Mańyzdy másele
Búgingi kúnde ulttyq tasymaldaýshyny qarjylyq saýyqtyrý úshin salalyq emes kompaniialardy «QTJ» UK» AQ quramynan shyǵarý mańyzdy máseleniń biri bolyp tur. «QTJ» UK» AQ úshin negizgi qyzmet túri temirjol magistraldyq jelisine qyzmetin usyný jáne jolaýshylar men júk tasymaly boiynsha qyzmet kórsetý bolyp tabylady.
QTJ qurylymyn qaita uiymdastyrý, zańdy tulǵalar sanyń qysqartý, negizgi emes aktivterdi shyǵarý men aktivterdi deńgeilik basqarý «QTJ» UK» AQ qunyń arttyrý úshin resýrstardy tiimdi qaita bólýge jáne kiristi arttyrýǵa múmkindik beredi.
Salalyq emes qandai kompaniialar bas tasymaldaýshy quramynan shyǵady
2019 jyly «QTJ» UK» AQ kompaniialar tobynan jylyna 5 mlrd teńgeden astam somada teris qarjylyq kórsetkishti quraǵan 12 salalyq emes kompaniia shyǵarylǵan bolatyn.
2020 jyldyń basynan «QTJ» UK» AQ kompaniialar tobynan taǵy eki salalyq emes kompaniia – 2 mlrd teńge kólemindegi teris qarjylyq kórsetkish kórsetken. Osylaisha tasymaldaýshy kompaniiadan «Qorǵas – Shyǵys qaqpasy» AEA BK» AQ shyǵaryldy, sondai-aq 2,3 mlrd teńge kólemindegi «Transtelekom» AQ qatysý úlesin satý nátijeli aiaqtalǵanyn aita ketýimiz kerek.
Budan basqa, aǵymdaǵy jyldyń sońyna deiin «QTJ» UK» AQ kompaniialar tobynan taǵy 5 salalyq emes aktivterdi shyǵarý josparlanyp otyr. Bul rette eki aktiv satýdan ekonomikalyq tiimdilik alynady dep boljanýda. Sondai-aq, qazirgi ýaqytta jylyna 3 mlrd teńgeden astam kólemde shyǵyn jinaqtaǵan taǵy úsh kompaniia satylymǵa shyǵarylady.
Osylarmen bir mezgilde QTJ úshin tiimdi emes uzaqmerzimdi kelisimderdiń sharttaryn qaita qaraý nemese toqtatý júrgizilýde. Máselen, Nur-Sultan qalasyndaǵy saýda-logistikalyq ortalyqpen jalpy somasy 240 mlrd teńge kóleminde QTJ mindettemeleri bar uzaqmerzimdi off-take kelisim-sharty toqtatyldy. Alstom elektrovozdaryn jetkizý jónindegi kelisim boiynsha jáne «Djeneral elektrik» (General Electric, GE) amerikalyq konglomeratpen teplovozdarǵa tehnikalyq qyzmet kórsetý kelisimi boiynsha sharttar jaqsardy.
Únem dep osyny ait
Búginde QTJ óndiristik shyǵyndardy ońtailandyrý isi de qatar júrýde. Bul rette poiyzdardy tartýdaǵy naqty otyn shyǵyny tómendep jatqany baiqaýǵa bolady. Bul jerde únem jylyna 3 mlrd teńgeni qurady. 2019 jyldyń 1 shildesinen bastap «lokomotivterdi otynmen jabdyqtaý» qyzmeti boiynsha baǵanyń tómendegen. Bul tarmaq boiynsha jylyna únem 5 mlrd teńgeni quraidy.
2019 jyldyń kúzinen Patentes Talgo kompaniiasymen Talgo vagondaryna tehnikalyq qyzmet kórsetýde «Jolaýshylar tasymaly» AQ shyǵyndaryn qysqartý týraly kelisimge qol jetkizý faktisi shyǵyndardy ońtailandyrýda mańyzdy ról atqardy.
Osy barlyq der kezinde qabyldanǵan sharalar, tipti qazirgi ekonomikalyq kúrdeli kezeńde, kompaniiany jańa qarjylyq-turaqtylyq deńgeiine shyǵarý jónindegi strategiialyq mindetterdi sheshýge kómektesedi.
QTJ pandemiianyń teris yqpalymen tiimdi kúresýde
Qazirgi tańda korporativtik kredittik reitingter deńgeiin qoldap, arttyrýǵa baǵyttalǵan jumystar óz jemisin berýde. Óitkeni, kóbinese reitingterden kompaniia úshin qaryzdyq qarjylandyrý quny, sondai-aq tolyqtai alǵanda onyń aktivteriniń investitsiialyq tartymdylyǵy mańyzdy.
Kompaniia basshylyǵy QTJ-nyń qarjylyq jaǵdaiyna pandemiianyń teris yqpalymen de kúresýde. Kompaniia týyndaǵan jaǵdaiǵa qarasy der kezinde áreket etip, shyǵyndar men qarjylyq salymdar ońtailandyrýda.
Atap aitqanda, osy jyldyń 10 sáýirinde «QTJ» UK» AQ Direktorlar keńesimen ulttyq valiýta baǵamynyń ózgerisi, koronavirýs yqpaly eskerip, shyǵyndary ońtailandyrylǵan kompaniia 2020 jylǵa arnalǵan túzetilgen biýdjeti bekitti.
Mysaly, operatsiialyq shyǵyndar 43 mlrd teńgege qysqartyldy, qarjylyq salymdardy qarjylandyrý 31 mlrd teńgege ońtailandyryldy.
Qaryz kólemin qysqaryp keledi
QR Úkimeti men «Samuryq – Qazyna» qorynyń qoldaýy kezinde kompaniia qarjylyq turaqtylyǵyn arttyrýǵa jáne qaryzdyq aýyrtpalyqty ońtailandyrýǵa baǵyttalǵan is-sharalardy júzege asyrý mańyzdy.
2018 jyldyń sońynda valiýtalyq qaryzdar úlesi QTJ kredittik portfeliniń 57% qurady, áitse de kezinde valiýtalyq túsim úlesi 24% boldy. 2019-2020 jyldary kredittik portfeldiń «myǵym» valiýtadaǵy úlesin tómendetý boiynsha úlken jumystar júrgizildi.
Qazirgi kezde onyń kólemi 33% quraidy. Negizgi qaryz kólemin qysqartý jónindegi jumystar jalǵasyn tabýda, enshiles kompaniialardyń kepildendirilgen qaryz bólikterin tómendetý boiynsha birqatar is-sharalar júzege asyrylýda, sondai-aq básekelestik ortaǵa berý josparlanyp otyrǵan kompaniia qaryzdarynyń dekonsolidatsiiasy júrgizilýde.
Ásel ShAIHYNOVA, Nur-Sultan qalasy.
