Biryńǵaı dıplomdardan bas tartamyz

Dalanews 06 sáý. 2016 09:36 176

5 jyldan soń joǵarǵy bilim alyp shyqqan jas mamandarǵa joǵarǵy oqý oryndarynyń jańa úlgidegi dıplomdary berilmek. Iaǵnı 2021 jyldan bastap biryńǵaı úlgidegi memlekettik dıplomdar joıylady. Bul týraly Bilim jáne ǵylym mınıstri Erlan Saǵadıevke silteme jasap, vedomstvonyń baspasóz qyzmeti habarlady. Qazaqstannyń ǵylym-bilimin qolǵa alǵan 40 kúnniń ishinde salany ilgeriletýge baılanysty birqatar utymdy usynys, baıypty bastamalar kóterip úlgergen mınıstrdiń bul jańalyǵyn ónimsiz ózgeristerden qajyǵan sala jatyrqaı qoımas pa eken?

Biryńǵaı úlgidegi memlekettik dıplomdardan bas tartý mınıstr aıtqandaı, eldegi joǵarǵy bilim sapasyn arttyrýdyń júıeli júıesi bola ma álde sybaılas jemqorlyqty údetip, sala damýyn keri ketire me degen ekiushty oı kópti mazalaǵany anyq. Bul – jańalyqtan japatarmaǵaı qashyp, ózgeriske óre túregelgendik emes. Máseleniń baıybyna baryp, durys-burysyn saralaý, múmkindikteri men kedergilerin tarazylaý – bastama ataýlyǵa tán qubylys.

Bilim jáne ǵylym mınıstri Erlan Saǵadıevtiń aıtýynsha, jańa júıe Qazaqstandaǵy joǵarǵy oqý oryndarynyń básekege qabilettiligin arttyrady. «Biz memleket atyn jamylyp, keı álsiz JOO-lar dıplomdy satyp jatatynyn bilemiz. Memlekettik úlgidegi dıplomdar birqatar postkeńestik jáne birneshe shyǵys-eýropalyq elderden basqa, álemniń eshbir memleketinde joq. Bul halyqaralyq tájirıbe, EYDU elderinde memlekettik úlgidegi dıplomnyń ornyna JOO-lardyń biregeı dıplomy tabystalady. Eger dıplomda memlekettik mór bolmasa, talapkerler men ata-analar sol ýnıversıtetti tańdaý kerek pe, joq pa degen oıǵa qalýy múmkin. Sondyqtan olar basqa oqý ornyn izdeı bastaıdy, ıaǵnı ýnıversıtetter arasynda básekelestik kúsheıedi. Sonyń arqasynda úzdik oqý oryndary ǵana iriktelip shyǵady», – dedi E. Saǵadıev.

Mınıstrdiń sózine súıensek, elimizdegi joǵarǵy oqý oryndarynyń rektorlary bul bastamaǵa qarsylyq bildirmegen. «Bul másele memlekettik jáne jeke JOO basshylarymen birneshe ret kelisilgen. Bul – ońtaıly shara, alaıda birden engizýge bolmaıdy. JOO-larǵa jańa jaǵdaılarǵa beıimdelýge ýaqyt beremiz. Bul 2021 jyly engiziledi. Al jańa úlgidegi dıplomdardy 2017 jylǵy talapkerler alatyn bolady», – dep naqtylady ol.

Vedomstvo basshysy ózindik úlgidegi dıplomdar elimizdegi jetekshi oqý oryndarynyń akademıalyq erkindikke qol jetkizýine jol ashady dep esepteıdi: «Nazarbaev Ýnıversıteti, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ, QMEBÝ, HATÝ sıaqty ýnıversıtetter akademıalyq erkindik bilim sapasynyń tómendeýine ákelmeıtinin dáleldedi. Sonymen qatar, olarǵa memlekettik úlgidegi dıplom beriletindikten, biz barlyǵyn egjeı-tegjeıli retteýge májbúrmiz. Akademıalyq erkindikti engizý úshin naǵyz jaýapkershilik qajet. Ózindik úlgidegi dıplom mundaı jaýapkershilikti JOO-ǵa júkteıdi».

