El basqarǵan azamattardyń qandaıda bir qarjylyq toptarǵa qatysy bar ekenin syrtynan ton piship aıtyp otyratyn ádet qalyptasty. Mundaı ákim-qaralar men mınıstrler arqandaýly at sıaqty, kózge kórinbeıtin kókelerinen asyp, is tyndyra almaıtynyn halyq jaqsy biledi.
Osy dert qazir elimizdegi sheneýniktiń sıpatyna aınalyp bara jatqandaı... Biraq, memleket jolynda, halyq ıgiligi úshin eńbek etip júrgen birli-jarym azamattar bar. Olar tym az. Degenmen bar. Saýsaqpen-aq sanap alýǵa bolady. Sondaı sanaýly azamattardyń biri hám biregeıi – Berdibek Saparbaev.
Onyń komandasy bar ma?
Iá, eshkim Berdibek Máshbekulyn qandaıda bir qarjylyq toptardyń soıylyn soǵyp júr dep syn aıtqan emes. Saparbaevtyń barǵan jerinde komanda jasaqtap, jurt kózinen tasalanyp bıznespen aınalysyp, memleket qarjysyna qol salǵanyn kórgen de, estigen de emespiz.
Sodan shyǵar Nazarbaev sharýasy shatqaıaqtaǵan jerge Saparbaevty jiberedi. Búgingi tilmen aıtsaq, Berdiekeńdi «daǵdarystyq menejer» dep ataýǵa bolar.
«Daǵdarystyq menejerdi» ekonomıkalyq máselelerge qatysty aıtýǵa bolady. Al áleýmettik sala, ult múddesi jáne ıdeologıa maıdanyndaǵy olqylyqtardyń ornyn toltyryp, jurttyń tilin taýyp, jumys isteıtin basshyny memleketshil tulǵa dep ataǵan jón. Iá, Berdibek Saparbaev memleketshil tulǵa degen atqa laıyqty.
Eńbek jolyn Qyzylorda oblysyndaǵy sol kezdegi Zadarınskıı keńsharynda qarapaıym jumysshy bolyp bastaǵan Saparbaev ómirdiń ystyq-sýyǵyn bir kisideı kórip, taǵylym túıgeni anyq. Qarjy-ekonomıka salasynyń jiligin shaǵyp, maıyn ishken maman táýelsizdik jyldary QR Prezıdent ákimshiligi men Úkimette jaýapty qyzmetter atqaryp, ábden ysylǵan. Ol Qyzylorda men Ońtústik Qazaqstan oblysy ákimi bolyp taǵaıyndalǵan kúnnen beri qajyr-qaıratyn memleketimizdi nyǵaıtý jolyna jumsap keledi.
Ońtústikti órkendetý joly
Ol 1999-2002 jyldary Ońtústik Qazaqstan oblysy ákimi bolyp taǵaıyndalǵanda úlken synaqtan ótti. Gazy joq, jaryǵy jalp etip jıi sónetin sol kezde ońtústikti basqarýǵa eshkimniń júregi daýalamas edi. Jershildik pen rýshyldyqta asqynyp turǵan.
"Jaryqty jaǵyp, gazdy tartpasa da ońtústikti jergilikti jerdiń azamattary basqarý kerek!" degen jazylmaǵan qaǵıda óz kúshinde-tuǵyn. Saparbaev ońtústikke ákim bolyp taǵaıyndalǵan soń, sheshimin tappaǵan áleýmettik máselelermen qatar abyń-kúbiń áńgimelermen de kúresýine týra keldi. Ádette rýshyldyqtyń pysh-pysh áńgimesin negizinen joǵaryda júrgen shendi-shekpendiler qozdyratyny jasyryn emes.
Jurttyń qolymen ot kósep, qolaılaryna jaqpaǵan adammen jergilikti halyqty qarsy qoıýǵa arqyly kúresý qashanǵy ádet qoı. Ońtústiktiń jaǵdaıyna jastaıynan qanyq Saparbaev Astanada otyryp, uzyn kóseýlerimen aımaqtarǵa byqsyǵan shala laqtyryp otyratyndardyń sózine erip, bitpes daýdy qýǵan joq. Qaıta bar ynta-yqylasymen jumys istep, halyqtyń jaǵdaıyna jaqsartýǵa kúsh saldy.
