– Meniń oıymsha, bul saılaýdy elimizdegi saıası úrdisterdiń, dástúrlerdiń damýy turǵysynan oń baǵyttaǵy qadam dep aıtýǵa bolady. Prezıdenttiń ózi Ulttyq keńeste osy máseleni kótergen bolatyn. Bul másele ózi toqsanynshy jyldardyń aıaǵynan beri aıtylyp kele jatyr. Tájirıbe retinde eldiń túkpir-túkpirinde jekelegen aýyldarda ákim saılaýy ótken de bolatyn. Sol tájirıbelerdiń bári bıylǵy saılaýǵa daıyndyq kezinde, zańnamany jetildirý barysynda eskerilgenin kórip otyrmyz. Biz ákim saılaýy degende kóbinese saılaý týraly zańnamanyń jetilgeni týraly ǵana aıtyp kettik. Saılaýdan keıin ne bolady degen másele bar. Bir qýanarlyq jaıt, eldiń zańnamasy saılaýdan keıin týyndaýy múmkin máselelerdiń kóbin retteýge qaýqarly, – deıdi saıasattanýshy.
Sarapshynyń pikirinshe, «halyq ákimin ózi saılap alsyn» degen óte bir qarapaıym sharýa sıaqty kóringenimen, astarynda talaı másele jatyr.
– Bul ońaı sharýa emes. Munyń astarynda eldiń tutastyǵyna, halyqtyń birligine, memlekettik basqarý júıesiniń ońtaılylyǵyna áser etetin sátter bar. Bizdiń elde ózin-ózi basqarý júıesi aýyl, aýdan, oblys jáne respýblıka deńgeıi deıtin tórt satydan turady. Bul satylardyń arasynda úılestirýdi qajet etetin túrli máseleler bar. Buǵan deıingi júıe boıynsha jumys vertıkaldy baǵytta sheshiletin.
Iaǵnı, búkil sharýa joǵarydan túsken tapsyrma boıynsha atqarylatyn. Al aýyl ákimderin halyq saılap, ondaǵy halyqqa ózin-ózi basqarýdyń quqyǵyn berip otyrǵandyqtan, burynǵy vertıkaldy júıe sál ózgeredi. Sol úshin búdjettiń aýyldyq deńgeıi jasaldy. Aýyl ákiminiń qolynda bılik pen halyqtyń qoldaýy bolsa da, qarajat bolmasa kóp sharýa tyndyra almaıdy. Bizdiń zańnamada ol jaǵy da eskerilgen, – deıdi Ulttyq keńes múshesi. Sondaı-aq, ol jergilikti ózin-ózi basqarý isindegi ózge elderdiń tájirıbesine toqtaldy.
– Ózin-ózi basqarý júıesin demokratıalandyrý isinde halyqaralyq aýqymda jaǵymdy tájirıbe de, sátsiz tájirıbe de jeterlik, Eýropadaǵy júıeni ozyq úlgi retinde kórsetýge bolady. Óıtkeni bularda jyldar boıy ózin-ózi basqarýdyń dástúri qalyptasyp, tabıǵı túrde qalyptasty.
Al táýelsizdigin bizben birge alǵan keıbir kórshi elderde bul júıeniń sátsiz tájirıbeleri boldy. Sol kezde ortalyq bılikti álsiretip alǵan elderdiń keıbiri áli kúnge deıin bir júıege túse almaı otyr.
Keıbiri tek 2000 jyldardan keıin ǵana ortalyq bılikti qalpyna keltire aldy. Buǵan deıin ákim saılaýyna daıyn emespiz degende osy tájirıbelerdiń bári saraptalyp, tarazylanyp, týyndaýy múmkin táýekelder retteldi dep oılaımyn.
Alaıda odan ári «daıyn emespiz» dep otyra berýge bolmaıtyn edi. Olaı sheginshekteı bersek, osy qalpymyzben 2030 jylǵa da jetetin edik. Sondyqtan, búgingi qolǵa alynǵan jumystar der kezinde iske asty dep oılaımyn. 100 paıyz minsiz deýge bolmaıtyn shyǵar, biraq jan-jaqty daıyndyqpen kirisip otyrmyz, – dedi Rasýl Jumaly.