 

Jalǵan dıplom jarǵa jyǵady

Biryńǵaı dıplomdardy oqý oryndarynyń biregeı dıplomdarymen almastyrý týraly sheshimniń tıimdiligin dáleldeý úshin mınıstr birneshe dáıek keltirdi. Áýelgisi – elimizdiń dıplom saýdalaý, jalǵan dıplommen jumys isteý faktileriniń jıilegeni. Ásirese, jekemenshik ýnıversıtetter bilim almaq túgili, oqý bólmesiniń tabaldyryǵyn attap kórmegen talaı «bilimgerge» joǵarǵy bilimdi maman ekenin rastaıtyn qujatty ekijaqty kelisilgen dóńgelek somaǵa saýdalaıtyny qupıa bolýdan qalǵan. Yqpaly kúshti tanysyna nemese qampaıǵan qaltasyna sengender oqymaı-aq dıplom alýǵa bolady degen túsiniktiń jastar arasynda keń taraýyna sebepker bolǵany da jasyryn emes. Eń soraqysy, juqpaly indet qazaqtyń zańǵar tulǵalarynyń esimin ıemdengen memlekettik ýnıversıtetterdi de aınalyp ótken joq. Ótken jyldyń maýsymynda Aqtóbe oblysyna qarasty Yrǵyz aýdanynyń aýyldyq mektebinde birneshe jyl sabaq bergen 3 muǵalimniń dıplomy jalǵan ekeni anyqtalǵan edi. Olardyń birine Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń, al Qobda aýdanynda 4 muǵalimniń bilimin aıqyndaıtyn dıplomǵa Qudaıbergen Jubanov atyndaǵy Aqtóbe memlekettik ýnıversıtetiniń móri soǵylǵan. Jalǵan dıplomnyń ıeleri jaǵrafıa, matematıka, eńbek jáne orys tili páninen sabaq berip kelipti. Tergeý barysynda muǵalimderdiń ózderi dıplomdardy ara aǵaıyndardan alǵandyqtaryn moıyndady. Barlyq fakti boıynsha qylmystyq is qozǵaldy, biraq oblystyq prokýratýranyń óńirdegi áleýmettik-ekonomıkalyq saladaǵy zańdylyqty qadaǵalaý basqarmasynyń prokýrory Nurbek Turyshevtiń túsindirýinshe, istiń bári aıyptylardyń materıaldyq shyǵyndardy óteýine baılanysty toqtatylǵan.

Jalǵan dıplomnyń kóbi oqý-bilimniń temirqazyǵy – mektepte, ásirese, aýyldaǵy bilim oshaqtarynda áshkerelenetini kezdeısoqtyq emes. Shalǵaıdaǵy eldi mekenderde negizgi jumys orny mektep pen aýrýhana ekeni ámbege aıan. Arnaıy bilim bolmasa, aq halat kıý múmkin emestigin bilgendikten, mezgilinde joǵary bilim ala almaǵandardyń deni atty da óltirmeıtin, arbany da syndyrmaıtyn jol dep ustazdyqty tańdaıdy. Sóıtip jumysqa ornalasý úshin jıǵan-tergenin joǵarǵy bilimdi pedagog ataný jolynda sarp etedi. Dıplomyn alyp, alańsyz shákirt «tárbıelep» júrgende qylmysy jalpaq jurtqa jarıa bolaryn eskermeıdi. Máselen, 2015 jyldyń tamyzynda Qostanaı oblysy, Uzynkól aýdanyndaǵy orta mekteptiń birinde dene shynyqtyrý pániniń muǵalimi jalǵan dıplommen jumys istegeni anyqtaldy. Bul derek aýdandaǵy bilim oshaqtary pedagogtarynyń joǵary jáne arnaýly orta bilimi týraly dıplomdarynyń shynaıylyǵyna taldaý júrgizý barysynda belgili bolǵan. Dıplomda jattyqtyrýshy Qazaq sport jáne týrızm akademıasyn «Dene shynyqtyrý jáne sport» mamandyǵy boıynsha bitirgendigi kórsetilgen. Jalǵan dıplommen pedagogtyq qyzmetin 2013 jyldan bastaǵan azamattyń ústinen QR Qylmystyq kodeksiniń 385-babynyń 3-bóligi boıynsha qylmystyq is qozǵaldy.

