– Ózińiz baisyz ba, joq kedeisiz be?
– Baiaǵyda «Bailyq joiylsyn, bárimiz teń, kedei bolýymyz kerek!» dep kúresip keldik.
Endi kerisinshe «Bailyq jasasyn, kedeilik kurysyn!» dep jatyrmyz. Aýmaly-tókpeli dúnie degeniń osy...
Esińde bar ma, baiaǵyda «Svadba v Malinovke» degen filmde me eken, aqtar men qyzyldar qyrqysyp, ersili-qarsyly jóńkilip jatqanda bir baiǵus seloǵa qyzyldar kelse mańdaiynda juldyzy bar býdennovkasyn japyraityp kiip ala qoiady da, aqtar kirgende jalma-jan sheship alyp, qoinyna tyǵyp, apalaqtap turady. Bizdiń qazirgi halimiz týra sondai. Ne isterimizdi bilmei qaldyq.
Sultanbaidyń ákeleri asa kedei bolmaǵan deitin. Biraq olar tastap ketken mura joq mende.
Ózimdi, shyndyǵynda, baimyn dep te, kedeimin dep te aita almaimyn. Barǵa qanaǵat, joqqa salaýat dep júrgen jai ǵoi. Uly Abai: «Ózińde barmen kózge uryp, artylam deme ózgeden» degen.
Keibir qurdastarym aitady: «Oi, senen bai adam joq! Shulyqqa tyǵyp jatyrsyń bárin», – dep. Olai emes. Tórt bólmeli úige jaqynda ǵana kirdim.
«Qazaqstanǵa eńbegi sińgen artist» ataǵyn 1982 jyly alyppyn. Onyń ózinde Dimash Ahmetulynyń arqasynda.
Bizdiń teatrdan on bir-on eki adamnyń ataqqa usynylǵan tizimi barmai ma o kisige. Muqiiat qarap otyrǵan Dimekeń:
– Mynaý kim? – deidi ǵoi tizimdi aparǵan adamǵa.
– Bul – Jamanqulov Tuńǵyshbai. «Tamashanyń» artisi.
– Á-á... Bul álgi uzyny ǵoi. Al, qysqasy qaida?
– Qysqasy tizimge ilikpedi. Áli jas. Stajy kelmeidi...
– Qoi, olai bolmaidy, jigitter. Bárin qosyńdar, – dep tizimdi qaitaryp beripti.
Sóitip aldym ataqty. Dinmuhamed Qonaev bárin kórip-bilip júredi eken. «Tamashanyń» kontsertterin beinekassetaǵa jazǵyzyp alyp, sheteldikterge kórsetip: «Bizde osyndai bir keremet jaqsy habar bar», – dep maqtanyp otyratyn kórinedi.
Meniń bailyǵym – baǵalanǵan eńbegim. Sol – dáýlet.
Keide qinalamyn – belgili biznesmender, kommersanttar prezantatsiia, anaý-mynaý otyrystaryna shaqyrady. Barsam ázer baramyn. Óitkeni, olar meniń kórermenderim emes. Dúnietanymdary halyq tynysynan bólek, toiǵan, asqan-tasqan adamdar. Biz bolsaq darhan keńistikke, keń túsinistikke, jandy qaýyshýǵa, riiasyz, qarapaiym ara-qatynasqa daǵdylanǵanbyz. Shirigen bai bolǵym kelse álgindei iskerlerge qyzmet etýim kerek shyǵar. Joq, bul maǵan qol emes.
Kei týystarym: «Sen aha-ha, oho-homen-aq tabys taýyp rahatqa batyp júrsiń ǵoi», – deidi. Bizdiń eńbegimizdi tym ońai, jeńil kóredi. Áielime: «Oi, saǵan kúnde tamasha shyǵar. Qudaibergeniń janyńda. Kúlkiden ezý jiǵyzbaityn», – deidi. Qaidaǵy! Meniń «Anaý joq, mynaý joq» dep kúnde eskertýmen otyrǵanymdy qaidan bilsin.
Jalpy alǵanda, el qatarly qubatóbel tirlik bizdiki. Qatardan kem kalmaýdy oilaimyz biz de...
Meni ónerge talpynyp ósip kele jatqan jastardyń taǵdyry kóp alańdatady. Naǵyz qiyndyqty solar kóre bastady ma dep oilaimyn. Jas ádebietshilerge, artisterge, sýretshilerge, sazgerlerge arnalyp qor ashylsa deimin. Óitpesek, ónerdiń erteńgi kúni ne bolady.
Áriptes aǵa býyndy bizdiń taǵdyrymyz asa kóp tolǵandyrǵan joq. «Menen keiin topan sý qaptasa da meili» degen túsinik olardiki. Shyǵatyn biikterine ózderi shyǵyp alsa boldy emes pe! Nesine qaiǵyrady...
Jaman ádet, tozyq dástúr ómirsheń, ólermen keledi. Bizdiń de keibir qatarlastarymyzdyń sanasynda «Ónerdiń sońy menimen bitsin» degen uǵym bekigen. Izimizdi basqan keiingi urpaq tazara ma, bilmeimin. Kópshiligi máńgúrt. Til bilmeidi. Ádet-ǵuryptan jurdai...
Jasym elýge kelip qaldy. Sonda da bazbir aǵalarym meni áli bala sanaidy. Qolbala bolyp júre berýim kerek siiaqty. Olardyń tilegimen ómir súrsem alpysqa kelgende «molodoi spetsialist» bolatyn shyǵarmyn. Jetpiste «bolashaǵynan úmit bar» atanarmyz. Al odan keiin barsyń ba, joqsyń ba!..
Negizinde, ádebiet pen mádeniet egiz. Bólýge kelmeidi. Sondyqtan, bastan keshirip jatqan tragediiamyz da birdei.
Qoryta aitqanda, bailyq, kedeilik degendi de salystyrmaly túrde túsinýge bolady.
Ulttyq ádet-ǵuryptarymyz aishyqtana tússe, ekonomikasy damyǵan órkenietti memleketter qataryna qosylsaq, tynyshtyq saqtalsa, syrt elder moiyndap turmai ma.
Mádenieti gúldengen bai memlekette tursań sen de baisyń. Ol úshin halyqtyń jan dúniesi de sulýlana túsýi kerek.
Biz sol úshin kúresip kelemiz. Shynbolat Dildebaev: «Qazy-qarta jegenińnen ne paida, baýyrlaryń kyltamaq bop jatqanda» deidi. Sol aitqandai, qandastaryń buralyp júrgende seniń úrip iship, shaiqap tógip jatqanyń jaraspaidy. Sondyqtan, elim bai bolsa eken deimiz biz...
