Biryńǵai diplomdardan bas tartamyz
Biryńǵai úlgidegi memlekettik diplomdardan bas tartý ministr aitqandai, eldegi joǵarǵy bilim sapasyn arttyrýdyń júieli júiesi bola ma álde sybailas jemqorlyqty údetip, sala damýyn keri ketire me degen ekiushty oi kópti mazalaǵany anyq. Bul – jańalyqtan japatarmaǵai qashyp, ózgeriske óre túregelgendik emes. Máseleniń baiybyna baryp, durys-burysyn saralaý, múmkindikteri men kedergilerin tarazylaý – bastama ataýlyǵa tán qubylys.
Bilim jáne ǵylym ministri Erlan Saǵadievtiń aitýynsha, jańa júie Qazaqstandaǵy joǵarǵy oqý oryndarynyń básekege qabilettiligin arttyrady. «Biz memleket atyn jamylyp, kei álsiz JOO-lar diplomdy satyp jatatynyn bilemiz. Memlekettik úlgidegi diplomdar birqatar postkeńestik jáne birneshe shyǵys-eýropalyq elderden basqa, álemniń eshbir memleketinde joq. Bul halyqaralyq tájiribe, EYDU elderinde memlekettik úlgidegi diplomnyń ornyna JOO-lardyń biregei diplomy tabystalady. Eger diplomda memlekettik mór bolmasa, talapkerler men ata-analar sol ýniversitetti tańdaý kerek pe, joq pa degen oiǵa qalýy múmkin. Sondyqtan olar basqa oqý ornyn izdei bastaidy, iaǵni ýniversitetter arasynda básekelestik kúsheiedi. Sonyń arqasynda úzdik oqý oryndary ǵana iriktelip shyǵady», – dedi E. Saǵadiev.
Ministrdiń sózine súiensek, elimizdegi joǵarǵy oqý oryndarynyń rektorlary bul bastamaǵa qarsylyq bildirmegen. «Bul másele memlekettik jáne jeke JOO basshylarymen birneshe ret kelisilgen. Bul – ońtaily shara, alaida birden engizýge bolmaidy. JOO-larǵa jańa jaǵdailarǵa beiimdelýge ýaqyt beremiz. Bul 2021 jyly engiziledi. Al jańa úlgidegi diplomdardy 2017 jylǵy talapkerler alatyn bolady», – dep naqtylady ol.
Vedomstvo basshysy ózindik úlgidegi diplomdar elimizdegi jetekshi oqý oryndarynyń akademiialyq erkindikke qol jetkizýine jol ashady dep esepteidi: «Nazarbaev Ýniversiteti, ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ, QMEBÝ, HATÝ siiaqty ýniversitetter akademiialyq erkindik bilim sapasynyń tómendeýine ákelmeitinin dáleldedi. Sonymen qatar, olarǵa memlekettik úlgidegi diplom beriletindikten, biz barlyǵyn egjei-tegjeili retteýge májbúrmiz. Akademiialyq erkindikti engizý úshin naǵyz jaýapkershilik qajet. Ózindik úlgidegi diplom mundai jaýapkershilikti JOO-ǵa júkteidi».