Qazaq sport jáne týrızm akademıasynyń jalǵan dıplomymen 2012 jyldan beri Atyraý oblysy, Isataı aýdanyndaǵy balalar men jasóspirimder sport mektebinde jattyqtyrýshy qyzmetin atqarǵan Maqsat Ermekov esimdi azamattyń zańsyz áreketi de ótken jyly áshkere bolǵan edi. Jattyqtyrýshy jalǵan qujatty Atyraý qalasynda beıtanys azamattan 300 myń teńgege satyp alǵan.

Mundaı kóleńkeli bıznestiń kósegesi qazir ǵalamtordyń arqasynda kógerýde. Aınalasy eki-úsh kúnniń ishinde qolyńyzǵa daıyn dıplom ustatatyn saıttardyń jumysy qyzyp tur. Qaptaǵan ınternet-dúkenderdiń ishinde nazarymyzǵa erekshe túskeni – diplom-astana.kz. Qazaqstandyq domenmen ashylǵany bolmasa, saıtty reseılikter dóńgeletip otyr. Jalǵan qujattardyń quny da kórshimizdiń valútasymen baǵalanǵan. Internet-dúkenniń kómegimen Qazaqstan men Reseıdiń kez kelgen qalasyndaǵy kez kelgen oqý ornynyń dıplomyna qol jetkize alasyz. Tipti, bilim deńgeıińizdi kórsetetin qujattyń túsin de qaltańyzǵa qaraı tańdaýǵa múmkindigińiz bar. Kez kelgenniń tisi batpaıtyn iri joǵary oqý oryndarynyń, kolej-tehnıkýmdardyń dıplomdary men mektep atestattaryn tipti, Keńes odaǵy kezindegi dıplomdardy da jasap beretin sheberlerge aty-jónińizdi, qalaǵan oqý orny men dıplom qosymshasyna qoıylatyn baǵalardy kórsetseńiz jetip jatyr. Tis qaqqandar burynǵy dıplomdaǵy baǵalardy «túzetip», ishin kileń bestikke toltyryp bere alatyndaryn da jazyp qoıypty.

Bir tańǵalarlyǵy, qujattardyń baǵasy qoljetimdi. Mysaly, qyzyl tústi JOO dıplomy (dıplom qosymshasymen birge) 35 myń rúbl (175 myń teńge) tursa, 1980-1996 jyldar aralyǵyndaǵy JOO dıplomynyń baǵasy nebary 16 myń rúbl. 1997 jyldan 2009 jylǵa deıingi dıplom 19 myń rúblge baǵalansa, bakalavr, magıstr dárejesin alǵanyńyzdy rastaıtyn búgingi kók dıplomdar úshin 22 myń rúbl tóleseńiz bolǵany. 15 myń rúblge kez kelgen tehnıkýmnyń dıplomyn shertip tańdaısyz. Eń soraqysy, bul saıt medısınalyq kolejdiń dıplomyn da saýdalaıdy eken. 20 myń rúbl, ıaǵnı 100 myń teńge berip, aq halatty atanǵandar adam ómirine arasha bola ala ma? 110 myń teńgeniń kúshimen joǵary bilimdi muǵalimge aınalǵandar óskeleń urpaqtyń kózin ashyp, kókiregin oıata ala ma? Joq, árıne!

Kez kelgen adamdy áp-sátte bilikti mamanǵa aınaldyra alatyn saıt qyzmetkerlerimen telefon arqyly tildesý múmkin bolmady. Reseılik qujat jasaýshylar qazaqstandyq tapsyrys berýshilermen tek ǵalamtor arqyly baılanysady eken. Saıttyń arnaıy bólimindegi dıplom satyp alý týraly ótinishti toltyrǵan adammen ózderi keri baılanys ornatyp, qajetti maǵlumattardy beretin kórinedi. Atyraýdan tapsyrys bergenderdiń dıplomyn 3 kún ishinde kýrer jetkizip beredi nemese poshta arqyly salyp jiberedi. Qujatty jetkizip berýshiden dıplomnyń zańdy-zańsyzdyǵyn tekserýge bolatynyn eskertipti. Demek, jalǵan qujattar memlekettik túpnusqa – blankige daıyndalady degen sóz. Tipti, qujat tikeleı sol oqý ornynyń qyzmetkerleri arqyly toltyrylýy ǵajap emes. Óıtkeni, túpnusqada atalǵan joǵary oqý ornynyń móri men rektordyń qoly qoıylǵan. Biraq joǵarǵy oqý oryndarynyń ókilderi bul saýdaǵa tikeleı qatystary bolǵan kúnniń ózinde moıyndamasy anyq. Dese de, jalǵan dıplom jasaýshylar men jasatýshylar óz áreketteriniń erte me, kesh pe áshkere bolatynyn, QR Qylmystyq kodeksiniń «Jalǵan qujat jasaý» babymen qylmystyq jaýapkershilikke tartylatyndaryn eskere bermeıtini ókinishti.

