El basqarǵan azamattardyń qandaida bir qarjylyq toptarǵa qatysy bar ekenin syrtynan ton piship aityp otyratyn ádet qalyptasty. Mundai ákim-qaralar men ministrler arqandaýly at siiaqty, kózge kórinbeitin kókelerinen asyp, is tyndyra almaitynyn halyq jaqsy biledi.
Osy dert qazir elimizdegi sheneýniktiń sipatyna ainalyp bara jatqandai... Biraq, memleket jolynda, halyq igiligi úshin eńbek etip júrgen birli-jarym azamattar bar. Olar tym az. Degenmen bar. Saýsaqpen-aq sanap alýǵa bolady. Sondai sanaýly azamattardyń biri hám biregeii – Berdibek Saparbaev.
Onyń komandasy bar ma?
Sodan shyǵar Nazarbaev sharýasy shatqaiaqtaǵan jerge Saparbaevty jiberedi. Búgingi tilmen aitsaq, Berdiekeńdi «daǵdarystyq menedjer» dep ataýǵa bolar.
«Daǵdarystyq menedjerdi» ekonomikalyq máselelerge qatysty aitýǵa bolady. Al áleýmettik sala, ult múddesi jáne ideologiia maidanyndaǵy olqylyqtardyń ornyn toltyryp, jurttyń tilin taýyp, jumys isteitin basshyny memleketshil tulǵa dep ataǵan jón. Iá, Berdibek Saparbaev memleketshil tulǵa degen atqa laiyqty.
Eńbek jolyn Qyzylorda oblysyndaǵy sol kezdegi Zadarinskii keńsharynda qarapaiym jumysshy bolyp bastaǵan Saparbaev ómirdiń ystyq-sýyǵyn bir kisidei kórip, taǵylym túigeni anyq. Qarjy-ekonomika salasynyń jiligin shaǵyp, maiyn ishken maman táýelsizdik jyldary QR Prezident ákimshiligi men Úkimette jaýapty qyzmetter atqaryp, ábden ysylǵan. Ol Qyzylorda men Ońtústik Qazaqstan oblysy ákimi bolyp taǵaiyndalǵan kúnnen beri qajyr-qairatyn memleketimizdi nyǵaitý jolyna jumsap keledi.
Ońtústikti órkendetý joly
Ol 1999-2002 jyldary Ońtústik Qazaqstan oblysy ákimi bolyp taǵaiyndalǵanda úlken synaqtan ótti. Gazy joq, jaryǵy jalp etip jii sónetin sol kezde ońtústikti basqarýǵa eshkimniń júregi daýalamas edi. Jershildik pen rýshyldyqta asqynyp turǵan.
"Jaryqty jaǵyp, gazdy tartpasa da ońtústikti jergilikti jerdiń azamattary basqarý kerek!" degen jazylmaǵan qaǵida óz kúshinde-tuǵyn. Saparbaev ońtústikke ákim bolyp taǵaiyndalǵan soń, sheshimin tappaǵan áleýmettik máselelermen qatar abyń-kúbiń áńgimelermen de kúresýine týra keldi. Ádette rýshyldyqtyń pysh-pysh áńgimesin negizinen joǵaryda júrgen shendi-shekpendiler qozdyratyny jasyryn emes.
Jurttyń qolymen ot kósep, qolailaryna jaqpaǵan adammen jergilikti halyqty qarsy qoiýǵa arqyly kúresý qashanǵy ádet qoi. Ońtústiktiń jaǵdaiyna jastaiynan qanyq Saparbaev Astanada otyryp, uzyn kóseýlerimen aimaqtarǵa byqsyǵan shala laqtyryp otyratyndardyń sózine erip, bitpes daýdy qýǵan joq. Qaita bar ynta-yqylasymen jumys istep, halyqtyń jaǵdaiyna jaqsartýǵa kúsh saldy.
1999-2002 jyldar Qazaqstan endi ǵana óz-ózine kelip, aiaǵyna tura bastaǵan kez edi. Saparbaev oblys tizginin qolǵa alǵannan keiin qordalanǵan máselelerdi ret-retimen sheshe bastady. Halqynyń sany men aýqymy jaǵynan Almatyǵa ǵana jol beretin Shymqalanyń az ýaqytta shyraiy kirip, gazy toqtaýsyz berilip, jaryǵy sónbeitin boldy. Shaǵyn jáne orta biznes damyp, aimaq áldene bastady.
Saparbaev aimaqtyń rýhani turǵydan ósip-órkendeýine de jiti kóńil bólgenin bilemiz.
