Kópbalaly analarǵa arnalǵan aqshany qaidan alýǵa bolaryn myna men naqty bilemin.
Bizdiń elde Ana atanýdy mamandyqqa ainaldyratyn kez keldi.
Bir balaly boldyń eken – aiyna 100 dollar al, ekinshiniń enshisine – 200 dollar berilsin, úlkeniniń eseiip ketkeni mańyzdy emes.
Úshinshisin bosansań – 300 dollar alýǵa laiyqtysyń.
Tórtinshisin jaryq dúniege ákeldiń eken, endeshe tórt bólmeli páter nemese 120 sharshy metrden kem bolmaityn úi bersin Úkimet.
Osy arqyly qazaqtyń sanyn kóbeitip otyrǵan Analarǵa alǵysyn jaýdyrsyn. Olarǵa tiesili úlesin tólesin.
Besinshisin bosansa 500 dollar bersin nesibesi dep. Altynshysyn, jetinshisin...bosanǵan jaǵdaida tólenetin járdemaqy tiisinshe 100 dollarǵa kóbeiip otyrsyn.
Kúlkili ári qisynsyz kórinbei me, meniń usynysym? Joq, kúlkili de, qisynsyz da emes, anyǵynda! Ábden pisip-jetilip kemeline kelgen zańdy ári ádil talap!
Bul ulttyq qaýipsizdiktiń deńgeiindegi dúnie árbirden soń. Táýelsizdiktiń baiandy bolǵanyn qalasaq dál osyndai qareketke barýymyz qajet.
Ótkendi oi eleginen ótkizip kórińizshi, qazaqtyń kórmegen qorlyǵy, tartpaǵan azaby bar ma?
Budan júz jyl buryn tigerge tuiaq qaldyrmai sypyryp-súiirip áketken bolshevikterdiń kesirinen asharshylyqqa ushyrap, halqynyń teń jartysynan aiyrylyp tyndy. Súiegi kómýsiz qaldy qanshama bozdaqtyń...
Sovet ókimetiniń qolymen jasalǵan sol genotsid bolmaǵanda qazaqtyń sany búgingi kúni 50 mln-nyń ústinde bolar edi.
Al qazir she? Qazir bizdiń sanymyz 10 mln-nan sál ǵana asady.
Týrasyn aitaiyn, biz, týǵan topyraǵanda ádildik ornatyp, tarihy men tiliniń saltanat qurýy úshin áli kúnge deiin tynymsyz kúresip jatqan joǵalýdyń aldynda turǵan ultpyz.
Bizdi joǵalýdan qutqaratyn jalǵyz ǵana jol bar. Ol – kóbeiý. Ósip, óný! Úbirli-shúbirli bolý. Bir atanyń balalary bir qaýym elge ainalatyn zamanǵa jetý.
Taǵy 10 jyl ótkesin bizdiń sanymyz qazirgige qaraǵanda bir jarym esege kóbeiýi kerek. Jiyrma jyl ótkesin búgingige qaraǵanda eki esege kóp bolýǵa tiistimiz.
Bizge Batyrlar kerek. Búiirdegi ashkóz Aiý men jylmaǵai Ajdahadan qasyq qany qalǵansha qorǵaityn Qobylandylar, Qabanbailar, Bógenbailar qajet qazaqqa. Mundai alyptardy ómirge ákeletin Analar qajet...
Kem degende 35 mln turǵyny bar memleketke muhtajbyz. Sol kezde ǵana óz qolymyz óz aýzymyzǵa jetedi. Kórshi-qolańnyń qabaǵynan yqpaityn, ishki naryǵy óz qajettigin ózi ótei alatyn eńseli elge ainalamyz.
Halyqtan surady ma?
Siz: «sonda buǵan qajet qarajatty qaidan alamyz?» deýińiz múmkin. Bilesiz be, aqsha degeniń jyrtylyp aiyrylady bizdiń elde.
Tek tirshilikke túk qatysy joq, erteńgi kúni qańyrap qalatyn jobalarǵa jumsalady.
Ana Shýchinskidegi tramlindi alaiyqshy. Soǵan 1 mlrd dollardy tóge saldy.
Búkil elde tramplinmen tómen quldilaityn ái, ári ketkende júz adam bar shyǵar. Joq, oǵan qaraǵan joq. Tóge saldy. Dál sondai tramplin Almatyda tur áitpese.
Al Shýchinskige kim barady? Alty ai qys ol jaqta. Súiegińnen ótetin saqyldaǵan sary aiaz. Kúndiz minýs 20, túnde odan beter.
Úsip ólgisi kelmese, esi durys adam shańǵymen sekirmeidi mundai kúni. Jazda jel. Óńmenińnen ótedi. Ushyryp áketedi. Esi durys adam shańǵymen sekirmeidi mundai kúni.
Ári ketse 5 kún. Shýchinskide tramplinnen sekirýge jaraityn ári ketse 5 kún bar. Mine, osy bes kúnge jáne álgi júz shańǵyshyǵa bola bizdiń Úkimet 1 mlrd dollardy shasha saldy.
Ekonomikasy bizdikinen 50 ese úlken Ulybritaniiada áli kúnge birde de bir tramlplin joq. Olar qalai kún keship júr sonda?
Alysqa barmai-aq, Astanany alaiyq.
Piramidanyń ishinde opera sahnasy men 1300 adamǵa shaqtalǵan kórermen zaly bar.
Joq, bizge azdyq etti bul. Aldyq ta «Qazaqstan» deitin taǵy bir kontsert zalyn salyp tastadyq.
Oipyrmai, ol da azdyq etti. Opera teatryn turǵyzaiyq, destik...
Taǵy birneshe milliard dollar it-rásýá boldy osylaisha. Ne úshin, kim úshin saldy solardy? Halyqtan surady ma?
Piramidadaǵy kontserttik zal qańyrap tur qazir. Jylyna 10-15 kún jumys ister, istemese ol da joq.
Qańyrap turǵanmen qaraýsyz emes, bulardy ustaý shyǵyny bar ǵoi?! Ishi-syrtyn jamap jasqaý, alty ai qysta jylytýdyń ózine jyl saiyn biýdjetten birneshe million dollar bylai-aq ketedi.
Taza aqymaqshylyq. Esersoqtyq. Daraqylyq.
Dál qazir kóz aldyma Tramp elestep, Donald aǵaidyń Maikrosoft, Eppl , Djeneral elektrik siiaqty alyptarǵa aidaladaǵy Alabamadan dál osyndai joba salýdy buiyryp turǵan sáti elestep ketti. Ertesine-aq esinen adasqan dep, Aq úiden aidap shyǵar edi ony.
Men tek kózime ilikkenderdi ǵana mysalǵa keltirdim. Qazaqstannyń kartasyn sholyp shyǵyńyzshy, mundai mánsiz, maǵynasyz jobalardan aiaq alyp júre almaisyz.
Jeter endi. Tózim taýsyldy, sabyr sarqyldy. Kúni keshe sýyq jerdiń qoinyna tapsyrylǵan bes talshyn-taǵdyrdyń kóz jasy keshirmeidi áitpese...
Aýdarǵan, Dýman BYQAI
