel quqyǵyn qorǵaıtyn ári bala qaýipsizdigin qamtamasyz etý boıynsha tolyqtyrylǵan zań normalaryna baılanysty óz oıyn ortaǵa saldy, dep habarlaıdy Dalanews.kz Alash.kz agenttigine silteme jasap.

-Dos myrza, turmystyq zorlyq-zombylyqqa, ıaǵnı áıelder men balalardyń quqyǵyna, qaýipsizdigine qatysty zańǵa qol qoıyldy keshe ǵana. Jańa zańnan keıin Qazaqstanda turmystyq zorlyq-zombylyq statısıkasy birden tómendeýi múmkin be?

-Joq, statısıka birden tómendeı qoımaıdy. Sebebi, bul zańdy estigennen keıin jábirlenýshiler de, basqalar da polısıaǵa, prokrotýraǵa aryz jazý kóbeıedi. Keıin jaza qatańdaǵan saıyn statısıka túsýi múmkin. Al zańǵa qol qoıylǵan alǵashqy kezde statısıka biraz ýaqyt kóteriledi.

-Májilis depýtaty Ermurat Bapı osy zań týraly "Biz bul zańǵa qol qoıý arqyly ereketerdi tuqyrtyp, tómendetip jibermeımiz be?" degen oıyn aıtyp edi. Qalaı oılaısyz, shynymen, zań talaby arqyly er azamattardy tómendetip almaımyz ba?

-Zań talabymen tolyq tanysyp shyqqan joqpyn... Meniń oıymsha, zańda eki jaqtyń da quqyǵy qorǵalýy, eki jaǵy da birdeı bolýy kerek. Iaǵnı áıel adamǵa ǵana emes, er adamǵa zorlyq-zombylyq kórsetken áıelder de zań aldynda birdeı jaýapqa tartylýy kerek. Zańda osy jaǵy qarastyryldy ma? Áńgime sonda. Bul zań normasyn tek qana erekterge paıdalaný birjaqty bolyp qalady. 

Al atalmysh zań arqyly er adamdy tómendetip alamyz degen pikirmen múlde kelispeımin. Óıtkeni, áıel adamǵa qol jumsaǵan, álsiz balalarǵa qol kótergen adamdy óz basym adam dep, áke dep sanamaımyn.

Bala kezimizde tóbelesip óstik. Ózimnen álsiz, jasy kishi adammen betpe bet kelip qalsam, qol kótermeıtinmin. Ózimmen shamalas nemese úlkendeý balalarmen ǵana tóbelestim. Sondyqtan balany urýdy, áıeldi soqqyǵa jyǵýdy, qalaı aıtsańyz da aqtaı almaımyn!

-"Qazaq mentalıtetinde áıel men balaǵa bir shapalaq salý sonshalyq aýyr qylmys sanalmaǵan" degen pikir bar qoǵamda. Myna zańnan keıin ajyrasý kóbeıip, jetim bala, jesir áıelderdiń sany artyp ketpeı me, qalaı oılaısyz?

-Qabanbaı men Bógenbaı qatyndaryn shapalaqpen salmaǵan shyǵar? Óz basym áıel zatyna qol kóterý, kúsh kórsetip qorqytý degen pikirmen kelispeımin. Ol erkektik emes.

Al balanyń maıly jerinen shapalaqpen salyp qalý kóp kezdesip turatyn qalypty jaǵdaı dep bilemin. Biraq shapalaq ananyń nemese ákeniń balasyna degen ashýyn, yzasyn ǵana kórsetedi. Ary qaraı balanyń tánine jara salý, fızıkalyq qysym kórsetýge jetse, ol qylmys. Balany uryp-soǵyp, qorqytyp ósirý adamgershilikke de jat.

Sondyqtan qatyndy qabaqpen, shapalaqpen qorqytý degendi durys kórmeımin. Ony dástúrge, mentalıtetke jatqyzatyndardyń isin quptaı almaımyn.

Al osy zańnan keıin ajyrasý kóbeıip, jetim-jesirler sanynyń artýy ábden múmkin. Burynǵy qazaq bıleriniń zańy jazaǵa emes, yntymaqqa, biriktirýge qurylǵan. Keńes úkimeti bıler zańyn túbirimen buzyp, jazalaýǵa úıretip tastady. Sonyń kesirinen qıt etse, ajyrasý, birin birin aıamaý sıaqty jat, jaýyz minez qalyptasty. 


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar