Buiryq jobasyna sáikes, 2025 jylǵy 1 qańtardan bastap alty ai merzimge Qazaqstan Respýblikasynyń aýmaǵynan jeńil distilliattardy, aviakerosin men dizel otynyn, gazoildardy, tolýoldy, ksilol jáne munai bitýmyn EAEO kedendik aýmaǵynan tysqary jerlerge áketýge tyiym salynady.
Degenmen ǵylymi-zertteý jáne tájiribelik-konstrýktorlyq jumystardy júrgizý, úlgilerdi biliktilik jáne zerthanalyq synaý úshin aviatsiialyq otyndy, sondai-aq Qazaqstan Respýblikasy Úkimetiniń sheshimi boiynsha gýmanitarlyq kómek sheńberinde eksporttalatyn munai ónimderiniń jekelegen túrlerin áketýge ruqsat etiledi.
Energetika ministrligi sońǵy jyldary elimizdegi AI-92 markaly benzin men dizel otynyn syrtqa áketý keń beleń alyp otyrǵandyqtan, osyndai sharalar qoldanýǵa májbúr ekenin naqtylaidy. Máselen, quqyq qorǵaý organdarynyń málimetinshe, "jabyq taýar" degen jeleýmen janar-jaǵarmaidyń "sur" eksportynyń ai saiynǵy kólemi 10-nan 45 myń tonnaǵa deiin jetedi. Sebebi Qazaqstandaǵy baǵa tartymdy: janarjaǵar mai kórshi eldermen salystyrǵanda 17 – 166%-ǵa tómen. Saldarynan 2024 jyldyń 10 aiynda zańsyz syrtqa áketiletin benzin qory 453-ten 295 myń tonnaǵa, dizeldik otyn 554-ten 279 myń tonnaǵa deiin azaidy.
Osyǵan bailanysty munai ónimderin, onyń ishinde EAEO aýmaǵynan tys eksportqa baqylaýdy kúsheitý tapsyryldy. Qujatty ázirleýshiler jobany júzege asyrý memlekettik biýdjetten qosymsha qarajat bólýdi qajet etpeitinin alǵa tartady. Jobany qabyldaý teris áleýmettik-ekonomikalyq, quqyqtyq jáne basqa da saldarlarǵa ákep soqtyrmaidy. Engizilip jatqan sharalar ulttyq qaýipsizdikti jáne ishki naryqtyń qajettilikterin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan.
Joba 2024 jyldyń 10 jeltoqsanyna deiin qoǵamdyq talqylaý úshin Ashyq NQA portalynda ornalastyryldy.