1999-2002 jyldar Qazaqstan endi ǵana óz-ózine kelip, aıaǵyna tura bastaǵan kez edi. Saparbaev oblys tizginin qolǵa alǵannan keıin qordalanǵan máselelerdi ret-retimen sheshe bastady. Halqynyń sany men aýqymy jaǵynan Almatyǵa ǵana jol beretin Shymqalanyń az ýaqytta shyraıy kirip, gazy toqtaýsyz berilip, jaryǵy sónbeıtin boldy. Shaǵyn jáne orta bıznes damyp, aımaq áldene bastady.
Saparbaev aımaqtyń rýhanı turǵydan ósip-órkendeýine de jiti kóńil bólgenin bilemiz.
Búginde elimizdiń túkpir-túkpirinde saıası qýǵyn-súrgin ushyraǵandarǵa arnalǵan memorıaldyq keshender men murajaılar halqymyzdyń qandaı náýbetti bastan keshkenin jastardyń esine salyp turǵany belgili. Qazaqtyń jan azabyn eske salyp, ótkennen sabaq alýǵa úndeıtin bul jobany Qazaqstanda eń alǵash Berdibek Saparbaevtyń qolǵa alǵanyn qazir bireý bilse, bireý bilmeýi múmkin.
Saparbaevtyń bastamasymen saıası qýǵyn-súrginge ushyraǵan bozdaqtarymyzdy eske alatyn sáýletti eń úlken murajaı Shymkent qalasynda boı kóterdi. Onyń ıgilikti bastamasy osydan keıin elimiz boıynsha qoldaý taýyp, jer-jerde ádiletsiz japa shekken ult zıalylaryna arnalǵan eskertkishter men murajaılar salyna bastady.
Saparbaevtyń ulttyń rýhyn kóterý jolyndaǵy mańyzdy jumysynyń biri Túrkistan qalasynyń 1500 jyldyq toıyn halyqaralyq deńgeıde uıymdastyryp, barsha túrkiniń rýhyn oıatýǵa bir kisideı atsalysqanynda. Onyń «Mádenıet jyly» aıasynda ońtústiktegi rýhanı-mádenı aınasy sanalatyn aqyn-jazýshylar men ánshi-ártisterge meılinshe qamqorlyq kórsetip, bir jylda 224 páterdiń kiltin tabystaǵanyn eshkim umyta qoımaǵan shyǵar. Táýelsiz Qazaqstannyń tarıhynda oblys ákimderiniń arasynda bir jylda óner adamdaryna osynshama úı bergen ákim bolmaǵanyna bás tigemiz
Sol kezde jergilikti halyqtyń Saparbaevqa degen ystyq yqylasyna ishtarlyq jasaǵan shendiler «Saparbaev óziniń rýlastaryna páter taratty» dep áńgime taratyp, sońynan joǵary jaqtan tekserýshiler mán-jaıdy anyqtaǵanda páterdiń basym bóligin daý qýýshylardyń rýynan shyqqan óner adamdary alǵany belgili bolyp, talaı adamnyń aýzyna qum quıylǵanyn umyta qoıǵan joqpyz.
Ońtústiktiń halqy o basta Saparbaevty jatyrqap qarsy alǵanymen keıinnen qımastyqpen shyǵaryp saldy. Ol ońtústikten ketip bara jatqanda general Qulahmet Qalmenov aqsaqal:
«Ońtústikti basqarǵan ákimder jerdiń ústimen kelip, astymen ketkendeı bolýshy edi... Qaraǵym-aı, seni ońtústik halqy qımaı tur. Qaıda júrseń de abyroı-bedeliń asqaqtaı bersin!» dep emirene áńgime aıtqany esimizde qalyp ketipti.
Kedenniń kemshilikteri qalaı joıyldy?
Ońtústikte tabysty jumys istegen Saparbaev budan keıin túbi joq tereń shyńyraýǵa qulap bara jatqan keden salasyn ońaltýǵa qajet boldy. Kezinde eti tiri, pysyq Zeınolla Kákimjanovtyń yrqyna kónbegen kedende tártip ornatý sol kezde eń ózekti máselelerdiń biri edi. Nazarbaev bul rette pagon taǵyp, tapansha asynǵan kúshtik qurylymnan shyqqan shendilerge senim artqan joq.
