Inovasıalyq qyzmetti damytý ulttyq sheńberde qalyp qalmaýy kerek

Dalanews 07 sáý. 2016 02:22 175

Damýshy elder jáne TMD elderiniń ınovasıalyq damý tendensıalary qazirgi tańda eki paraleldi baǵytta júrip jatyr. Birinishisi bıznes qurylymdar ózindik ǵylymı bazasyn qalyptastyryp, ǴZI-men yntymaqtastyǵyn keńeıtýge kúsh salasa, ekinshi baǵytta memleket ınovasıalyq qurylymyn qalyptastyryp, ǴTQN komersıalaýdy yntalandyrý úshin eksperıment túrinde jańa tetikterdi engizýde.

gilim dalanews 1Biraq, bul talpynystardyń tıimdiliginiń tómendiligi kóbinese kóptegen bastamalardyń sońyna deıin jetkizilmeýimen, olardyń monıtorıńisiniń bolmaýymen, olardyń ornyna burynǵynyń túrlenip, biraq nazardan tys qalyp qoıǵan bastamalar bolyp shyǵatyn jańa tásilderi men tetikterdiń jetildirilýimen túsindiriledi.

Nátıjesinde memlekettiń keıbir jeke jobalardy qarjylandyryp, tikeleı baqylaýǵa alý áreketterinen góri, onyń aralaspaýy oń áser etip jatady. Osyndaı jaǵdaıdan keıin memlekettik deńgeıde ınovasıalyq qyzmetti yntalandyrýdyń janama ádisterin paıdalaný qyzyǵýshylyǵynyń alǵashqy belgileri paıda bola bastaıdy.

Damyǵan elderde ǵylymı-tehnologıalyq jáne ınovasıalyq saıasatty jasaýshylar qoǵam ıgiligine, halyqtyń ál-aýqatyn damytýǵa arnalǵan ǵylymı-tehnologıalyq jáne ınovasıalyq damý baǵyttaryna basa kóńil bólinedi. Ol eń aldymen densaýlyqty qoldaýǵa arnalǵan bıotehnologıa, nanobıotehnologıa jáne farmasevtıka salalary. Budan basqa qoǵamdyq ómirdi qamtıtyn aqparattyq-baılanys tehnologıalary, rýhanı, materıaldyq óndiris jáne ózge de qyzmet túrleri bar. EQDU sońǵy forýmdarynda ǵylymı-tehnologıalyq damýdyń dál osy baǵyttaryna basa nazar aýdarǵan bolatyn.

Ár eldiń ulttyq ınovasıalyq júıeleriniń salystyrmaly zertteýleri olardyń damýynyń strategıalyq baǵyty men negizgi faktorlaryn kórsetedi. Osy jaǵynan EQDU elderinde, ásirese osy uıymnyń ıadrosy bolyp tabylatyn joǵary damyǵan elderde ulttyq ınovasıalyq júıeleriniń (UIJ), olardyń damý dınamıkasy men tendensıalarynyń kórsetkishi joǵary. Olar jasaǵan ekonomıkalyq, ınovasıalyq júıeleriniń salystyrmaly taldaý ádistemeleri týyndaǵan máseleler men tendensıalardy dál jáne ýaqytynda anyqtaýǵa múmkindik beredi.

Inovasıalyq qyzmet máseleleri kóptegen álemniń ındýstrıaldy damyǵan elderi úshin basty másele bolyp tabylady. Ǵylymı-tehnıkalyq ónim ıntellektýaldy qyzmet nátıjesi retinde ónerkásiptik menshikti qorǵaý júıesin qurýdy talap etedi jáne damyǵan elderdiń atrıbýty bolyp tabylady. Mysaly, AQSH tehnologıalyq saıasaty mynalarǵa baǵyttalǵan:

  • jeke sektordy damytý úshin qolaıly jaǵdaı jasaý jáne ónimniń básekege qabilettiligin arttyrý;

  • tehnologıalardy komersıalaýdy damytýdy kótermeleý;

  • 21 ǵasyr tehnologıasyn jasaýǵa ınvestısıalaý.