 

Sheteldik tájirıbeni tarazylaǵanda…

Oqýdy támamdaǵan bilimgerlerge ár oqý orny ózindik dıplomyn berer bolsa, joǵaryda atalǵan keleńsiz jaıttarǵa túbegeıli tyıym bolady degenge sený qıyn. Áıtse de, ár ýnıversıtet óziniń biregeı qujaty saýdaǵa salynyp, abyroıy men bedeline qara kúıe jaǵylmaýy úshin jaýapkershilik pen qorǵanysty kúsheıtetini aıqyn.

Jańa júıeni engizer aldynda sheteldik tájirıbeni sarapqa salýdyń bereri mol. Óıtkeni ózgeniń qateliginen sabaq alyp, synaqtan, ýaqyt tezinen súrinbeı ótken ozyq úlgilerdi ǵana qabyldar bolsaq, ýaqytty da, qarajatty da únemdeýge bolady. Álemde keń taraǵan anglo-saksondyq bilim berý júıesi boıynsha maman daıarlaıtyn eýropalyq ýnıversıtetterdiń kópshiligi óz túlekterine biregeı dıplomdaryn usynady. Al fransýzdyq bilim berý júıesi boıynsha memlekettik oqý oryndarynda biryńǵaı úlgidegi memlekettik dıplomdar berilse, jekemenshik ýnıversıtetter oqý bitir­gen bilimgerlerge ózindik úlgi­degi qujattaryn tabystaıdy. Al Germanıadaǵy joǵarǵy bilim berý júıesinde ýnıversıtetterdi basqarý quqyǵy oqý oryndary ornalasqan federaldyq okrýgterge berilgen jáne jas mamandarǵa biryńǵaı memlekettik dıplomdar tabystalady. Japonıada, Azıanyń ózge de damyǵan elderinde anglo-saksondyq júıe boıynsha maman daıarlasa, Qytaı ýnıversıtetteriniń kópshiligi memlekettik dıplomdardan bas tartqysy joq.

Biryńǵaı memlekettik dıplomdardy ýnıversıtetterdiń biregeı dıplomdarymen almastyrý máselesin 2012 jyly Reseı rektorlar odaǵynyń ókilderi de kótergen bolatyn. Olar RF «Bilim týraly» zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizip, JOO-larǵa ózindik dıplomdaryn engizý múmkindigin berýdi usyndy. Alaıda rektorlardyń bul usynysy Memlekettik Dýma tarapynan qoldaý tappady. Qazir Reseıdiń eki joǵarǵy oqý orny – M.Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıteti men Sankt-Peterbýrg memlekettik ýnıversıteti ǵana ózderiniń biregeı dıplomdaryn berý quqyǵyna ıe.

Sankt-Peterbýrg memlekettik ýnıversıteti jeke úlgidegi dıplomyn eń alǵash 2010 jyly 122 túlegine – «Óner jáne gýmanıtarlyq ǵylymdar» mamandyǵy boıynsha bilim alǵan 32 magıstr men 90 bakalavrǵa tabystaǵan bolatyn. Oqý ornynyń jańa dıplomy A3 formatyna deıin úlkeıtildi jáne eki tilde – orys jáne aǵylshyn tilderinde toltyryla bastady. Sonymen qatar, ýnıversıtettiń biregeı úlgidegi dıplomy biryńǵaı memlekettik dıplomnan túr-túsi boıynsha ǵana emes, qorǵanys deńgeıi boıynsha da úlken aıyrmashylyqqa ıe. Segiz deńgeıli qorǵanysh belgisimen erekshelengen qujattyń kóshirmesin jasaý múmkin emes. Óıtkeni tek últrakúlgin sáýleleri arqyly kórinetin sýretterdi, kádýilgi jaryqta kózge aıqyn kóringenimen, ınfraqyzyl sáýleleri túskende ǵaıyp bolatyn erekshe bederlerdi qaıtalaý ońaıǵa túspeıdi.

