Qazirgi qoǵamda jastardy otansúıgishtikke tárbıeleý erekshe mańyzǵa ıe. Kópshilik demokratıalyq reformalar barysynda qazaq qoǵamynyń ıdeologıasyzdandyrylǵanyn, batystyq lıberaldyq qundylyqtardyń belsendi túrde engizile bastaǵanyn, bul óskeleń urpaqtyń rýhanı-adamgershilik damýyna keri áserin tıgizgenin aıtady. Sondyqtan óskeleń urpaqty Otanǵa degen súıispenshilik pen adaldyq rýhynda, zańǵa baǵynatyn azamattardy patrıottyqqa tárbıeleý máseleleri árdaıym nazarda bolýy tıis.
Jastar uıymdary, muǵalimder, áskerı jáne polısıa qyzmetkerleri bilim berý, aǵartý ári tárbıe máselelerimen aınalysýda. Jastarymyz jańa ómir saltyna qumar, óz halqynyń ulttyq mádenıeti men salt-dástúrine kúmánmen qaraıtyn qoǵamymyzdyń qazirgi jaǵdaıyn eskere otyryp, patrıottyq tárbıe berý júıesinde jańa tásilder izdestirýde. Osyndaı qaýipti ahýalda ulttyq dástúrler men búgingi ómir shyndyǵyn úılestirýge tıis jańa qazaqstandyq patrıotızmdi kezeń-kezeńimen qalyptastyrý qajet.
Bul rette óskeleń urpaqtyń sanalylyǵy mańyzdy ról atqarady. Ata-babalarymyzdan qalǵan «Iá, Qudaı, bala ber, bala berseń – sana ber» degen danalyqtyń máni de biraz dúnıeni ańǵartady. Kóptegen jastarymyz ómirlik muratyna – týǵan eline janashyrlyqpen qaraýǵa, qyzmet etýge jaýapkershilikpen qaraýǵa daıyn emes. Sondyqtan patrıotızm adamnyń ishki senimine aınalýy tıis.
Memleket basshysy halyqqa arnaǵan árbir Joldaýynda jastardyń máseleleri men muń-muqtajyn jeke-jeke kóterýindeı-aq kóterip keledi. Bul óte mańyzdy, óıtkeni óskeleń urpaq Otannyń bolashaǵyna úlkenderden kem alańdamaýy kerek. Qazaqstan azamattary erkin, ekonomıkalyq jaǵynan damyǵan, ádil zańdary bar, barlyǵyna birdeı múmkindikteri bar elde ómir súrgisi keledi.
Jastarymyzdyń stýdenttik jyldarynda patrıottyq sezimdi oıatý baǵytynda kóptegen jumystar atqarylady. Ár azamatqa qoljetimdi sapaly bilim alý múmkindiginiń ózi óz eline degen rızashylyq pen borysh sezimin oıatýy qajet edi. Stýdent jastar granttar júıesimen, jeńildetilgen nesıelermen qamtylǵanda, biliktiligin arttyrýda, alys jáne jaqyn shetelderdiń jetekshi ýnıversıtetterinde taǵylymdamadan ótýde, sondaı-aq joǵary oqý oryndarynda ǵylymı baǵdarlamalarǵa qatysýda aǵa urpaqtyń qamqorlyǵyn sezinedi.
Jańa Qazaqstannyń jetistikteri jastardy jaqsy oqýǵa yntalandyrady, óıtkeni búgingi tańda shyǵarmashylyq damýǵa, tulǵalyq jáne kásibı ósýge jańa perspektıvalar men múmkindikter ashylyp jatyr.
Qazaqstan sıaqty kópultty memlekettiń bolashaqta gúldenýine tek dostyq pen qoǵamdyq kelisim ǵana kepildik beredi. Mektepter men joǵary oqý oryndarynda qalanǵan salaýatty patrıotızmniń berik irgetasy memlekettik deńgeıde qoldaý tabýda. Mysaly, búginde jastar Prezıdenttiń bastamalaryn qoldaıdy jáne eshkim jat jerden jaqsy ómir izdemeıtindeı árbir qazaqstandyq bolashaqqa nyq senimmen qaraıtyn saıası júıe qurý múmkindigin quptaıdy. Árbir qazaq azamaty ulty men áleýmettik tegine qaramastan, ózin óz jeriniń ıesi retinde sezinýi kerek, osy jerdi súıý, eldi ardaqtaý mańyzdy.
Búginde patrıot azamattardyń qaı-qaısy da durys jolmen kele jatqanyn anyq aıta alamyz. Óıtkeni, jaǵdaı kúnnen kúnge jaqsaryp keledi. Mysaly, sońǵy jyldary jastar men áıelderdiń memlekettik qyzmette –Parlamentte nemese kez kelgen deńgeıdegi ákim laýazymdarynda eńbek etýine kóbirek múmkindikter ashyldy. Osydan on jyl burynǵymen salystyrǵanda áldeqaıda oń dınamıka qalyptasqany baıqalady.