Búginde elimizdiń túkpir-túkpirinde saiasi qýǵyn-súrgin ushyraǵandarǵa arnalǵan memorialdyq keshender men murajailar halqymyzdyń qandai náýbetti bastan keshkenin jastardyń esine salyp turǵany belgili. Qazaqtyń jan azabyn eske salyp, ótkennen sabaq alýǵa úndeitin bul jobany Qazaqstanda eń alǵash Berdibek Saparbaevtyń qolǵa alǵanyn qazir bireý bilse, bireý bilmeýi múmkin.
Saparbaevtyń bastamasymen saiasi qýǵyn-súrginge ushyraǵan bozdaqtarymyzdy eske alatyn sáýletti eń úlken murajai Shymkent qalasynda boi kóterdi. Onyń igilikti bastamasy osydan keiin elimiz boiynsha qoldaý taýyp, jer-jerde ádiletsiz japa shekken ult ziialylaryna arnalǵan eskertkishter men murajailar salyna bastady.
Saparbaevtyń ulttyń rýhyn kóterý jolyndaǵy mańyzdy jumysynyń biri Túrkistan qalasynyń 1500 jyldyq toiyn halyqaralyq deńgeide uiymdastyryp, barsha túrkiniń rýhyn oiatýǵa bir kisidei atsalysqanynda. Onyń «Mádeniet jyly» aiasynda ońtústiktegi rýhani-mádeni ainasy sanalatyn aqyn-jazýshylar men ánshi-ártisterge meilinshe qamqorlyq kórsetip, bir jylda 224 páterdiń kiltin tabystaǵanyn eshkim umyta qoimaǵan shyǵar. Táýelsiz Qazaqstannyń tarihynda oblys ákimderiniń arasynda bir jylda óner adamdaryna osynshama úi bergen ákim bolmaǵanyna bás tigemiz
Sol kezde jergilikti halyqtyń Saparbaevqa degen ystyq yqylasyna ishtarlyq jasaǵan shendiler «Saparbaev óziniń rýlastaryna páter taratty» dep áńgime taratyp, sońynan joǵary jaqtan tekserýshiler mán-jaidy anyqtaǵanda páterdiń basym bóligin daý qýýshylardyń rýynan shyqqan óner adamdary alǵany belgili bolyp, talai adamnyń aýzyna qum quiylǵanyn umyta qoiǵan joqpyz.
Ońtústiktiń halqy o basta Saparbaevty jatyrqap qarsy alǵanymen keiinnen qimastyqpen shyǵaryp saldy. Ol ońtústikten ketip bara jatqanda general Qulahmet Qalmenov aqsaqal:
«Ońtústikti basqarǵan ákimder jerdiń ústimen kelip, astymen ketkendei bolýshy edi... Qaraǵym-ai, seni ońtústik halqy qimai tur. Qaida júrseń de abyroi-bedeliń asqaqtai bersin!» dep emirene áńgime aitqany esimizde qalyp ketipti.
Kedenniń kemshilikteri qalai joiyldy?
Ońtústikte tabysty jumys istegen Saparbaev budan keiin túbi joq tereń shyńyraýǵa qulap bara jatqan keden salasyn ońaltýǵa qajet boldy. Kezinde eti tiri, pysyq Zeinolla Kákimjanovtyń yrqyna kónbegen kedende tártip ornatý sol kezde eń ózekti máselelerdiń biri edi. Nazarbaev bul rette pagon taǵyp, tapansha asynǵan kúshtik qurylymnan shyqqan shendilerge senim artqan joq.
Tańdaý ońtústiktiń ot pen sýynan aman-esen ótken Saparbaevqa tústi. Bul joly biz taǵy da Prezidenttiń tańdaýy oryndy bolǵanyna az ǵana ýaqyttyń ishinde kóz jetkizdik.
Eger de keden salasy osylai kete bergende ulttyq qaýipsizdigimizge úlken qater tóner edi. Sondyqtan Berdibek Máshbekuly bul salaǵa ashyqtyqtyń aýadai qajet ekenin túsindi.
Ol birinshi kezekte Qazaqstannyń keden organyn damytýdyń úshjyldyq baǵdarlamasyn úkimettik deńgeide qabyldatyp, iske kiriskeni esimizde.
Ol sol kezde jii aitylatyn «elektrondy úkimet» júiesin ońtaily paidalanyp, kedendegi adam faktoryn tómendetýge kóńil bóldi. Nátijesinde kedende sybailas jemqorlyq kúrt tómendep, onyń ornyn ashyqtyq basqanyna kýá boldyq. Osylaisha kásipkerlerdiń keń tynystap jumys isteýine jaǵdai jasalyndy. Sol kezde Saparbaev Astanada otyryp, keden beketterindegi tekserýlerdiń qalai júrip jatqanyn baqylaityn júieni qalyptastyryp, halyqtyń keden salasyna degen senimin qaitardy.