Eýropalyq odaq elderinde ınovasıalyq qyzmetti kótermeleý ulttyq sheńberden shyǵyp, jalpyǵa ortaq máselege aınalǵan. Zertteýler men taldamalardaǵy kooperasıa eýropalyq kompanıalarǵa básekelesterine qarsy turýǵa, tehnologıalyq resýrstardy biriktirýge, masshtabyn keńeıtý jáne tehnıkalyq, ıntellektýaldyq múmkindikterin qosý arqyly qarjyny únemdeýge múmkindik jasaıdy.

Eýropalyq odaqqa múshe elderdiń ınovasıalyq qyzmet salasyndaǵy strategıalyq joly basty baǵyttardaǵy qarjy resýrstaryn shoǵyrlandyrý bolyp tabylady:

  • shaǵyn jáne orta kásiporyndardy qarjylaı qoldaý mehanızmin qurý;

  • ınovasıalyq ónimdi jasap, shyǵaratyn kásiporyndarǵa qandaı da bir jeńildikter jasaıtyn jetilgen salyq mehanızmin engizý;

  • tehnologıa men ónimdi quqyqtyq qorǵaý maqsatynda shaǵyn jáne orta kásiporyndarǵa qoldaý kórsetý;

  • kadrlardyń ınovasıalyq quzyretin arttyrý.


Álemdik tájirıbe qazirgi tańdaǵy barlyq qatysýshylardyń ózara komersıalyq qatynasy, ǵylymı nátıjeni naryqtyq taýarǵa aınaldyrýy ǴZTKJ qorytyndylaryn tájirıbege qosýdyń tıimdi tásili bolyp tabylatynyn dáleldep otyr. Ondaı tásil ǵylymı zertteýler men taldaýlar qorytyndylaryn komersıalaý degen atqa ıe. Onda ınovasıalyq úrdistiń barlyq qatysýshylary: ǵalymdar men ázirleýshiler, óndirýshiler, ınvestorlar ekonomıkalyq jaǵynan qyzyǵýda, ıaǵnı ınovasıany paıdalaný arqyly komersıalyq jetistikke tezirek qol jetkizýge ynta kóp. «Komersıalaý» – ǵylymı-zertteýler men taldaýlar nátıjelerin jańa jáne jaqsartylǵan ónimderdi, qyzmet pen prosesterdi komersıalyq nátıje alý úshin naryqqa shyǵarý maqsatynda tájirıbede paıdalaný prosesi.

gilim dalanews 021Ol ádettegideı ǵylymı zertteýlerdiń tolyq aıaqtalyp, komersıalyq tutynýshylar úshin baǵaly, ereksheligi men artyqshylyǵy basym belgili bir ónim nemese qyzmet bar jerden bastaý alady. Komersıalaý ónim naryqqa utymdy shyǵarylǵanda, shyǵyny joq, ıaǵnı satylymnan túsetin kiris operasıalyq shyǵynnan basym túsken kezde toqtaıdy. Sonymen birge komersıalaý negizgi úsh formany qabyldaı alady:

- tehnologıany komersıalyq paıdalaný úshin jańa bıznes-jobany bastaý;

- bızneske tehnologıany paıdalanýǵa lısenzıa satý;

- tehnıkalyq keńes berý, analıtıkalyq jáne taldaý qyzmetteri, sondaı-aq kelisim-shart boıynsha zertteýlerdi qosqanda qyzmet kórestýdi usyný jolymen tehnologıany paıdalaný.