Al M.Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıtetiniń A4 formatyndaǵy biregeı dıplomy 2011 jyly oqýǵa qabyldanǵan bilimgerlerge berildi. Akademıalyq erkindik alyp, erekshe mártebege ıe bolǵan atalmysh ýnıversıtetterdiń bilim sapasy artyp, joǵarǵy oqý oryndarynyń álemdik reıtıńindegi orny jyldan jylǵa joǵarylap keledi. Bıylǵy jyldyń 22 naýryzynda jarıalanǵan QS World University Rankings by Subject – álem ýnıversıtetteriniń arnaýly mamandyqtar boıynsha reıtıńinde Máskeý memlekettik ýnıversıeti «Lıngvısıka» salasy boıynsha 17-orynǵa kóterilse, «Fızıka jáne astronomıa» mamandyǵy boıynsha 27-orynnan kórindi. Atalmysh reıtıńke 945 oqý orny qatystyrylǵanyn eskersek, bul úlken jetistik ekenine talas joq. Al 2015 jyldyń 21 qarashasynda QS (Quacquarelli Symonds) halyqaralyq zertteý ortalyǵy jarıalaǵan Shyǵys Eýropa men Ortalyq Azıa ýnıversıtetteriniń reıtıńinde M.Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıteti aımaqtaǵy úzdik 308 ýnıversıtettiń kóshin bastady. 2 jáne 3-oryndardy Novosibir memlekettik ýnıversıteti men Chehıadaǵy Karlov ýnıver­sı­teti ıelendi. Qazaqstannyń ýnıver­sıtetteri alǵashqy ondyqqa ene almaǵanymen, elimizdiń 14 oqý orny Eýropa men Ortalyq Azıadaǵy úzdik 150 ýnıversıtettiń qatarynan kóringendikten, jalpy qorytyndy boıynsha Reseı men Túrkıadan keıingi 3-orynnan kórindik.

Júrgizilgen júıeli reformalardyń arqasynda elimizdiń jetekshi oqý oryny – ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti álemdik ýnıversıtetter reıtıńterinde qarqyndy túrde ilgerilep kele jatqanyn aıta ketken jón. QS (Ulybrıtanıa) halyqaralyq reıtıńtik agenttiginiń 2015 jyly 15 qyrkúıektegi zertteý nátıjeleri boıynsha bul ýnıversıtet álemniń 800 aldyńǵy qatarly ýnıversıtetteriniń arasynda 275 orynǵa turaqtap, úzdik 300 ýnıversıtet qataryna endi. Bul reıtıńte 2010 jyldan beri 326 orynǵa, sońǵy bir jylda 30 orynǵa kóterilgen ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ tuńǵysh ret Qazaqstan jáne Ortalyq Azıa ýnıversıtetteri arasynda osyndaı aıtýly jetistikke qol jetkizdi. Ázirge TMD-nyń úsh ýnıversıteti ǵana – M.Lomonosov atyndaǵy MMÝ (108 oryn), Sankt-Peterbor memlekettik ýnıversıteti (256) jáne ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ (275) álemniń úzdik 300 ýnıversıteti qataryna endi. Úsheýi de akademıalyq erkindikke ıe ýnıversıtetter, ıaǵnı damý baǵyttaryn ózderi aıqyndaıdy, bilim berýdiń jańa standarttaryn óz uıǵarymdary boıynsha engizýge quqyly. Demek, Bilim jáne ǵylym mınıstri Erlan Saǵadıev aıtqandaı, elimizde osyndaı mártebege ıe bolǵan bilim oshaqtarynyń sanyn kóbeıtý úshin ýnıversıtetterdiń bilim sapasyna jaýapkershiligin kúsheıtýdiń tetigin izdeý kerek. Vedomstvo basshysy biregeı úlgidegi dıplomdardyń engizilýi oqý oryndarynyń básekege qabilettiligin arttyra otyryp, elimizdegi joǵarǵy bilim sapasynyń jaqsarýyna múmkindik beredi dep sendirip otyr. Ýaqyt – tóreshi. Jańa júıe salanyń tasyn órge domalata ma, álde áýmeser Sızıvtiń áýreshiligi bop qala ma – bárin de ýaqyt kórsetedi.

 

Anar LEPESOVA

 

Derekkózi: turkystan.kz

 

 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x