Jalǵan diplom jarǵa jyǵady
Biryńǵai diplomdardy oqý oryndarynyń biregei diplomdarymen almastyrý týraly sheshimniń tiimdiligin dáleldeý úshin ministr birneshe dáiek keltirdi. Áýelgisi – elimizdiń diplom saýdalaý, jalǵan diplommen jumys isteý faktileriniń jiilegeni. Ásirese, jekemenshik ýniversitetter bilim almaq túgili, oqý bólmesiniń tabaldyryǵyn attap kórmegen talai «bilimgerge» joǵarǵy bilimdi maman ekenin rastaityn qujatty ekijaqty kelisilgen dóńgelek somaǵa saýdalaityny qupiia bolýdan qalǵan. Yqpaly kúshti tanysyna nemese qampaiǵan qaltasyna sengender oqymai-aq diplom alýǵa bolady degen túsiniktiń jastar arasynda keń taraýyna sebepker bolǵany da jasyryn emes. Eń soraqysy, juqpaly indet qazaqtyń zańǵar tulǵalarynyń esimin iemdengen memlekettik ýniversitetterdi de ainalyp ótken joq. Ótken jyldyń maýsymynda Aqtóbe oblysyna qarasty Yrǵyz aýdanynyń aýyldyq mektebinde birneshe jyl sabaq bergen 3 muǵalimniń diplomy jalǵan ekeni anyqtalǵan edi. Olardyń birine Abai atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogikalyq ýniversitetiniń, al Qobda aýdanynda 4 muǵalimniń bilimin aiqyndaityn diplomǵa Qudaibergen Jubanov atyndaǵy Aqtóbe memlekettik ýniversitetiniń móri soǵylǵan. Jalǵan diplomnyń ieleri jaǵrafiia, matematika, eńbek jáne orys tili páninen sabaq berip kelipti. Tergeý barysynda muǵalimderdiń ózderi diplomdardy ara aǵaiyndardan alǵandyqtaryn moiyndady. Barlyq fakti boiynsha qylmystyq is qozǵaldy, biraq oblystyq prokýratýranyń óńirdegi áleýmettik-ekonomikalyq saladaǵy zańdylyqty qadaǵalaý basqarmasynyń prokýrory Nurbek Turyshevtiń túsindirýinshe, istiń bári aiyptylardyń materialdyq shyǵyndardy óteýine bailanysty toqtatylǵan.
Jalǵan diplomnyń kóbi oqý-bilimniń temirqazyǵy – mektepte, ásirese, aýyldaǵy bilim oshaqtarynda áshkerelenetini kezdeisoqtyq emes. Shalǵaidaǵy eldi mekenderde negizgi jumys orny mektep pen aýrýhana ekeni ámbege aian. Arnaiy bilim bolmasa, aq halat kiiý múmkin emestigin bilgendikten, mezgilinde joǵary bilim ala almaǵandardyń deni atty da óltirmeitin, arbany da syndyrmaityn jol dep ustazdyqty tańdaidy. Sóitip jumysqa ornalasý úshin jiǵan-tergenin joǵarǵy bilimdi pedagog ataný jolynda sarp etedi. Diplomyn alyp, alańsyz shákirt «tárbielep» júrgende qylmysy jalpaq jurtqa jariia bolaryn eskermeidi. Máselen, 2015 jyldyń tamyzynda Qostanai oblysy, Uzynkól aýdanyndaǵy orta mekteptiń birinde dene shynyqtyrý pániniń muǵalimi jalǵan diplommen jumys istegeni anyqtaldy. Bul derek aýdandaǵy bilim oshaqtary pedagogtarynyń joǵary jáne arnaýly orta bilimi týraly diplomdarynyń shynaiylyǵyna taldaý júrgizý barysynda belgili bolǵan. Diplomda jattyqtyrýshy Qazaq sport jáne týrizm akademiiasyn «Dene shynyqtyrý jáne sport» mamandyǵy boiynsha bitirgendigi kórsetilgen. Jalǵan diplommen pedagogtyq qyzmetin 2013 jyldan bastaǵan azamattyń ústinen QR Qylmystyq kodeksiniń 385-babynyń 3-bóligi boiynsha qylmystyq is qozǵaldy.
Qazaq sport jáne týrizm akademiiasynyń jalǵan diplomymen 2012 jyldan beri Atyraý oblysy, Isatai aýdanyndaǵy balalar men jasóspirimder sport mektebinde jattyqtyrýshy qyzmetin atqarǵan Maqsat Ermekov esimdi azamattyń zańsyz áreketi de ótken jyly áshkere bolǵan edi. Jattyqtyrýshy jalǵan qujatty Atyraý qalasynda beitanys azamattan 300 myń teńgege satyp alǵan.