 

Amerıkanyń is-tájirıbesi

Tehnologıa transfertin retteıtin biraz federaldy zańdardy qysqasha qaraý búgingi mehanızmder men transfert prosesterin túsiný úshin mańyzdy bolmaq. 1980 jyly álemdegi AQSH-tyń básekege qabilettiligine qatysty alańdaýshylyǵy jáne Japonıa tarapynan básekelestiktiń ósýi Kongrestiń nátıjeler men ýnıversıtettik zertteýler ıdeıalaryn komersıalaýǵa kómektesýine deıin apardy.

gilim dalanews USA jpgBeı-Doýl zańyn qabyldaǵanǵa deıin federaldyq búdjetten qarjylandyrylatyn zertteýler nátıjelerinen týyndaıtyn ıntellektýaldy menshik qarjylandyratyn federaldy organnyń menshigi bolyp qalatyn. Ýnıversıtterde zertteýler ıdeıalaryn komersıalaýǵa stımýl bolǵan joq. Olar jylyna nebári 250 patent beretin edi. Kapıtal naryǵy da nazardan tys qaldy. Ol prototıpin jasap, komersıalyq ónimdi shyǵaratyn kompanıalardy tabý úshin tıisti ınvestısıalardy alýda qıyndyq týǵyzdy.

Osynyń barlyǵy ýnıversıtetter men ulttyq zerthanalarǵa patentke menshik quqyǵyn beretin jáne federaldy búdjetten qarjylandyrylatyn zertteýler nátıjelerin komersıalaýǵa jaǵdaı jasaıtyn 1980 jyly qabyldanǵan tehnologıalardy transfertteý týraly zańnyń arqasynda ózgerdi.

Patentke menshik quqyǵy týraly máseleniń ashyqtyǵy, joǵary dárejedegi menshik quqyǵyn kózdegen bóten tulǵalar men uıymdar úshin salymdardy joǵaltý qaýpi azaıǵandyqtan, mańyzdy kúrdeli qarjy jumsalymynyń qaýipsiz ári naqty bolýyn qamtamasyz etti.

Álemdik tájirıbege súıenetin bolsaq, tehnologıalar transferti máseleleri qoıylyp, álemdik qaýymdastyq arqyly sheshimin taýyp otyrǵan. Oǵan mysal retinde 1980, 1986, 1989 jyldardaǵy AQSH-taǵy Stıvenson-Ýaıdler zańdaryn aıtýǵa bolady.

Tehnologıalyq ınovasıalar men transfert týraly bul zańdar árbir federaldy zerthanalardan qundy tehnologıalar men olardy komersıalaý boıynsha ofıs qurýyn, sondaı-aq birikken zertteýler Ortalyǵyn qurýdy talap etedi.

Federaldy úkimet jyl saıyn ǴZTKJ úlken qarjy salyp otyrady – 100 mıllıard dollar kóleminde. Federaldy qarajat salýdyń ózindik maqsaty bar jáne jekelegen kelisim-sharttar jáne granttar arqyly anyqtalatyn jetkizilim úshin ónim túrinde tikeleı jáne janama nátıjelerdi alýǵa arnalǵan.

Biraq federaldy ınvestısıanyń qosymsha astary da joq emes. ǴZTKJ úlesiniń keıbir nátıjelerin komersıalaýǵa nemese saýdaǵa jaramdy ınovasıa bolmasa ilespeli nátıjeler jasaıtyn federaldy emes uıymdarǵa (ásirese, jeke menshik) berý bar. Federaldy úkimet qarjylandyratyn ǴZTKJ-ǵa kóptegen úkimettik organdar demeýshilik jasaıdy jáne olardy ýnıversıtetter, federaldy zerthanalar, ónerkásiptiń iri jáne usaq salalaryn qosqanda túrli oryndaýshylar júzege asyrady.

Tehnologıa transfertiniń prosesin federaldy kózderden qarjylandyrylatyn zertteýlerden bastap komersıalaýǵa deıingi júıeli is-áreket retinde kórýge bolady. Iaǵnı federaldy úkimet arqyly qarjylandyrylatyn jáne ýnıversıtetter nemese federaldy zerthanalarda júrgiziletinen zertteýler qorytyndylaryn, ónimdi daıyndaý jáne ony ary qaraı satý arqyly ıntellektýaldy menshikti alý.

Bul kezeńderdiń júıeliligi jáne transferttiń komersıalaýǵa alyp keletinin, memlekettiń ekonomıkalyq ahýaly men ómir sapasyn kóterýge baǵyttalǵanyn kútýge bolady.

