Zań – kez kelgen órkenietti qoǵamnyń basty ólshemi
Mańǵystaýdan bastaý alǵan sherýdiń beibit maqsat kózdegenin, halyqtyń bar tilegi óz oiyn, usynysyn biliktiń qulaǵyna jetkizý bolǵanyn bárimiz bildik. Biraq, kópshilikti basqarýdyń qiyn ekenin osy jaǵdai anyq kórsetti. Bir-birin tyńdamaǵan, basý aityp, tártipsizdikti toqtatpaq bolǵandar qańtar oqiǵasy kezinde de az bolmady. Tek ony kóńil-kúidiń jeteginde ketken, bir-biriniń sońynan ilesken ashýly top nazarǵa almady. Mundai jaǵdaida qarapaiym azamattardyń toqtatýy múmkin emes. Qala búlinip, kásipkerler tonalyp jatqan kezde, eldiń tynyshtyǵy buzylǵan sátte Prezident ne isteýi kerek? Memlekettiń tynyshtyǵy men tutastyǵynyń kepili sanalatyn Prezidenttiń mundai sátte pármendi sharalar qoldanýy zańdy emes pe? Memleket basshysy Q.Toqaevtyń halyq pen memlekettik bilik birliginiń, Konstitýtsiianyń myzǵymastyǵynyń, adam jáne azamat quqyqtary men bostandyqtarynyń nyshany ári kepili retinde batyl sheshim qabyldaýy sondyqtan. Halqymyzǵa basyna túsken aýyrtpalyqqa tike qarap, shuǵyl da asa mańyzdy sheshim qabyldaýy Prezidenttiń naǵyz otanshyl azamat retindegi boiamasyz kelbetin kórsetti.
Árine, qańtar oqiǵasyna qazir túrli baǵa berip jatqandar bar. Ol qalypty úrdis. Qansha adam bolsa, sonsha pikirdiń aitylýy zańdylyq. Tek keri pikir bildirgender Prezidenttiń sol tustaǵy halyqpen birge bolyp, bite qainasqan, el tilegin tyńdaýǵa degen talpynysyn umytpasa deimiz.
Parlament minberinde esep bergen quzyrly oryn basshylarynyń sózderinen de halyqtyń únin, daýysyn estigendei boldyq. Ras, bizdiń quzyrly organdar aqparattyq ashyqtyqqa asa mán bermeidi. Olardyń bedelin tómendetetin de osy. Eger quzyrly oryn basshylary da Prezident siiaqty ashyq suhbat berip, kópshilik kókeiindegi saýaldarǵa aýyq-aýyq jaýap berip otyrsa, bilik pen halyq arasyndaǵy dialog úzilmes edi.
Qańtar qaqtyǵysynan keiin tergeýdegi azamattardyń azap kórgeni, túrli qyspaqqa alynyp jatqany jii aityldy. Halyq óziniń azamattyq ustanymyn kórsetip, azaptaýǵa qarsy ekenin ashyq jetkizdi. Bizdi kópshilik úniniń Prezidentke jetkeni, soǵan orai naqty sharalardyń qabyldanǵany qýantady. Biik minberde sóz alǵan Bas prokýror Berik Asylov qyzmettik ókilettigin teris paidalanǵandar, memlekettik laýazymyn asyra paidalanǵandar jazasyz qalmaitynyn aitty. Bul kópshilik kókeiinde júrgen máseleniń oń sheshiletinin kórsetse kerek. Rasynda, quqyqtyq qoǵamda azaptaýǵa, adamnyń quqyǵy men bostandyǵyn shekteýge jol berilmeidi.
Qoǵamdyq tártip pen qaýipsizdikti buzǵan, asa mańyzdy obektilerge shabýyl jasap, materialdyq qundylyqtarǵa ziian keltirgen azamattardyń quqyqqa qarsy qolsuǵýshylyqtaryn aiqyndaý sot-tergeý organdarynyń mindeti. Prezidenttimizdiń “Bizdiń bir ǵana Otanymyz bar, ol – Qazaqstan” atty suqbatynda “Qoǵamdaǵy eń mańyzdy másele – zań ústemdigin qamtamasyz etý. Zań – kez kelgen órkenietti qoǵamnyń basty ólshemi. Zań ústemdik qurǵanda ǵana ádiletti qoǵam qalyptasady. Biz mindetti túrde buǵan qol jetkizýimiz kerek” degeni barlyq sot jáne quqyq qorǵaý organdaryna bolǵan oqiǵaǵa jiti zań aiasynda baǵa berý kerektigine baǵyttalǵan dep sanaimyn. Osy ustanymdy basshylyqqa alatyn quzyrly organdar «Qańtar qasiretine» halyq aldyna anyq, bultartpas dálelmen árbir iske baǵa berip, sotqa deiingi tergep-tekserýde azamattar quqyǵyn qorǵaýdy qamtamasyz etetinderine senim bildirgen jón.
Aqiyq aqyn Muqaǵali Maqataev:
“Shyndyq degen – shymyldyq bireýlerge,
Qalqa qylyp shyndyqty júrer pende.
Shymyldyǵyn shyndyq kep julyp alsa,
Shybyny ushyp, bishara kirer jerge” dep beker aitpaǵan shyǵar.
Shyndyqtyń shyraǵy sónbesine azamattyq qoǵam ókilderiniń de úlesi bar. Olar iste zańdylyq, ádilettilik qaǵidalarynyń qatań saqtalýyn talap etip, aqiqattyń ashylýyna quqyq qorǵaý organdarymen birlese úlesterin qosyp jatqandaryna kýámiz.
Platon «zańdar» degen diologyndaǵy: «Zańy pármensiz jáne onyń ózi áldebireýdiń biliginde ketken memlekettiń jýyq arada kúireitinine senimim kámil. Al, zańy – ámirshilerdiń bileýshisine ainalǵan jáne olar zańnyń quly bolǵan memleket esen-saý bolady jáne ondai memleketke igilikterdiń qandaiyn bolsa da qudaidyń úiip-tógeri aidan anyq dep esepteimin», - dep túiindegen. Sondyqtan ZAŃ ÚSTEMDIGI – barlyq igiliktiń, bereke men órkendeýdiń altyn dińgegi ekenin umytpaiyq. Al sol zańnyń saqtalýyn baqylaýda ustap otyrǵan Prezidentimiz quqyqtyq buzylmaýyna kepildik berýde. Munda kepil bar kezde quzyrly oryndardyń jumysy úilesim taýyp, aq pen qarany aiqyndaityn kún jaqyn degen pikirdemin.
Mirlan QYZYLOV, politsiia general-maiory.
