«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy qabyldanǵany qazaqtyń rýhyn oıatyp, namysyn janatyn ondaǵan, júzdegen is-sharalar ótkizilip jatyr.
Ár óńir baǵdarlama aıasynda óz josparyn túzip, jurttyń rýhanı sanasyn jańǵyrtýǵa sebepker bolatyn bastamalardy qolǵa alýda.
Aıtalyq, bıylǵy jyly Almaty oblysynda «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda tup-týra 585 jobany júzege asyrý josparlanypty. Jyl basynan sonyń 400-ge jýyǵy ótkizilip, óz nátıjesin bergen.
Degenmen, sharalardyń súbelisin óńir ákimdigi kúz aıyna saqtap otyr. Qyrkúıek aıynda Jetisý sheńberinen shyǵyp, el kóleminde atalyp ótiletin is-sharalardyń eń aýqymdysy uıymdastyrylmaq.
Jetisýdaǵy «Rýhanı jańǵyrý» ortalyǵynyń mamandary ázir áıgili «Orbulaq» shaıqasyn sahnalaýǵa ázirlenip jatyr.
Ortalyq ókilderiniń aıtýynsha, shaıqasty sahnalaý barysynda tarıhı derekterden aýytý bolmaıdy, barlyǵy tarıhı derekterge súıene otyryp qoıylady.
Osynaý shaıqas kezinde jońǵardyń 50 myń jaýyngerin Salqam Jáńgirdiń 800 (keı derekterde 600 dep aıtylady) sarbazy toqtatqan eken. Artynsha Jalańtós bahadúrdiń qalyń qoly kómekke kelip, jerdi basqynshylardan azat etipti.
Alǵash ret oqpana qazylyp, erekshe taktıka qoldanylǵan oqıǵa Panfılov aýdanynyń aýmaǵynda ótken.
Birneshe jyl buryn shaıqas ornyna belgi tas qoıylyp, oblys ortalyǵynda arnaıy teatrlandyrylǵan kórinis kórsetilgen edi. Uıymdastyrýshylar bul bastamany dástúrli sharaǵa aınaldyrýdy kózdep otyr.
«Rýhanı jańǵyrý» jobalyq keńsesi dırektorynyń orynbasary Baǵdat Naýqanovtyń aıtýynsha, Orbulaq shaıqasyn sahnalaý joǵary deńgeıde uıymdastyrylady.
– Osy maqsatta jatpaı-turmaı izdendik. Tarıhı arhıvterdi aqtaryp, sol shaıqasta jaýyngerlerdiń ártúrli myltyqtardy qoldanǵanyna kóz jetkizdik. Sol sebepti de biz otshashýlardy qoldana otyryp, úlken áserde qaldyratyn kórinis kórsetemiz dep otyrmyz. Budan bólek, alańda kórmeler, ulttyq oıyndar ótkiziletin bolady, – deıdi ol.
Aıta ketelik, byltyrǵy jyly Almaty oblysynyń Jarkent qalasynda Tuńǵysh Prezıdent kúnine oraı jáne Orbulaq shaıqasynyń 375 jyldyǵyna baılanysty «Uly jebe» memorıaldy kesheni ashylǵan bolatyn.
– Orbulaq shaıqasy – qazaq halqynyń azattyq jolyndaǵy tarıhı oqıǵalarynyń biri. Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaev: «Orbulaq pen Ańyraqaıdaǵy tarıhı mańyzdy jeńister Azattyqtyń aq týy astynda jelbiredi», – dep, tarıh tolqynyndaǵy erlikke toly uly oqıǵalardy dáripteýge erekshe mán bergen bolatyn.
Memleket basshysynyń jaqynda jaryq kórgen «Uly Dalanyń jeti qyry» atty maqalasy da bizdiń ulttyq tarıhymyzǵa tereń úńilýge, halqymyzdyń ótkenine, búgini men bolashaǵyna zor qurmetpen qaraýǵa úndeıdi.
Orbulaq tarıhy –Uly Dala tarıhynyń bir paraǵy, – dep atap ótken bolatyn sol joly oblys ákimi Amandyq Batalov.
«Qala men Dala» anyqtamasy:
«Orbulaq shaıqasy – qazaq halqynyń Jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy azattyq soǵysyndaǵy alǵashqy betburysty oqıǵa.
Bul soǵys 1643 jyldyń jazynda qazaq qolyn basqarǵan Jáńgir sultan men jońǵar qolyn basqarǵan Batyr qontaıshy arasynda ótedi. Jáńgir jońǵarlardyń jolyn kesý úshin bilteli myltyqpen qarýlanǵan 600 sarbazben qarsy attanady.
Álemdik soǵys óneriniń jylnamasyna enýge laıyq Orbulaq shaıqasynda osy 600 qazaq sarbazy 50 myń jońǵar qolyn tas-talqan etip jeńedi. 600 adamnyń 50 myń adamdy jeńýi bizge ańyz sekildi kóringenmen, shyndyq solaı», – dep jazady e-history.kz
…
«Bizdiń babalar jasaǵan erlik 300 spartandyqtyń erliginen de asyp túsedi, anyǵynda. Eń ókinishtisi, osy 300 spartandyqty kórip ósken bizdiń qazaqtyń jastary Orbulaq shaıqasyndaǵy erlikten habary joq.
Shyndap kelgen kezde, jaýǵa shapqan adam sany emes, Spartadan shyqqandardyń sany 300 boldy. Sol zamanda grekter kishigirim polústerge bólindi. Solardyń árbirinen jınalǵan ásker sanyn qosqanda 5 myńǵa deıin barǵan.
Al bizdiń Jáńgir han shynymen de, nebári 600 áskerimen jaýǵa qarsy turdy», – deıdi jas tarıhshy Azat Baqytuly.