Úkimet qazaqstandyqtardyń bolashaq urpaǵy zamanaýı jáne damyǵan elde ómir súrýi úshin qoldan kelgenniń bárin jasaýda. Biraq búkil qoǵamdy joǵary mádenıet pen adamgershilik, rýhanı qundylyqtarsyz patrıottyqqa tárbıeleý biz kútken nátıjeni bermeı keledi. Patrıottyq tárbıe ártúrli tabystaǵy spırálmen qozǵalady jáne biz bul máselege ár ýaqytta jańa ózekti máselelerdi engize otyryp, qaıta oralamyz. Alaıda, eldiń birligi men tutastyǵyn nyǵaıtýdyń eń jaqsy quraly – ortaq tarıh. Óıtkeni, Uly dalada talaı onjyldyqtar boıy júzdegen etnos ókilderi birlese eńbek etip, tatý-tátti ómir súrip, osy ýaqyt aralyǵynda birtutas halyqqa aınaldy.
Sondyqtan, kún tártibi qalaı ózgeretinine, jastardy qandaı ózekti problemalar tolǵandyratynyna jáne zamanaýı álemde qandaı úrdisterdi baıqaýǵa bolatynyna qaramastan, qazirgi zamanǵy qaıshylyqty shyndyqtardy eskere otyryp, eldiń qaharmandyqqa toly ótkenine qamqorlyq jasaý qajet.
Qazaqstandy mekendeıtin barlyq etnostardy, olardyń ulttyq qadir-qasıetin, mádenıetin qurmetteý patrıottyq tárbıeniń bir bóligi bolyp tabylady. Osydan júz jyl buryn qazaqtar, orystar, tatarlar, ýkraındar, ózbekter, tájikter, belorýstar mektep partasynda kezdesip, birge ósip-ónip jatqany sıaqty, olardyń urpaǵynda da toleranttylyq, baýyrlas etnostarǵa degen qurmet pen súıispenshiliktiń máıegi jetilýi kerek.
Kópultty memlekette ulttyq jáne azamattyq-patrıottyq tárbıe etnostardy ajyratpaıdy, qaıta jaqyndatady. Qazaqstandyq patrıotızmde azamat sezimi shaǵyn Otanǵa degen súıispenshilik sezimimen ushtasyp jatady. Sonyń arqasynda elimizdiń árbir azamaty Qazaqstandy óziniń týǵan jerindeı qabyldaıdy, óıtkeni ol osynda, óz úıinde júrgendeı sezinedi. Osyndaı erekshelikterge baılanysty biz óz jolymyzdy tańdaımyz, óz dańǵylymyzdy tabamyz, basqa elderdiń tájirıbesin qabyldamaımyz. Óıtkeni, Qazaqstannyń kópultty, kópkonfessıaly memleket retinde damýy erekshe kózqarasty qajet etedi.
Búgingi tańda patrıottyq sezimdi tárbıeleý – óz halqynyń ana tili men mádenıetine degen súıispenshilikti oıatý. Árbir azamat qazaq halqyn qurmettep, onyń qazaq memlekettiliginiń qalyptasýy men damýyndaǵy rólin túsinýi kerek. Bul rette quqyqtyq sana men quqyqtyq mádenıetti, jalpy adamzattyq qundylyqtarǵa tereń qurmetpen qaraýdy damytý qajet. Kópulttylyq, sonymen qatar dinı toleranttylyqtyń bolýyn, adamnyń ulttyq jáne dinı senimine, adamdardyń etnomádenı ári dinı qajettilikterine iltıpatpen qaraýdy bildiredi.
Patrıottyq tárbıeniń mańyzdy quramdas bólikteri jeke tulǵanyń ulttyq-mádenı bıigi, belgili bir mádenıetke jatatynyn sezinýi jáne onyń qundylyqtaryn saqtaýy bolyp tabylady. Qazaqstan – bizdiń jerimiz. Bizdiń ata-babalarymyz osy baıtaq dalany erte zamannan meken etken, biz solardyń mırasqorymyz. Sondyqtan da osy dalada beıbitshilik pen tynyshtyq ornaýyna tikeleı jaýaptymyz. Biz óz jerimizdiń naǵyz ıesi – qonaqjaı, jomart, ár nársege túsinistikpen qaraýymyz kerek.
Otansúıgishtik sezimi damyǵan rýhanı baı tulǵany qalyptastyrý ulttyq rýhanı dástúr kontekstinen tys múmkin emes. Qazaq tilin meńgerý – onymen tanysý, qazaq mádenıetiniń qazynasyna boılaý degen sóz. Respýblıkada qalyptasqan kópultty birlik adam boıynda toleranttylyq, jalpyadamzattyq jáne etnıkalyq qundylyqtardy qabyldaý, Otanǵa degen súıispenshilik, táýelsiz, jaýapty tańdaý jasaı bilý sıaqty qasıetterge tárbıeleýdiń negizi boldy. Qazirgi úshinshi myńjyldyqta bul patrıotızmniń zamanaýı túsinigin anyqtaıdy.
Qazaqstan jastaryn patrıottyq sezimge, Otanǵa degen adaldyqqa, onyń bolashaq taǵdyryna jaýapkershilikpen qaraýǵa tárbıeleý arqyly óz elin maqtan etýge tárbıeleý qajet. Eń bastysy, ata-babamyzdyń bizge amanat etip qaldyrǵan dástúrin, ádet-ǵurpyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaqtyq tutastyǵy men egemendigin saqtap qalý – árbir urpaq paryzy.