Mundai kóleńkeli biznestiń kósegesi qazir ǵalamtordyń arqasynda kógerýde. Ainalasy eki-úsh kúnniń ishinde qolyńyzǵa daiyn diplom ustatatyn saittardyń jumysy qyzyp tur. Qaptaǵan internet-dúkenderdiń ishinde nazarymyzǵa erekshe túskeni – diplom-astana.kz. Qazaqstandyq domenmen ashylǵany bolmasa, saitty reseilikter dóńgeletip otyr. Jalǵan qujattardyń quny da kórshimizdiń valiýtasymen baǵalanǵan. Internet-dúkenniń kómegimen Qazaqstan men Reseidiń kez kelgen qalasyndaǵy kez kelgen oqý ornynyń diplomyna qol jetkize alasyz. Tipti, bilim deńgeiińizdi kórsetetin qujattyń túsin de qaltańyzǵa qarai tańdaýǵa múmkindigińiz bar. Kez kelgenniń tisi batpaityn iri joǵary oqý oryndarynyń, kolledj-tehnikýmdardyń diplomdary men mektep attestattaryn tipti, Keńes odaǵy kezindegi diplomdardy da jasap beretin sheberlerge aty-jónińizdi, qalaǵan oqý orny men diplom qosymshasyna qoiylatyn baǵalardy kórsetseńiz jetip jatyr. Tis qaqqandar burynǵy diplomdaǵy baǵalardy «túzetip», ishin kileń bestikke toltyryp bere alatyndaryn da jazyp qoiypty.
Bir tańǵalarlyǵy, qujattardyń baǵasy qoljetimdi. Mysaly, qyzyl tústi JOO diplomy (diplom qosymshasymen birge) 35 myń rýbl (175 myń teńge) tursa, 1980-1996 jyldar aralyǵyndaǵy JOO diplomynyń baǵasy nebary 16 myń rýbl. 1997 jyldan 2009 jylǵa deiingi diplom 19 myń rýblge baǵalansa, bakalavr, magistr dárejesin alǵanyńyzdy rastaityn búgingi kók diplomdar úshin 22 myń rýbl tóleseńiz bolǵany. 15 myń rýblge kez kelgen tehnikýmnyń diplomyn shertip tańdaisyz. Eń soraqysy, bul sait meditsinalyq kolledjdiń diplomyn da saýdalaidy eken. 20 myń rýbl, iaǵni 100 myń teńge berip, aq halatty atanǵandar adam ómirine arasha bola ala ma? 110 myń teńgeniń kúshimen joǵary bilimdi muǵalimge ainalǵandar óskeleń urpaqtyń kózin ashyp, kókiregin oiata ala ma? Joq, árine!
Kez kelgen adamdy áp-sátte bilikti mamanǵa ainaldyra alatyn sait qyzmetkerlerimen telefon arqyly tildesý múmkin bolmady. Reseilik qujat jasaýshylar qazaqstandyq tapsyrys berýshilermen tek ǵalamtor arqyly bailanysady eken. Saittyń arnaiy bólimindegi diplom satyp alý týraly ótinishti toltyrǵan adammen ózderi keri bailanys ornatyp, qajetti maǵlumattardy beretin kórinedi. Atyraýdan tapsyrys bergenderdiń diplomyn 3 kún ishinde kýrer jetkizip beredi nemese poshta arqyly salyp jiberedi. Qujatty jetkizip berýshiden diplomnyń zańdy-zańsyzdyǵyn tekserýge bolatynyn eskertipti. Demek, jalǵan qujattar memlekettik túpnusqa – blankige daiyndalady degen sóz. Tipti, qujat tikelei sol oqý ornynyń qyzmetkerleri arqyly toltyrylýy ǵajap emes. Óitkeni, túpnusqada atalǵan joǵary oqý ornynyń móri men rektordyń qoly qoiylǵan. Biraq joǵarǵy oqý oryndarynyń ókilderi bul saýdaǵa tikelei qatystary bolǵan kúnniń ózinde moiyndamasy anyq. Dese de, jalǵan diplom jasaýshylar men jasatýshylar óz áreketteriniń erte me, kesh pe áshkere bolatynyn, QR Qylmystyq kodeksiniń «Jalǵan qujat jasaý» babymen qylmystyq jaýapkershilikke tartylatyndaryn eskere bermeitini ókinishti.