Bul basy-kózi joq, maqtaý emes. Árine, Saparbaev atalǵan salany aiaǵyna deiin túzep ketti demeimiz. Biraq, azdy-kópti eńbegin sińirdi. Jaqsy jaǵynan úles qosty. Onyń iskerliginiń arqasynda Qazaqstannyń keden organy Dúniejúzilik keden uiymynyń múshe bolyp, odan saiasi komissiiasynyń músheligine ótip, TMD men Baltyq jaǵalaýy elderiniń múddesin qorǵaityn aitýly organǵa ainaldy. Salany saýyqtyrý úshin taǵy da Saparbaevtyń syndarly is-áreketi kerek siiaqty...
Shyǵys jáne Aqtóbe
Ol Shyǵys Qazaqstandy basqarǵan sátinde de sońynan jaman sóz ergen joq.
Shyǵystaǵy alǵashqy jumys saparyn qasietti Abai aýdanynan bastap, kóregendilik jasaǵan edi. Orysshyl Óskemende qazaqy múddeni joǵary qoiý jolynda Saparbaev qamshy saldyrǵan joq. Oblystyq ákimshiliktiń dál aldynan eńseli Abai eskertkishin turǵyzyp, bul eldiń qojasy men egesi kim ekenin taǵy bir márte naqty isimen uǵyndyrdy.
Aqyn-jaýshylardyń basyn qosyp, jii músháira uiymdastyryp, shyǵystyń rýhani turǵydan túleýine erekshe eńbek sińirdi. Budan basqa oblys aýmaǵynda qazaqtildi balabaqshalar men mektepterdiń boi kóterýge kúsh salǵanyn aitýǵa tiispiz.
Alakól men Katon-Qaraǵaida týrizm klasterin damytýǵa da basa mán berip, shalǵai jatqan aýdandar arasynda joldar salynyp, barys-kelis qaita jandandy.
Daǵdarys órship, halyqtyń órekpigen kóńilin basý úshin Saparbaev birshama ýaqyt vitse-premerlik kresloǵa tize búgip, aiaq sýytty. Úkimet basshysynyń orynbasary qyzmetin atqarǵan sátinde bilim men densaýlyq saqtaý salasynyń jai-kúiin jaqsartýǵa kúsh saldy.
Nazarbaev sharýaqor, jurtqa juǵymy bar Saparbaevty Aqtóbe oblysyna ákim etip taǵaiyndaǵanda da óz esebi bolǵany anyq.
Dini ahýaly asqynǵan aimaqtaǵy tirshilikti qalypty arnasyna túsirý úshin jurtpen til tabysyp jumys isteitin Saparbaevtyń is-tájiribesi aimaqqa asa qajet ekeni aitpasa da túsinikti. Aqtóbege ákim bolyp taǵaiyndalǵan Máshbekuly maýjyrap, qalǵyp ketken jergilikti atqaminerlerdi silkip alǵanyn bilemiz. Áli de silkip jatyr. Ol memleket qarjysyna biznes forým ótkizip, sózben is bitirýge qumar shendilerge daǵdarys kezinde paidasyz forýmdardy qysqartyp, as iship, aiaq bosatýǵa tyiym salǵany kópshiliktiń kókeiinen shyqty.
Daiyndaǵan, Nurlan Jumahan
Ony biletinder ne deidi?
Qulbek ERGÓBEK, aqyn, ádebietshi ǵalym, filologiia ǵylymynyń doktory:
Ol Ońtústikke ákim bolyp taǵaiyndalǵanda aimaqtyń hal-ahýaly kisi qyzyǵarlyq deńgeide emes edi. Halyq jaryq pen gazdy tolyqtai umytqan-dy. Jurttyń kóńil-kúii de ári-sári bolatyn. Ol 2,5 jyl bel jazbai eńbek etip, jurtqa jaryǵyn jaǵyp, gazyn qosyp berdi. Óz basym Saparbaevty iskerligi jóninen qara joldan qarajat tabatyn adam der edim. Osy qasietiniń arqasynda ol qysqa merzim aralyǵynda oblystyń hal-ahýalyn arttyryp, ekonomikasy men áleýmettik jaǵdaiy damyǵan óńirge ainaldyrdy. Mendeleevtiń «himiia – ultty tanymaidy» degen sózi bar. Sol siiaqty ekonomika da ultqa bólinbeidi ǵoi.