Tańdaý ońtústiktiń ot pen sýynan aman-esen ótken Saparbaevqa tústi. Bul joly biz taǵy da Prezıdenttiń tańdaýy oryndy bolǵanyna az ǵana ýaqyttyń ishinde kóz jetkizdik.
Jumysty júıeleýge keshendi kózqaraspen qaraıtyn Berdibek Saparbaev birinshi kezekte keden salasyndaǵy júıesiz áreketti joıýdy jón dep tapty.
Eger de keden salasy osylaı kete bergende ulttyq qaýipsizdigimizge úlken qater tóner edi. Sondyqtan Berdibek Máshbekuly bul salaǵa ashyqtyqtyń aýadaı qajet ekenin túsindi.
Ol birinshi kezekte Qazaqstannyń keden organyn damytýdyń úshjyldyq baǵdarlamasyn úkimettik deńgeıde qabyldatyp, iske kiriskeni esimizde.
Ol sol kezde jıi aıtylatyn «elektrondy úkimet» júıesin ońtaıly paıdalanyp, kedendegi adam faktoryn tómendetýge kóńil bóldi. Nátıjesinde kedende sybaılas jemqorlyq kúrt tómendep, onyń ornyn ashyqtyq basqanyna kýá boldyq. Osylaısha kásipkerlerdiń keń tynystap jumys isteýine jaǵdaı jasalyndy. Sol kezde Saparbaev Astanada otyryp, keden beketterindegi tekserýlerdiń qalaı júrip jatqanyn baqylaıtyn júıeni qalyptastyryp, halyqtyń keden salasyna degen senimin qaıtardy.
Bul basy-kózi joq, maqtaý emes. Árıne, Saparbaev atalǵan salany aıaǵyna deıin túzep ketti demeımiz. Biraq, azdy-kópti eńbegin sińirdi. Jaqsy jaǵynan úles qosty. Onyń iskerliginiń arqasynda Qazaqstannyń keden organy Dúnıejúzilik keden uıymynyń múshe bolyp, odan saıası komısıasynyń músheligine ótip, TMD men Baltyq jaǵalaýy elderiniń múddesin qorǵaıtyn aıtýly organǵa aınaldy. Salany saýyqtyrý úshin taǵy da Saparbaevtyń syndarly is-áreketi kerek sıaqty...
Shyǵys jáne Aqtóbe
Ol Shyǵys Qazaqstandy basqarǵan sátinde de sońynan jaman sóz ergen joq.
Shyǵystaǵy alǵashqy jumys saparyn qasıetti Abaı aýdanynan bastap, kóregendilik jasaǵan edi. Orysshyl Óskemende qazaqy múddeni joǵary qoıý jolynda Saparbaev qamshy saldyrǵan joq. Oblystyq ákimshiliktiń dál aldynan eńseli Abaı eskertkishin turǵyzyp, bul eldiń qojasy men egesi kim ekenin taǵy bir márte naqty isimen uǵyndyrdy.
Aqyn-jaýshylardyń basyn qosyp, jıi músháıra uıymdastyryp, shyǵystyń rýhanı turǵydan túleýine erekshe eńbek sińirdi. Budan basqa oblys aýmaǵynda qazaqtildi balabaqshalar men mektepterdiń boı kóterýge kúsh salǵanyn aıtýǵa tıispiz.
Alakól men Katon-Qaraǵaıda týrızm klasterin damytýǵa da basa mán berip, shalǵaı jatqan aýdandar arasynda joldar salynyp, barys-kelis qaıta jandandy.
Daǵdarys órship, halyqtyń órekpigen kóńilin basý úshin Saparbaev birshama ýaqyt vıse-premerlik kresloǵa tize búgip, aıaq sýytty. Úkimet basshysynyń orynbasary qyzmetin atqarǵan sátinde bilim men densaýlyq saqtaý salasynyń jaı-kúıin jaqsartýǵa kúsh saldy.
