Buıryq jobasyna sáıkes, 2025 jylǵy 1 qańtardan bastap alty aı merzimge Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynan jeńil dıstılláttardy, avıakerosın men dızel otynyn, gazoıldardy, tolýoldy, ksılol jáne munaı bıtýmyn EAEO kedendik aýmaǵynan tysqary jerlerge áketýge tyıym salynady.

Degenmen ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystardy júrgizý, úlgilerdi biliktilik jáne zerthanalyq synaý úshin avıasıalyq otyndy, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń sheshimi boıynsha gýmanıtarlyq kómek sheńberinde eksporttalatyn munaı ónimderiniń jekelegen túrlerin áketýge ruqsat etiledi.

Energetıka mınıstrligi sońǵy jyldary elimizdegi AI-92 markaly benzın men dızel otynyn syrtqa áketý keń beleń alyp otyrǵandyqtan, osyndaı sharalar qoldanýǵa májbúr ekenin naqtylaıdy.  Máselen, quqyq qorǵaý organdarynyń málimetinshe, "jabyq taýar" degen jeleýmen janar-jaǵarmaıdyń "sur" eksportynyń aı saıynǵy kólemi 10-nan 45 myń tonnaǵa deıin jetedi. Sebebi Qazaqstandaǵy baǵa tartymdy: janarjaǵar maı kórshi eldermen salystyrǵanda 17 – 166%-ǵa tómen. Saldarynan 2024 jyldyń 10 aıynda zańsyz syrtqa áketiletin benzın qory 453-ten 295 myń tonnaǵa, dızeldik otyn 554-ten 279 myń tonnaǵa deıin azaıdy.

Osyǵan baılanysty munaı ónimderin, onyń ishinde EAEO aýmaǵynan tys eksportqa baqylaýdy kúsheıtý tapsyryldy. Qujatty ázirleýshiler jobany júzege asyrý memlekettik búdjetten qosymsha qarajat bólýdi qajet etpeıtinin alǵa tartady. Jobany qabyldaý teris áleýmettik-ekonomıkalyq, quqyqtyq jáne basqa da saldarlarǵa ákep soqtyrmaıdy. Engizilip jatqan sharalar ulttyq qaýipsizdikti jáne ishki naryqtyń qajettilikterin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan.

Joba 2024 jyldyń 10 jeltoqsanyna deıin qoǵamdyq talqylaý úshin Ashyq NQA portalynda ornalastyryldy.