 

Nemisterdiń tehnologıa transferti júıesi

Kóptegen Eýropa memleketteri sońǵy jyldary zańdaryn tehnologıany berý prosesiniń ıtensıfıkasıasy paıdasyna ózgertti. Solaı nemis tehnologıa transferti júıesi de sońǵy jyldarda edáýir ózgeriske ushyrady. Nemis federaldy úkimetiniń zańdyq bastamasy jeke menshik zertteý quqyǵyn moıyndaıtyn «profesorlyq artyqshylyqty» joıdy. Tıisti zań 2002 jyly aqpan aıynda óz kúshine endi. Ýnıversıtter jasalǵan ıntellektýaldy menshik pen ǵylymı-zertteý jumystary qorytyndylaryn komersıalaý úshin jaýapty boldy.

gilim dalanews 214Nemis úkimetiniń bul bastamasy amerıkalyq modelge jáne ıntellektýaldy menshik quqyǵy zertteýler júrgiziletin uıymǵa beriletin Bayh-Dole-A zańyna uqsas. Nemis ýnıversıtetteri, ǵalymdary jáne mamandary úshin Germanıada tehnologıalar transferti ortalyqtaryna uqsas (aǵylshynsha - Technology Transfer Organizations) PVA (Patent Valorization Agency) memlekettik patenttik agenttikter qurylǵan.

Búginde Germanıada osy sıaqty 20 agenttik jumys isteıdi. Olardyń barlyǵy nemis federaldy úkimetimen tolyǵymen nemese jartylaı qarjylandyrylady.

Qurylǵan agenttikter zertteýlerdi komersıalaý nátıjelerinen jańa zerttemelerge qarjyny qaıtarýdy qamtamasyz etedi jáne zertteýler nátıjeleri baǵasyn arttyratyn aımaqtyq ónerkásipke jańashyldyqqa qol jetkizýge múmkindik jasaıdy. Nátıjesinde zertteýlerdi qarjylandyrýǵa óndiristik kapıtaldy tartý, jańa spın-off kompanıalardy qurý, basqa da baǵdarlamalardyń ónimdi jumystary úshin jaǵdaı jasaıdy. Tehnologıalar transferti agenttikteri ǵylym men ınovasıany yntalandyrýdyń jáne ǵylymı-tehnologıalyq boljamdarǵa saıası áserdiń utymdy quraly qyzmetin atqarady.

Germanıa zańy joǵary oqý oryndarynyń, ǵylymı-zerteý baǵdarlamalary jáne jobalary sheńberindegi tyǵyz kooperasıany qosa alǵanda, ártúrli ónerkásip mekemelerimen yntymaqtastyǵyn kótermeleıdi. Profesorlar ýnıversıtet atynan jáne patentti ıelený quqymen ónerkásippen kelisim-shart jasaýǵa quqyly.

Akademıalyq ınstıtýttar men ónerkásipter arasyndaǵy baılanysty kótermeleý Germanıanyń aımaqtyq tehnıkalyq saıasatynyń mańyzdy aspekti bolyp tabylady.

Jalpy, Eýropalyq qaýymdastyqtyń keıbir elderinde ınovasıalyq qyzmetti taldaı kelgende, onyń ǵylymı-tehnıkalyq áleýettiń kóp shoǵyrlanǵan shekteýli aýmaǵynda basym bolyp keletinin kórsetedi.

Ol aýmaqtar negizinen óndiristiń jańa ónimderi jáne tehnologıalyq prosesterin óndirý salasynda ózara qatynas jasaıtyn ónerkásipter, ǵylymı-zertteý ınstıtýttary, zertteý zerthanalary tyǵyz ornalasqan qalalyq aýdandardan turady.

Eýropalyq qaýymdastyq elderinde ondaı aýmaqtar ınovasıalyq belsendilik jáne memlekettik qoldaý boıynsha basqalardan birden erekshelenip turady. Eýropalyq sarapshylardyń baǵalaýynsha, Eýropalyq odaqpen qarjylandyrylatyn kelisim-sharttardy qosqanda memleket jáne qoǵam arqyly qarjylandyrylatyn zertteý kelisim-sharttarynyń jalpy sanynyń tórtten úsh bóligi osy aýmaqtarǵa – ınovasıalyq belsendilik ortalyqtaryna shoǵyrlanǵan.

