– Ózińiz baısyz ba, joq kedeısiz be?
– Baıaǵyda «Baılyq joıylsyn, bárimiz teń, kedeı bolýymyz kerek!» dep kúresip keldik.
Endi kerisinshe «Baılyq jasasyn, kedeılik kurysyn!» dep jatyrmyz. Aýmaly-tókpeli dúnıe degeniń osy...
Esińde bar ma, baıaǵyda «Svadba v Malınovke» degen fılmde me eken, aqtar men qyzyldar qyrqysyp, ersili-qarsyly jóńkilip jatqanda bir baıǵus seloǵa qyzyldar kelse mańdaıynda juldyzy bar býdennovkasyn japyraıtyp kıip ala qoıady da, aqtar kirgende jalma-jan sheship alyp, qoınyna tyǵyp, apalaqtap turady. Bizdiń qazirgi halimiz týra sondaı. Ne isterimizdi bilmeı qaldyq.
Sultanbaıdyń ákeleri asa kedeı bolmaǵan deıtin. Biraq olar tastap ketken mura joq mende.
Ózimdi, shyndyǵynda, baımyn dep te, kedeımin dep te aıta almaımyn. Barǵa qanaǵat, joqqa salaýat dep júrgen jaı ǵoı. Uly Abaı: «Ózińde barmen kózge uryp, artylam deme ózgeden» degen.
Keıbir qurdastarym aıtady: «Oı, senen baı adam joq! Shulyqqa tyǵyp jatyrsyń bárin», – dep. Olaı emes. Tórt bólmeli úıge jaqynda ǵana kirdim.
«Qazaqstanǵa eńbegi sińgen artıs» ataǵyn 1982 jyly alyppyn. Onyń ózinde Dımash Ahmetulynyń arqasynda.
Bizdiń teatrdan on bir-on eki adamnyń ataqqa usynylǵan tizimi barmaı ma o kisige. Muqıat qarap otyrǵan Dımekeń:
– Mynaý kim? – deıdi ǵoı tizimdi aparǵan adamǵa.
– Bul – Jamanqulov Tuńǵyshbaı. «Tamashanyń» artısi.
– Á-á... Bul álgi uzyny ǵoı. Al, qysqasy qaıda?
– Qysqasy tizimge ilikpedi. Áli jas. Stajy kelmeıdi...
– Qoı, olaı bolmaıdy, jigitter. Bárin qosyńdar, – dep tizimdi qaıtaryp beripti.
Sóıtip aldym ataqty. Dinmuhamed Qonaev bárin kórip-bilip júredi eken. «Tamashanyń» konsertterin beınekassetaǵa jazǵyzyp alyp, sheteldikterge kórsetip: «Bizde osyndaı bir keremet jaqsy habar bar», – dep maqtanyp otyratyn kórinedi.
Meniń baılyǵym – baǵalanǵan eńbegim. Sol – dáýlet.
Keıde qınalamyn – belgili bıznesmender, kommersanttar prezantasıa, anaý-mynaý otyrystaryna shaqyrady. Barsam ázer baramyn. Óıtkeni, olar meniń kórermenderim emes. Dúnıetanymdary halyq tynysynan bólek, toıǵan, asqan-tasqan adamdar. Biz bolsaq darhan keńistikke, keń túsinistikke, jandy qaýyshýǵa, rıasyz, qarapaıym ara-qatynasqa daǵdylanǵanbyz. Shirigen baı bolǵym kelse álgindeı iskerlerge qyzmet etýim kerek shyǵar. Joq, bul maǵan qol emes.
Keı týystarym: «Sen aha-ha, oho-homen-aq tabys taýyp rahatqa batyp júrsiń ǵoı», – deıdi. Bizdiń eńbegimizdi tym ońaı, jeńil kóredi. Áıelime: «Oı, saǵan kúnde tamasha shyǵar. Qudaıbergeniń janyńda. Kúlkiden ezý jıǵyzbaıtyn», – deıdi. Qaıdaǵy! Meniń «Anaý joq, mynaý joq» dep kúnde eskertýmen otyrǵanymdy qaıdan bilsin.
Jalpy alǵanda, el qatarly qubatóbel tirlik bizdiki. Qatardan kem kalmaýdy oılaımyz biz de...
Meni ónerge talpynyp ósip kele jatqan jastardyń taǵdyry kóp alańdatady. Naǵyz qıyndyqty solar kóre bastady ma dep oılaımyn. Jas ádebıetshilerge, artıserge, sýretshilerge, sazgerlerge arnalyp qor ashylsa deımin. Óıtpesek, ónerdiń erteńgi kúni ne bolady.
Áriptes aǵa býyndy bizdiń taǵdyrymyz asa kóp tolǵandyrǵan joq. «Menen keıin topan sý qaptasa da meıli» degen túsinik olardiki. Shyǵatyn bıikterine ózderi shyǵyp alsa boldy emes pe! Nesine qaıǵyrady...
Jaman ádet, tozyq dástúr ómirsheń, ólermen keledi. Bizdiń de keıbir qatarlastarymyzdyń sanasynda «Ónerdiń sońy menimen bitsin» degen uǵym bekigen. İzimizdi basqan keıingi urpaq tazara ma, bilmeımin. Kópshiligi máńgúrt. Til bilmeıdi. Ádet-ǵuryptan jurdaı...
Jasym elýge kelip qaldy. Sonda da bazbir aǵalarym meni áli bala sanaıdy. Qolbala bolyp júre berýim kerek sıaqty. Olardyń tilegimen ómir súrsem alpysqa kelgende «molodoı spesıalıst» bolatyn shyǵarmyn. Jetpiste «bolashaǵynan úmit bar» atanarmyz. Al odan keıin barsyń ba, joqsyń ba!..
Negizinde, ádebıet pen mádenıet egiz. Bólýge kelmeıdi. Sondyqtan, bastan keshirip jatqan tragedıamyz da birdeı.
Qoryta aıtqanda, baılyq, kedeılik degendi de salystyrmaly túrde túsinýge bolady.
Ulttyq ádet-ǵuryptarymyz aıshyqtana tússe, ekonomıkasy damyǵan órkenıetti memleketter qataryna qosylsaq, tynyshtyq saqtalsa, syrt elder moıyndap turmaı ma.
Mádenıeti gúldengen baı memlekette tursań sen de baısyń. Ol úshin halyqtyń jan dúnıesi de sulýlana túsýi kerek.
Biz sol úshin kúresip kelemiz. Shynbolat Dildebaev: «Qazy-qarta jegenińnen ne paıda, baýyrlaryń kyltamaq bop jatqanda» deıdi. Sol aıtqandaı, qandastaryń buralyp júrgende seniń úrip iship, shaıqap tógip jatqanyń jaraspaıdy. Sondyqtan, elim baı bolsa eken deımiz biz...