Nazarbaev sharýaqor, jurtqa juǵymy bar Saparbaevty Aqtóbe oblysyna ákim etip taǵaıyndaǵanda da óz esebi bolǵany anyq.
Dinı ahýaly asqynǵan aımaqtaǵy tirshilikti qalypty arnasyna túsirý úshin jurtpen til tabysyp jumys isteıtin Saparbaevtyń is-tájirıbesi aımaqqa asa qajet ekeni aıtpasa da túsinikti. Aqtóbege ákim bolyp taǵaıyndalǵan Máshbekuly maýjyrap, qalǵyp ketken jergilikti atqaminerlerdi silkip alǵanyn bilemiz. Áli de silkip jatyr. Ol memleket qarjysyna bıznes forým ótkizip, sózben is bitirýge qumar shendilerge daǵdarys kezinde paıdasyz forýmdardy qysqartyp, as iship, aıaq bosatýǵa tyıym salǵany kópshiliktiń kókeıinen shyqty.
Daıyndaǵan, Nurlan Jumahan
Ony biletinder ne deıdi?
Qulbek ERGÓBEK, aqyn, ádebıetshi ǵalym, fılologıa ǵylymynyń doktory:
– Berdibek Saparbaev jalǵan kisiligi joq, qarapaıym, qyzmetin de, qajyr-qaıratyn da halyqqa arnaǵan azamat dep aıta alamyn. Jalpy, mundaı memleketshil tulǵalar qalaı qalyptasady degen zańdy suraq týyndaıdy. Menińshe, halyq múddesi úshin jumys isteıtin azamattardyń qalyptasýyna otbasy tárbıesi áser etedi. Osy turǵydan alǵanda Berdibek Máshbekuly adamı bolmysyn mansapqorlyqqa aldyrmaǵan elimizdegi sanaýly ǵana basshylardyń biri dep esepteımin. Ol ońtústikte ákim bolyp turǵan kezinde aımaqtaǵy aýdan-qalalardyń basshylaryn jınap alyp: «Báriń qomaǵaılanyp, on saýsaqty aýyzdaryńa salyp sorǵylaryń keledi. Halyqty oılap jatqan biriń joq. El men jer bolmasa senderdiń ákimdikteriń kimge kerek. El múddesi jolynda jumys istep úırenińder» dep basshylarǵa renishin aıtqany esimde qalyp ketti.
Ol Ońtústikke ákim bolyp taǵaıyndalǵanda aımaqtyń hal-ahýaly kisi qyzyǵarlyq deńgeıde emes edi. Halyq jaryq pen gazdy tolyqtaı umytqan-dy. Jurttyń kóńil-kúıi de ári-sári bolatyn. Ol 2,5 jyl bel jazbaı eńbek etip, jurtqa jaryǵyn jaǵyp, gazyn qosyp berdi. Óz basym Saparbaevty iskerligi jóninen qara joldan qarajat tabatyn adam der edim. Osy qasıetiniń arqasynda ol qysqa merzim aralyǵynda oblystyń hal-ahýalyn arttyryp, ekonomıkasy men áleýmettik jaǵdaıy damyǵan óńirge aınaldyrdy. Mendeleevtiń «hımıa – ultty tanymaıdy» degen sózi bar. Sol sıaqty ekonomıka da ultqa bólinbeıdi ǵoı.
Biraq ekonomıkalyq qatynastardy jetik bilgen B.Saparbaev ońtústikke ákim bolǵan kezinde ekonomıkanyń ulttyq múddege jumys isteýine baryn salǵan basshy boldy. Sol jyldary Maqtaral aýdany turǵyndary Ózbekstan aýmaǵymen ótetin kúre jolmen qatynaýshy edi. Ózbekter kúre joldy jaýyp, tutas bir aýdannyń halqyn tyǵyryqqa tiregende Berdibek Saparbaev jedel áreket etip, Maqtaralǵa Qazaqstan terıtorıasymen tike qatynaý úshin Syrdarıa ózeniniń ústinen kópir salyp, máseleni ýshyqtyrmaı sheshe bildi. Sol kezde oblystyń búdjeti qazirgi bir aýdannyń búdjetine de jetpeıtin. Basyna tartsa aıaǵyna, aıaǵyna tartsa basyna jetpeıtin qarjynyń qıýyn keltirip, kópir salǵanda ońtústik halqy Saparbaevtyń iskerligine tánti bolǵan edi.