Biraq ekonomikalyq qatynastardy jetik bilgen B.Saparbaev ońtústikke ákim bolǵan kezinde ekonomikanyń ulttyq múddege jumys isteýine baryn salǵan basshy boldy. Sol jyldary Maqtaral aýdany turǵyndary Ózbekstan aýmaǵymen ótetin kúre jolmen qatynaýshy edi. Ózbekter kúre joldy jaýyp, tutas bir aýdannyń halqyn tyǵyryqqa tiregende Berdibek Saparbaev jedel áreket etip, Maqtaralǵa Qazaqstan territoriiasymen tike qatynaý úshin Syrdariia ózeniniń ústinen kópir salyp, máseleni ýshyqtyrmai sheshe bildi. Sol kezde oblystyń biýdjeti qazirgi bir aýdannyń biýdjetine de jetpeitin. Basyna tartsa aiaǵyna, aiaǵyna tartsa basyna jetpeitin qarjynyń qiiýyn keltirip, kópir salǵanda ońtústik halqy Saparbaevtyń iskerligine tánti bolǵan edi.
Beken NURAHMETOV, «Qordai» kedeni basshysynyń orynbasary, keden qyzmetiniń polkovnigi:
– Táýelsiz Qazaqstannyń keden júiesiniń biikke kóterilýi Berdibek Saparbaevtyń 2002-2006 jyldary QR Kedendik baqylaý agenttiginiń tóraǵasy bolyp kelýimen tikelei bailanysty. Bul artyq, kemi joq – shyn sóz. Berdibek Máshbekulynyń kelýimen Qazaqstannyń keden organyn damytýdyń úshjyldyq baǵdarlamasy qabyldanyp, jumys barysy tolyqtai avtomattandyryldy. Sonyń nátijesinde keden salasy irgeli reformany bastan ótkerdi.
Atalmysh baǵdarlama aiasynda keden salasy kedendik tekserýdiń ozyq úlgidegi tehnikalyq quraldarymen qamtamasyz etildi. Atap aitsam, inspektsiialyq tekserý kesheni, taýarlardy jetkizýdi avtomatty túrde baqylaý mehanizmi, elektrondy ótkizý pýnkti, «Iantar» qondyrǵysy engizildi. Sol kezde aqparattyq ortalyq, «bir aialdama», «bir kúnde rásimdeý» qaǵidattary iske qosyldy. Osy mańyzdy jumystar qolǵa alynbai turǵan kezde kedenshilerdiń bir júk kóligin tekserý ýaqyty 4-5 kúnge sozylyp ketýshi edi. Jańa avtomattandyrylǵan júie –«inspektsiialyq tekserý kesheni» iske qosylǵannan keiin bir júk kóligin bar-joǵy 5-7 minýtta tekserýden ótkizetin deńgeige jettik. Osy sharalardyń nátijesinde jumys protsesi jeńildep, kontrabandalyq áreketterge tosqaýyl qoiyldy.
Sonymen qatar kóptegen kedenshiler qyzmettik páterlerge ie bolǵanyn da atap aitýymyz kerek. Umytpasam, 2003-2005 jyldary keden salasynyń infraqurylymdyq-materialdyq jaǵdaiyn nyǵaitýǵa 11 mlrd. teńgeden astam qarjy jumsalyp, nátijesinde 50-den astam jańa nysandar men 7 myń sharshy metr turǵyn úi kedenshilerdiń paidalanýyna berilgen edi. Bul túsingen adamǵa úlken jumys. B.Saparbaevtyń basqarýy kezinde Qazaqstan tuńǵysh ret álemniń 200-den astam eli múshe bolyp tabylatyn Dúniejúzilik keden uiymynyń saiasi komissiiasynyń músheligine qabyldandy.
Dúniejúzilik keden uiymnyń saiasi komissiiasyna qabyldanǵan Qazaqstan biraz jyl TMD men Baltyq jaǵalaýy elderiniń múddesin qorǵaǵan bolatyn. 2005 jyly Berdibek Máshbekuly Almatyda Búkil Dúniejúzilik keden uiymynyń kezekti basqosýyn uiymdastyryp, atalmysh sharaǵa Dúniejúzilik keden uiymynyń bas hatshysy Mishel Dole kelip, Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń qabyldaýynda boldy. Ol Qazaqstannyń keden organynyń jumysyna joǵary baǵasyn berdi. Az ǵana ýaqyttyń ishinde Berdibek aǵamyzdyń iskerliginiń arqasynda keden salasy adam tanymastai ózgerdi. Qazaqstan kedeniniń damý deńgeii álemniń ozyq elderiniń qataryna kóterildi, halyqaralyq standarttarǵa sai jetildirildi. Sonymen qatar elýge jýyq kedenshilerdiń eńbekteri eskerilip, memlekettik nagradalarmen marapattaldy. Bul kedenniń tarihynda bolyp kórmegen jaǵdai.