 

Ońtústik Koreıa 

Ońtústik Koreıa óziniń tehnologıalyq deńgeıin 90-shy jyldary edáýir kóterdi. Biraq, bul kórsetkish Amerıka qurama shtattarymen, Japonıamen, Germanıamen salystyrǵanda edáýir tómen. Mysaly, Koreıanyń elektronıka jáne komýnıkasıa tehnologıasynyń deńgeıi AQSH deńgeıimen salystyrǵanda 6%-ti quraıdy. Ekologıalyq tehnologıasy tıisinshe 48%, hımıalyq jáne bıotehnıkalyq deńgeıi – 49%.

gilim dalanews 11Ónerkásiptiń bıotehnologıa jáne ǵylymdy qajetsinetin salalarynda zerttemelerdi oryndap, komponentterdi jasaý boıynsha ǴZTKJ júrgizýde úlken janama áserler týyndaıdy. Komponentterdi jasaý sektory úshin ǴZTKJ qory 2000 jyly 94,8%-ǵa ósip, 155,1 mıllıard vondy qurady.

1999 jyly 54,9 mıllıard vonǵa jetken tehnologıalar boıynsha ǴZTKJ qory 2000 jyly 120,8%-ǵa ósip, 121 mıllıard vondy qurady.

ǴZTKJ úsh baǵytqa bólingen:

- jalpy ónerkásiptik bazalyq tehnologıalar;

- ortasha merzimdi tehnologıalar;

- kelesi urpaq tehnologıasyn jasaý.

Ónerkásiptiń birneshe basty sektorlarynda negizgi maqsaty tehnologıany anyqtap, jobalaý bolyp tabylatyn tehnologıalardy josparlaý komıtetteri jumys isteıdi. Olar bolashaq ónerkásiptiń beınesin anyqtaý úshin baǵalanady, sondaı-aq bolashaq salalar úshin eńbek resýrstary anyqtalyp otyrady.

 

Reseı ekonomıkalyq aımaq pen klasterge arqa súıeıdi

gilim dalanews Rus jpgReseıde tehnoparkter men ATO ǵylym men bıznestiń arasyndaǵy baılanysty nyǵaıta almady. Sol sebepti memleket deńgeıinde taǵy bir ınovasıalyq ınfraqurylystyń elementi – Tehnologıalardy jyljytý boıynsha ortalyqtar (TJO) paıda boldy. RF Bilim jáne ǵylym mınıstrligi modeline sáıkes, quryltaıshylary birden birneshe uıymdar bola alatyn, jeke zańdy tulǵa retinde TJO deldal bolyp tabylady.

Úkimettiń TJO-ny damytý konsepsıasymen birge RF jeke bastamasy da joq emes. Ol RF BǴM men Amerıkalyq azamattyq zertteýler jáne damytý qory (CRDF) birlese qolǵa alǵan Reseı joǵary oqý oryndarynda TJO qurý bastamalary. Birinshi konsepsıaǵa qaraǵanda bul jerde TJO jeke zańdy tulǵa bolyp tabylmaıdy, kerisinshe JOO-na qyzmet etedi. TJO mindetteri: JOO qurylǵan tehnologıalyq aýdıt, komersıalaý boıynsha seriktester izdeý, lısenzıa satý jáne jańa mekeme qurýǵa qatysý, ǴTJN komersıalaý boıynsha birlesken bızneske jetekshilik etý.

TMD elderinde, ásirese RF-nda qoldanylyp júrgen ınovasıalyq ınfraqurylys elementteri aıryqsha ekonomıkalyq aımaq (AEA) jáne klasterler.

