Mańǵystaýdan bastaý alǵan sherýdiń beıbit maqsat kózdegenin, halyqtyń bar tilegi óz oıyn, usynysyn bıliktiń qulaǵyna jetkizý bolǵanyn bárimiz bildik. Biraq, kópshilikti basqarýdyń qıyn ekenin osy jaǵdaı anyq kórsetti. Bir-birin tyńdamaǵan, basý aıtyp, tártipsizdikti toqtatpaq bolǵandar qańtar oqıǵasy kezinde de az bolmady. Tek ony kóńil-kúıdiń jeteginde ketken, bir-biriniń sońynan ilesken ashýly top nazarǵa almady. Mundaı jaǵdaıda qarapaıym azamattardyń toqtatýy múmkin emes. Qala búlinip, kásipkerler tonalyp jatqan kezde, eldiń tynyshtyǵy buzylǵan sátte Prezıdent ne isteýi kerek? Memlekettiń tynyshtyǵy men tutastyǵynyń kepili sanalatyn Prezıdenttiń mundaı sátte pármendi sharalar qoldanýy zańdy emes pe? Memleket basshysy Q.Toqaevtyń halyq pen memlekettik bılik birliginiń, Konstıtýsıanyń myzǵymastyǵynyń, adam jáne azamat quqyqtary men bostandyqtarynyń nyshany ári kepili retinde batyl sheshim qabyldaýy sondyqtan. Halqymyzǵa basyna túsken aýyrtpalyqqa tike qarap, shuǵyl da asa mańyzdy sheshim qabyldaýy Prezıdenttiń naǵyz otanshyl azamat retindegi boıamasyz kelbetin kórsetti.
Árıne, qańtar oqıǵasyna qazir túrli baǵa berip jatqandar bar. Ol qalypty úrdis. Qansha adam bolsa, sonsha pikirdiń aıtylýy zańdylyq. Tek keri pikir bildirgender Prezıdenttiń sol tustaǵy halyqpen birge bolyp, bite qaınasqan, el tilegin tyńdaýǵa degen talpynysyn umytpasa deımiz.
Parlament minberinde esep bergen quzyrly oryn basshylarynyń sózderinen de halyqtyń únin, daýysyn estigendeı boldyq. Ras, bizdiń quzyrly organdar aqparattyq ashyqtyqqa asa mán bermeıdi. Olardyń bedelin tómendetetin de osy. Eger quzyrly oryn basshylary da Prezıdent sıaqty ashyq suhbat berip, kópshilik kókeıindegi saýaldarǵa aýyq-aýyq jaýap berip otyrsa, bılik pen halyq arasyndaǵy dıalog úzilmes edi.
Qańtar qaqtyǵysynan keıin tergeýdegi azamattardyń azap kórgeni, túrli qyspaqqa alynyp jatqany jıi aıtyldy. Halyq óziniń azamattyq ustanymyn kórsetip, azaptaýǵa qarsy ekenin ashyq jetkizdi. Bizdi kópshilik úniniń Prezıdentke jetkeni, soǵan oraı naqty sharalardyń qabyldanǵany qýantady. Bıik minberde sóz alǵan Bas prokýror Berik Asylov qyzmettik ókilettigin teris paıdalanǵandar, memlekettik laýazymyn asyra paıdalanǵandar jazasyz qalmaıtynyn aıtty. Bul kópshilik kókeıinde júrgen máseleniń oń sheshiletinin kórsetse kerek. Rasynda, quqyqtyq qoǵamda azaptaýǵa, adamnyń quqyǵy men bostandyǵyn shekteýge jol berilmeıdi.
Qoǵamdyq tártip pen qaýipsizdikti buzǵan, asa mańyzdy obektilerge shabýyl jasap, materıaldyq qundylyqtarǵa zıan keltirgen azamattardyń quqyqqa qarsy qolsuǵýshylyqtaryn aıqyndaý sot-tergeý organdarynyń mindeti. Prezıdenttimizdiń “Bizdiń bir ǵana Otanymyz bar, ol – Qazaqstan” atty suqbatynda “Qoǵamdaǵy eń mańyzdy másele – zań ústemdigin qamtamasyz etý. Zań – kez kelgen órkenıetti qoǵamnyń basty ólshemi. Zań ústemdik qurǵanda ǵana ádiletti qoǵam qalyptasady. Biz mindetti túrde buǵan qol jetkizýimiz kerek” degeni barlyq sot jáne quqyq qorǵaý organdaryna bolǵan oqıǵaǵa jiti zań aıasynda baǵa berý kerektigine baǵyttalǵan dep sanaımyn. Osy ustanymdy basshylyqqa alatyn quzyrly organdar «Qańtar qasiretine» halyq aldyna anyq, bultartpas dálelmen árbir iske baǵa berip, sotqa deıingi tergep-tekserýde azamattar quqyǵyn qorǵaýdy qamtamasyz etetinderine senim bildirgen jón.
Aqıyq aqyn Muqaǵalı Maqataev:
“Shyndyq degen – shymyldyq bireýlerge,
Qalqa qylyp shyndyqty júrer pende.
Shymyldyǵyn shyndyq kep julyp alsa,
Shybyny ushyp, bıshara kirer jerge” dep beker aıtpaǵan shyǵar.
Shyndyqtyń shyraǵy sónbesine azamattyq qoǵam ókilderiniń de úlesi bar. Olar iste zańdylyq, ádilettilik qaǵıdalarynyń qatań saqtalýyn talap etip, aqıqattyń ashylýyna quqyq qorǵaý organdarymen birlese úlesterin qosyp jatqandaryna kýámiz.
Platon «zańdar» degen dıologyndaǵy: «Zańy pármensiz jáne onyń ózi áldebireýdiń bıliginde ketken memlekettiń jýyq arada kúıreıtinine senimim kámil. Al, zańy – ámirshilerdiń bıleýshisine aınalǵan jáne olar zańnyń quly bolǵan memleket esen-saý bolady jáne ondaı memleketke ıgilikterdiń qandaıyn bolsa da qudaıdyń úıip-tógeri aıdan anyq dep esepteımin», - dep túıindegen. Sondyqtan ZAŃ ÚSTEMDİGİ – barlyq ıgiliktiń, bereke men órkendeýdiń altyn dińgegi ekenin umytpaıyq. Al sol zańnyń saqtalýyn baqylaýda ustap otyrǵan Prezıdentimiz quqyqtyq buzylmaýyna kepildik berýde. Munda kepil bar kezde quzyrly oryndardyń jumysy úılesim taýyp, aq pen qarany aıqyndaıtyn kún jaqyn degen pikirdemin.
Mırlan QYZYLOV, polısıa general-maıory.