Sheteldik tájiribeni tarazylaǵanda…
Oqýdy támamdaǵan bilimgerlerge ár oqý orny ózindik diplomyn berer bolsa, joǵaryda atalǵan keleńsiz jaittarǵa túbegeili tyiym bolady degenge sený qiyn. Áitse de, ár ýniversitet óziniń biregei qujaty saýdaǵa salynyp, abyroiy men bedeline qara kúie jaǵylmaýy úshin jaýapkershilik pen qorǵanysty kúsheitetini aiqyn.
Jańa júieni engizer aldynda sheteldik tájiribeni sarapqa salýdyń bereri mol. Óitkeni ózgeniń qateliginen sabaq alyp, synaqtan, ýaqyt tezinen súrinbei ótken ozyq úlgilerdi ǵana qabyldar bolsaq, ýaqytty da, qarajatty da únemdeýge bolady. Álemde keń taraǵan anglo-saksondyq bilim berý júiesi boiynsha maman daiarlaityn eýropalyq ýniversitetterdiń kópshiligi óz túlekterine biregei diplomdaryn usynady. Al frantsýzdyq bilim berý júiesi boiynsha memlekettik oqý oryndarynda biryńǵai úlgidegi memlekettik diplomdar berilse, jekemenshik ýniversitetter oqý bitirgen bilimgerlerge ózindik úlgidegi qujattaryn tabystaidy. Al Germaniiadaǵy joǵarǵy bilim berý júiesinde ýniversitetterdi basqarý quqyǵy oqý oryndary ornalasqan federaldyq okrýgterge berilgen jáne jas mamandarǵa biryńǵai memlekettik diplomdar tabystalady. Japoniiada, Aziianyń ózge de damyǵan elderinde anglo-saksondyq júie boiynsha maman daiarlasa, Qytai ýniversitetteriniń kópshiligi memlekettik diplomdardan bas tartqysy joq.
Biryńǵai memlekettik diplomdardy ýniversitetterdiń biregei diplomdarymen almastyrý máselesin 2012 jyly Resei rektorlar odaǵynyń ókilderi de kótergen bolatyn. Olar RF «Bilim týraly» zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizip, JOO-larǵa ózindik diplomdaryn engizý múmkindigin berýdi usyndy. Alaida rektorlardyń bul usynysy Memlekettik Dýma tarapynan qoldaý tappady. Qazir Reseidiń eki joǵarǵy oqý orny – M.Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýniversiteti men Sankt-Peterbýrg memlekettik ýniversiteti ǵana ózderiniń biregei diplomdaryn berý quqyǵyna ie.
Sankt-Peterbýrg memlekettik ýniversiteti jeke úlgidegi diplomyn eń alǵash 2010 jyly 122 túlegine – «Óner jáne gýmanitarlyq ǵylymdar» mamandyǵy boiynsha bilim alǵan 32 magistr men 90 bakalavrǵa tabystaǵan bolatyn. Oqý ornynyń jańa diplomy A3 formatyna deiin úlkeitildi jáne eki tilde – orys jáne aǵylshyn tilderinde toltyryla bastady. Sonymen qatar, ýniversitettiń biregei úlgidegi diplomy biryńǵai memlekettik diplomnan túr-túsi boiynsha ǵana emes, qorǵanys deńgeii boiynsha da úlken aiyrmashylyqqa ie. Segiz deńgeili qorǵanysh belgisimen erekshelengen qujattyń kóshirmesin jasaý múmkin emes. Óitkeni tek ýltrakúlgin sáýleleri arqyly kórinetin sýretterdi, kádýilgi jaryqta kózge aiqyn kóringenimen, infraqyzyl sáýleleri túskende ǵaiyp bolatyn erekshe bederlerdi qaitalaý ońaiǵa túspeidi.