AEA basqa ınovasıalyq ınfraqurylymdardy – tehnoparkter, ATO, ınovasıalyq-ónerkásiptik keshender t.b. qurý kezinde júzege asyrylǵan jáne ǵylymdy qajet etetin salalardy bir jerge shoǵyrlandyryp, olardyń damýyna jaǵdaı jasaıtyn ıdeıalar bolyp tabylady. AEA basqa ınfraqurylymdyq jobalardan yntalandyrýdyń janama sharalaryn keńinen paıdalanatynymen, sondaı-aq ákimshilik kedergilerdi azaıtýymen erekshelenedi.

 

 

Qazaqstanda ǵylymdy komersıalaý basym baǵyt

Inovasıalyq jandandyrý jáne ınovasıalyq qyzmetter máseleleri áleýmettik-ekonomıkalyq maqsattarǵa qol jetkizý mańyzdylyǵyn eskere otyryp, Qazaqstannyń basymdylyqtardyń biri bolyp tabylady.

Sondyqtan elimizde qazirgi tańda mańyzdy áleýmettik-ekonomıkalyq mindeti ǵylymı zerttemelerdi óndiriste tıimdi paıdalaný bolyp otyr.

Zertteýlerdiń komersıalyq mańyzdylyǵyn arttyryp, naryqta komersıalaý maqsatynda QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginde tehnologıalardy komersıalaý jobasy QR Úkimeti men Dúnıejúzilik bank arasyndaǵy Qaryz týraly kelisim sheńberinde júzege asyryldy. 2008 jyly bastalyp, 2015 jyly aıaqtalǵan «Tehnologıalardy komersıalaý» jobasy aıasynda ǵalymdar men zertteýshilerge ǵylymı zertteýlerin júrgizýge jáne ony komersıalaý boıynsha qolǵabys jasalyp, 1500 myń ótinimnen 65 joba iriktelip alynǵan bolatyn.

gilim dalanews RAZİrikteý jumystarymen túrli elderden kelgen ǵalymdardan quralǵan ǵylym jónindegi halyqaralyq keńes aınalysty. Nátıjesinde 65 jobaǵa toqtaǵan, aǵa ǵylymı jáne kishi ǵylymı qyzmetkerler toby úshin eki granttyq baǵdarlama júzege asyryldy.

65 jobanyń 45-si jalpy somasy 900 mıllıon teńgeden asatyn daıyn ónimdi satý deńgeıine qol jetkizdi. Olardyń 8 lısenzıalyq kelisimderi bar.

Ulttyq «100 qadam» Josparyn júzege asyrý aıasynda komersıalaý júıesin damytý úshin QR «Ǵylymı jáne (nemese) ǵylymı-tehnıkalyq qyzmet nátıjelerin komersıalandyrý týraly» Zańy qabyldandy.

Zań ǵylym men bıznes arasyndaǵy baılanysty qoldaý mehanızmderin qarastyrady, tehnologıalarǵa lısenzıa alýshylarǵa jeńildikter beredi, tehnologıalardy komersıalaý ofısteri qyzmetterin qarjylandyrady jáne tehnologıalardy komersıalaýǵa grantyń jańa túrin usynady.

2016 jyly Dúnıejúzilik banktiń qoldaýymen «Ónimdi ınovasıalardy yntalandyrý» jobasynyń kelesi fazasyn jiberý josparlanýda. Ol týrasynda Qazaqstan qoǵamy pikir týǵyzatyny anyq. Joba somasy – 110 mln. dollar. Basty somasynyń 40%-y komersıalaý áleýeti boıynsha ǵylymı zerttemelerdi qarjylandyrýǵa jumsalady. Bul jobanyń aıasynda 5 komponent júzege asyrylatyn bolady.

Birinshi «Inovasıa úshin bilim bazasyn damytý» komponenti sheńberinde komersıalyq áleýeti bar sapasy joǵary ǵylymı zertteýlerdi júrgizýdi yntalandyrý maqsatynda ǵylymı toptardy qarjylandyrý qarastyrylǵan. Sonymen qatar, bul komponentte tarıhı otanyndaǵy jobalarǵa qazaqstandyq ǵalymdardy tartý maqsatynda shetelde jumys isteıtin nemese oqıtyn PhD stýdentterdi qoldaý qarastyrylǵan.