Beken NURAHMETOV, «Qordaı» kedeni basshysynyń orynbasary, keden qyzmetiniń polkovnıgi:
– Táýelsiz Qazaqstannyń keden júıesiniń bıikke kóterilýi Berdibek Saparbaevtyń 2002-2006 jyldary QR Kedendik baqylaý agenttiginiń tóraǵasy bolyp kelýimen tikeleı baılanysty. Bul artyq, kemi joq – shyn sóz. Berdibek Máshbekulynyń kelýimen Qazaqstannyń keden organyn damytýdyń úshjyldyq baǵdarlamasy qabyldanyp, jumys barysy tolyqtaı avtomattandyryldy. Sonyń nátıjesinde keden salasy irgeli reformany bastan ótkerdi.
Atalmysh baǵdarlama aıasynda keden salasy kedendik tekserýdiń ozyq úlgidegi tehnıkalyq quraldarymen qamtamasyz etildi. Atap aıtsam, ınspeksıalyq tekserý kesheni, taýarlardy jetkizýdi avtomatty túrde baqylaý mehanızmi, elektrondy ótkizý pýnkti, «Iantar» qondyrǵysy engizildi. Sol kezde aqparattyq ortalyq, «bir aıaldama», «bir kúnde rásimdeý» qaǵıdattary iske qosyldy. Osy mańyzdy jumystar qolǵa alynbaı turǵan kezde kedenshilerdiń bir júk kóligin tekserý ýaqyty 4-5 kúnge sozylyp ketýshi edi. Jańa avtomattandyrylǵan júıe –«ınspeksıalyq tekserý kesheni» iske qosylǵannan keıin bir júk kóligin bar-joǵy 5-7 mınýtta tekserýden ótkizetin deńgeıge jettik. Osy sharalardyń nátıjesinde jumys prosesi jeńildep, kontrabandalyq áreketterge tosqaýyl qoıyldy.
Sonymen qatar kóptegen kedenshiler qyzmettik páterlerge ıe bolǵanyn da atap aıtýymyz kerek. Umytpasam, 2003-2005 jyldary keden salasynyń ınfraqurylymdyq-materıaldyq jaǵdaıyn nyǵaıtýǵa 11 mlrd. teńgeden astam qarjy jumsalyp, nátıjesinde 50-den astam jańa nysandar men 7 myń sharshy metr turǵyn úı kedenshilerdiń paıdalanýyna berilgen edi. Bul túsingen adamǵa úlken jumys. B.Saparbaevtyń basqarýy kezinde Qazaqstan tuńǵysh ret álemniń 200-den astam eli múshe bolyp tabylatyn Dúnıejúzilik keden uıymynyń saıası komısıasynyń músheligine qabyldandy.
Dúnıejúzilik keden uıymnyń saıası komısıasyna qabyldanǵan Qazaqstan biraz jyl TMD men Baltyq jaǵalaýy elderiniń múddesin qorǵaǵan bolatyn. 2005 jyly Berdibek Máshbekuly Almatyda Búkil Dúnıejúzilik keden uıymynyń kezekti basqosýyn uıymdastyryp, atalmysh sharaǵa Dúnıejúzilik keden uıymynyń bas hatshysy Mıshel Dole kelip, Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń qabyldaýynda boldy. Ol Qazaqstannyń keden organynyń jumysyna joǵary baǵasyn berdi. Az ǵana ýaqyttyń ishinde Berdibek aǵamyzdyń iskerliginiń arqasynda keden salasy adam tanymastaı ózgerdi. Qazaqstan kedeniniń damý deńgeıi álemniń ozyq elderiniń qataryna kóterildi, halyqaralyq standarttarǵa saı jetildirildi. Sonymen qatar elýge jýyq kedenshilerdiń eńbekteri eskerilip, memlekettik nagradalarmen marapattaldy. Bul kedenniń tarıhynda bolyp kórmegen jaǵdaı.
