Qazir rýhanı-mádenı ómirimizde kópshilik úshin sánge aınalǵan dúnıe bar. Sonyń biri, hám biregeıi – Shyńǵys handy qazaq qylý. Kásibı tarıhshydan bastap, jazýshy, muǵalim, traktorıst – bári-bári Shyńǵys handy qazaq qylýǵa qumar. Shyńǵys han zamany turmaq, bergi tarıhymyzdyń ózi durys zerttelmeı jatqan tusta jarty álemniń ámirshisin qazaq qylyp ne utamyz? Osy bir jaıttan qazaq tarıhyn zertteýde júıeli árekettiń joq ekenin baıqaýǵa bolady.
Búkil álem Shyńǵys handy mońǵol retinde jaqsy tanıdy. Bul – álemdik órkenıette moıyndalǵan dúnıe.
Osy rette bizdiń ásire qyzylǵa áýes tarıhshylarymyz Shyńǵys handy qazaq qylýǵa umtylýy, tipti orynsyz jaıt ekenin baıqaısyń. Bul ispen kásibı tarıhshylardyń tym áýestenip ketýi jaqsylyqtyń nyshany emes.
Aqyn-jazýshylarymyz óz shyǵarmalarynda Shyńǵys handy qazaq etip kórsetýin túsinýge bolady. Olardyń el oqıtyn tarıhı shyǵarmalar jazyp, jurttyń nazaryn ózderine aýdarýǵa tyrysatyny belgili.
Al kásibı tarıhshylardyń bul iske bel býyp, bilek sybana kirisýi aljasýdyń belgisindeı kórinedi. Múmkin, biz bilmeıtin basqa maqsattary da bar shyǵar?..
Tarıh – memlekettiń ózegi. Qazirgi qoǵamnyń qas-qabaǵyna qarasań, ótken tarıhymyzben eshqandaı sabaqtastyq joq ekenin baıqaısyń.
Buǵan kim kináli? Árıne, birinshi kezekte bılikti synaıtynymyz anyq. Al qarapaıym jurtqa tarıhty jiliktep túsindiredi degen tarıhshylarymyzdyń teń jartysy «Shyńǵys han – qazaq» dep «qýyp» júr.
Jaraıdy, Shyńǵys han qazaq bolsyn. Sonda memleketimizge ne paıda? Shyńǵys dáýirindegi memlekettik júıe, ustanymdar táýelsiz qazaq memleketin qurýǵa negiz bola ma? Joq.
Ashyǵyn aıtsaq, Shyńǵys han dáýirindegi qoǵamdyq formasıa Táýelsiz Qazaqstannyń konsepsıasyn bekemdeýge alyp-qosar eshqandaı paıdasy joq.
Joq álde, Shyńǵys han qazaq bolsa, álemniń ınvestorlary Qazaqstanǵa aǵyla ma? Joq. Olardyń tipti Shyńǵys handy bilmeýi múmkin.
Sonda Shyńǵys handy qazaq qylýdan ne paıda? Eshqandaı. Tek bergi tarıhqa tisi batpaǵan tarıhshylardyń ózara ǵylymı-tájirıbelik konferensıalarda kúpsinip áńgime aıtýy úshin ǵana qajet.
Bul taqyrypta áńgime qozǵaýyma taıaýda Feısbýk áleýmettik jelisinde Erhan Majık esimdi tarıhshy (kásibı tarıhshy) baýyrymyzdyń «Búkil túrki jurty ortaq oqýlyq shyǵarǵaly jatyr. Soǵan Shyńǵys handy «qazaq» dep jazýǵa barshamyz kúsh salýymyz kerek» degen jazbasyn oqyp, ózim Shyńǵys handy qazaq qylǵanda ne tabamyz degen suraqty qoıýǵa týra keldi.
Oqýlyqqa solaı dep jazaıyq. Sonda dúnıejúzi elderi Shyńǵys handy «qazaq» dep moıyndaı qoıa ma? Joq. Shyńǵys han «shynymen de qazaq» bolsa da, Qazaqstandy jarty álemdi bılegen ámirshiniń murageri retinde moıyndamasy anyq.
Óz basym Reseı men Qytaı Shyńǵys handy ózderine tartsa, túsiner edim. Olar álemge ámirin júrgizgen Shyńǵys hannyń urpaǵymyz dep aınalasyndaǵy memleketterge kóz alartyp, terıtorıalaryna qol suǵýy múmkin.
Al Qytaı men Reseı syndy alyp eki eldiń qas-qabaǵyna qarap otyrǵan Qazaqstan ózin álemge Shyńǵys hannyń mırasqory retinde kórsetip, aınalasyna aıbat shegetindeı ne jaǵdaıy bar?
Sonda bizdiń tarıhshylarymyzdyń boıynda basylmaıtyn qandaı jelik? Sol baıaǵy jıyn-toılarda «Shyńǵys han – qazaq» dep kúpsiný ma?
Dál qazir bizge Shyńǵys handy qazaq qylǵannan góri Alash kósemderiniń ómir jolyn zerdelep, sony jas urpaqtyń sanasyna sińirý mańyzdy.
Alashorda tarıhyn tereń zerttep, ony kópshilik arasynda nasıhattaý arqyly bizder táýelsizdigimizdi bekemdeı túser edik.
Óıtkeni Alash kósemderi memleket qurýdyń ámbebap úlgisin qalyptastyryp ketti. Sony zerttep, eldiń ıntellektýaldyq oı-órisin kóterýdiń ornyna «Shyńǵys han – qazaq» dep kijinemiz.
Tarıhshylardyń «Shyńǵys han – qazaq» dep qyryqpyshaq bolyp qyrqysýy qazaqtyń qazynaly jerine kóz alartyp otyrǵan syrt memleketterge paıdaly bolýy múmkin.
Keıde bul baǵytta daý kóterip, eldi ekiudaı pikirge qaldyryp júrgen tarıhshylardy syrt elderdiń «shpıondary» ma dep qalasyń... Halyqtyń bitpes daýymen basyn aýyrtyp, mańyzdy máselelerdi nazardan tys qaldyrý úshin «Shyńǵys handy – qazaq» qylý taptyrmas tásil ekeni anyq.
Sondyqtan el muratyn oılaıtyn barsha qazaq balasy, Shyńǵys hannan buryn táýelsizdigimizdi nyǵaıtyp, oı-sanamyzda silkinis jasaıtyn Alashorda tarıhyn oqyp, bilýge umtylaıyq!
Nurlan Jumahan
