Kópbalaly analarǵa arnalǵan aqshany qaıdan alýǵa bolaryn myna men naqty bilemin.
Bizdiń elde Ana atanýdy mamandyqqa aınaldyratyn kez keldi.
Bir balaly boldyń eken – aıyna 100 dollar al, ekinshiniń enshisine – 200 dollar berilsin, úlkeniniń eseıip ketkeni mańyzdy emes.
Úshinshisin bosansań – 300 dollar alýǵa laıyqtysyń.
Tórtinshisin jaryq dúnıege ákeldiń eken, endeshe tórt bólmeli páter nemese 120 sharshy metrden kem bolmaıtyn úı bersin Úkimet.
Osy arqyly qazaqtyń sanyn kóbeıtip otyrǵan Analarǵa alǵysyn jaýdyrsyn. Olarǵa tıesili úlesin tólesin.
Besinshisin bosansa 500 dollar bersin nesibesi dep. Altynshysyn, jetinshisin...bosanǵan jaǵdaıda tólenetin járdemaqy tıisinshe 100 dollarǵa kóbeıip otyrsyn.
Kúlkili ári qısynsyz kórinbeı me, meniń usynysym? Joq, kúlkili de, qısynsyz da emes, anyǵynda! Ábden pisip-jetilip kemeline kelgen zańdy ári ádil talap!
Bul ulttyq qaýipsizdiktiń deńgeıindegi dúnıe árbirden soń. Táýelsizdiktiń baıandy bolǵanyn qalasaq dál osyndaı qareketke barýymyz qajet.
Ótkendi oı eleginen ótkizip kórińizshi, qazaqtyń kórmegen qorlyǵy, tartpaǵan azaby bar ma?
Budan júz jyl buryn tigerge tuıaq qaldyrmaı sypyryp-súıirip áketken bólshevıkterdiń kesirinen asharshylyqqa ushyrap, halqynyń teń jartysynan aıyrylyp tyndy. Súıegi kómýsiz qaldy qanshama bozdaqtyń...
Sovet ókimetiniń qolymen jasalǵan sol genosıd bolmaǵanda qazaqtyń sany búgingi kúni 50 mln-nyń ústinde bolar edi.
Al qazir she? Qazir bizdiń sanymyz 10 mln-nan sál ǵana asady.
Týrasyn aıtaıyn, biz, týǵan topyraǵanda ádildik ornatyp, tarıhy men tiliniń saltanat qurýy úshin áli kúnge deıin tynymsyz kúresip jatqan joǵalýdyń aldynda turǵan ultpyz.
Bizdi joǵalýdan qutqaratyn jalǵyz ǵana jol bar. Ol – kóbeıý. Ósip, óný! Úbirli-shúbirli bolý. Bir atanyń balalary bir qaýym elge aınalatyn zamanǵa jetý.
Taǵy 10 jyl ótkesin bizdiń sanymyz qazirgige qaraǵanda bir jarym esege kóbeıýi kerek. Jıyrma jyl ótkesin búgingige qaraǵanda eki esege kóp bolýǵa tıistimiz.
Bizge Batyrlar kerek. Búıirdegi ashkóz Aıý men jylmaǵaı Ajdahadan qasyq qany qalǵansha qorǵaıtyn Qobylandylar, Qabanbaılar, Bógenbaılar qajet qazaqqa. Mundaı alyptardy ómirge ákeletin Analar qajet...
Kem degende 35 mln turǵyny bar memleketke muhtajbyz. Sol kezde ǵana óz qolymyz óz aýzymyzǵa jetedi. Kórshi-qolańnyń qabaǵynan yqpaıtyn, ishki naryǵy óz qajettigin ózi óteı alatyn eńseli elge aınalamyz.
Halyqtan surady ma?
Siz: «sonda buǵan qajet qarajatty qaıdan alamyz?» deýińiz múmkin. Bilesiz be, aqsha degeniń jyrtylyp aıyrylady bizdiń elde.
Tek tirshilikke túk qatysy joq, erteńgi kúni qańyrap qalatyn jobalarǵa jumsalady.
Ana Shýchınskidegi tramlındi alaıyqshy. Soǵan 1 mlrd dollardy tóge saldy.
Búkil elde tramplınmen tómen quldılaıtyn áı, ári ketkende júz adam bar shyǵar. Joq, oǵan qaraǵan joq. Tóge saldy. Dál sondaı tramplın Almatyda tur áıtpese.
Al Shýchınskige kim barady? Alty aı qys ol jaqta. Súıegińnen ótetin saqyldaǵan sary aıaz. Kúndiz mınýs 20, túnde odan beter.
Úsip ólgisi kelmese, esi durys adam shańǵymen sekirmeıdi mundaı kúni. Jazda jel. Óńmenińnen ótedi. Ushyryp áketedi. Esi durys adam shańǵymen sekirmeıdi mundaı kúni.
Ári ketse 5 kún. Shýchınskide tramplınnen sekirýge jaraıtyn ári ketse 5 kún bar. Mine, osy bes kúnge jáne álgi júz shańǵyshyǵa bola bizdiń Úkimet 1 mlrd dollardy shasha saldy.
Ekonomıkasy bizdikinen 50 ese úlken Ulybrıtanıada áli kúnge birde de bir tramlplın joq. Olar qalaı kún keship júr sonda?
Alysqa barmaı-aq, Astanany alaıyq.
Pıramıdanyń ishinde opera sahnasy men 1300 adamǵa shaqtalǵan kórermen zaly bar.
Joq, bizge azdyq etti bul. Aldyq ta «Qazaqstan» deıtin taǵy bir konsert zalyn salyp tastadyq.
Oıpyrmaı, ol da azdyq etti. Opera teatryn turǵyzaıyq, destik...
Taǵy birneshe mıllıard dollar ıt-rásýá boldy osylaısha. Ne úshin, kim úshin saldy solardy? Halyqtan surady ma?
Pıramıdadaǵy konserttik zal qańyrap tur qazir. Jylyna 10-15 kún jumys ister, istemese ol da joq.
Qańyrap turǵanmen qaraýsyz emes, bulardy ustaý shyǵyny bar ǵoı?! İshi-syrtyn jamap jasqaý, alty aı qysta jylytýdyń ózine jyl saıyn búdjetten birneshe mıllıon dollar bylaı-aq ketedi.
Taza aqymaqshylyq. Esersoqtyq. Daraqylyq.
Dál qazir kóz aldyma Tramp elestep, Donald aǵaıdyń Maıkrosoft, Eppl , Djeneral elektrık sıaqty alyptarǵa aıdaladaǵy Alabamadan dál osyndaı joba salýdy buıyryp turǵan sáti elestep ketti. Ertesine-aq esinen adasqan dep, Aq úıden aıdap shyǵar edi ony.
Men tek kózime ilikkenderdi ǵana mysalǵa keltirdim. Qazaqstannyń kartasyn sholyp shyǵyńyzshy, mundaı mánsiz, maǵynasyz jobalardan aıaq alyp júre almaısyz.
Jeter endi. Tózim taýsyldy, sabyr sarqyldy. Kúni keshe sýyq jerdiń qoınyna tapsyrylǵan bes talshyn-taǵdyrdyń kóz jasy keshirmeıdi áıtpese...
Aýdarǵan, Dýman BYQAI