Al M.Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýniversitetiniń A4 formatyndaǵy biregei diplomy 2011 jyly oqýǵa qabyldanǵan bilimgerlerge berildi. Akademiialyq erkindik alyp, erekshe mártebege ie bolǵan atalmysh ýniversitetterdiń bilim sapasy artyp, joǵarǵy oqý oryndarynyń álemdik reitingindegi orny jyldan jylǵa joǵarylap keledi. Biylǵy jyldyń 22 naýryzynda jariialanǵan QS World University Rankings by Subject – álem ýniversitetteriniń arnaýly mamandyqtar boiynsha reitinginde Máskeý memlekettik ýniversieti «Lingvistika» salasy boiynsha 17-orynǵa kóterilse, «Fizika jáne astronomiia» mamandyǵy boiynsha 27-orynnan kórindi. Atalmysh reitingke 945 oqý orny qatystyrylǵanyn eskersek, bul úlken jetistik ekenine talas joq. Al 2015 jyldyń 21 qarashasynda QS (Quacquarelli Symonds) halyqaralyq zertteý ortalyǵy jariialaǵan Shyǵys Eýropa men Ortalyq Aziia ýniversitetteriniń reitinginde M.Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýniversiteti aimaqtaǵy úzdik 308 ýniversitettiń kóshin bastady. 2 jáne 3-oryndardy Novosibir memlekettik ýniversiteti men Chehiiadaǵy Karlov ýniversiteti ielendi. Qazaqstannyń ýniversitetteri alǵashqy ondyqqa ene almaǵanymen, elimizdiń 14 oqý orny Eýropa men Ortalyq Aziiadaǵy úzdik 150 ýniversitettiń qatarynan kóringendikten, jalpy qorytyndy boiynsha Resei men Túrkiiadan keiingi 3-orynnan kórindik.
Júrgizilgen júieli reformalardyń arqasynda elimizdiń jetekshi oqý oryny – ál-Farabi atyndaǵy Qazaq ulttyq ýniversiteti álemdik ýniversitetter reitingterinde qarqyndy túrde ilgerilep kele jatqanyn aita ketken jón. QS (Ulybritaniia) halyqaralyq reitingtik agenttiginiń 2015 jyly 15 qyrkúiektegi zertteý nátijeleri boiynsha bul ýniversitet álemniń 800 aldyńǵy qatarly ýniversitetteriniń arasynda 275 orynǵa turaqtap, úzdik 300 ýniversitet qataryna endi. Bul reitingte 2010 jyldan beri 326 orynǵa, sońǵy bir jylda 30 orynǵa kóterilgen ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ tuńǵysh ret Qazaqstan jáne Ortalyq Aziia ýniversitetteri arasynda osyndai aitýly jetistikke qol jetkizdi. Ázirge TMD-nyń úsh ýniversiteti ǵana – M.Lomonosov atyndaǵy MMÝ (108 oryn), Sankt-Peterbor memlekettik ýniversiteti (256) jáne ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ (275) álemniń úzdik 300 ýniversiteti qataryna endi. Úsheýi de akademiialyq erkindikke ie ýniversitetter, iaǵni damý baǵyttaryn ózderi aiqyndaidy, bilim berýdiń jańa standarttaryn óz uiǵarymdary boiynsha engizýge quqyly. Demek, Bilim jáne ǵylym ministri Erlan Saǵadiev aitqandai, elimizde osyndai mártebege ie bolǵan bilim oshaqtarynyń sanyn kóbeitý úshin ýniversitetterdiń bilim sapasyna jaýapkershiligin kúsheitýdiń tetigin izdeý kerek. Vedomstvo basshysy biregei úlgidegi diplomdardyń engizilýi oqý oryndarynyń básekege qabilettiligin arttyra otyryp, elimizdegi joǵarǵy bilim sapasynyń jaqsarýyna múmkindik beredi dep sendirip otyr. Ýaqyt – tóreshi. Jańa júie salanyń tasyn órge domalata ma, álde áýmeser Sizivtiń áýreshiligi bop qala ma – bárin de ýaqyt kórsetedi.
Anar LEPESOVA
Derekkózi: turkystan.kz