Ekinshi «Inovasıalyq konsorsıýmdar» komponenti sheńberinde naryqtyń, óndiristik sektor jáne áleýmettik máseleler suranysyn sheshý úshin ǵylym kúshin biriktirý arqyly konsorsıýmdar qalyptastyrý   qarastyrylǵan.

Úshinshi «Tehnologıalardy komersıalandyrý sıklin shoǵyrlandyrý» komponenti sheńberinde birneshe is-sharalardy júrgizý josparlanýda. Onyń ishinde: Memlekettik-jeke menshik áriptestik (MJÁ) mehanızmi arqyly táýekeldi bólý jáne azaıtý úshin tehnologıalyq startap-kompanıalarǵa erte qarjylandyrý tıimdiligin kórsetý maqsatynda venchýrlyq qor qalyptastyrý.

Sonymen qatar, mámileler aǵynyn generasıalaý jóninen brokerlik qyzmet qarastyrylǵan. Bul komponent komersıalyq ınvestısıalyq jobalarǵa tehnologıalar jáne ınovasıalyq ıdeıalardy jetildirý boıynsha qyzmet naryǵyn damytýǵa baǵyttalǵan.

Tehnologıalar transfertiniń shet eldegi ofısterin qurý da qarastyrylady. Onyń negizgi maqsaty qazaqstandyq tehnologıalaryn shetel naryǵyna jyljytý jáne Qazaqstanǵa engizý úshin tehnologıalar izdestirý bolyp tabylady.

Qazaqstan ekonomıkasynyń básekege qabilettiligin arttyratyn Ulttyq Inovasıalyq Júıeni ǵylym men óndiris arasyndaǵy baılanysty yntalandyrý, osy saladaǵy tehnologıalardy komersıalandyrý sıklin tezdetip, adamzattyq kapıtaldy kóterýge árekettesý arqyly nyǵaıtý Jobadan kútiletin basty nátıjeler bolyp tabylady.

 

Túıin

Inovasıalar bizdiń ómirimizde bar jáne olar qyzmettiń túrli salalaryn damytý úshin mańyzdy. Inovasıa bizdiń ómirimizdi jeńildetip, óndiristi jańa deńgeıge kóteredi. Sondyqtan, kóptegen damyǵan elder ınovasıany damytýǵa úlken qarjy jumsap, jas ǵalymdarǵa barlyq jaǵdaıdy jasaýǵa tyrysady. Biraq olardy komersıalaý ınovasıanyń mańyzdy aspektisi bolyp tabylady. Jobalar túsim ákelýi tıis, aqtalýy qajet. Qazirgi tańda álemdegi ınovasıalyq qyzmet óte mańyzdy. Sondyqtan damyǵan jáne damýshy elderdiń jetekshileri olardy damytý úshin bar kúshin salýda.

 

Janbolat KANALIN, «Ulttyq ǵylymı-tehnıkalyq aqparat ortalyǵy» AQ Tehnologıalardy komersıalaý basqarmasynyń bastyǵy.

 

Paıdalanylǵan ádebıetter:

  1. Dejına I.G., Saltykov B.G. Mehanızmy stımýlırovanıa kommersıalızasıı ıssledovanıı ı razrabotok // Instıtýt ekonomıkı perehodnogo perıoda / Serıa: Naýchnye trýdy № 72. – Moskva. 2004g. – 152s.

  2. Kovajenkov M.A., Bganseva Ia.V. Innovasıonnaıa strategıa ýpravlenıa kommersıalızasıeı ıntellektýalnoı sobstvennostı VÝZa // Jýrnal «Kreatıvnaıa ekonomıka» №11(35) 2009g., ctr. 21-28.

  3. Mýhambetjanov S., Baımaganbetova G. Naýchnye ıssledovanıa: problemy kommersıalızasıı ıh rezýltatov


// http://www.nauka.kz/page.php?page_id=172&lang=1&article_id=89

  1. V ramkah programmy «Kommersıalızasıa tehnologıı» podderjano 65 proektov


// http://www.zakon.kz/4778693-d.doskaraev-v-ramkakh-programmy.html

 

 

 

 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x