Mańyzdy másele
Búgingi kúnde ulttyq tasymaldaýshyny qarjylyq saýyqtyrý úshin salalyq emes kompanıalardy «QTJ» UK» AQ quramynan shyǵarý mańyzdy máseleniń biri bolyp tur. «QTJ» UK» AQ úshin negizgi qyzmet túri temirjol magıstraldyq jelisine qyzmetin usyný jáne jolaýshylar men júk tasymaly boıynsha qyzmet kórsetý bolyp tabylady.
QTJ qurylymyn qaıta uıymdastyrý, zańdy tulǵalar sanyń qysqartý, negizgi emes aktıvterdi shyǵarý men aktıvterdi deńgeılik basqarý «QTJ» UK» AQ qunyń arttyrý úshin resýrstardy tıimdi qaıta bólýge jáne kiristi arttyrýǵa múmkindik beredi.
Salalyq emes qandaı kompanıalar bas tasymaldaýshy quramynan shyǵady
2019 jyly «QTJ» UK» AQ kompanıalar tobynan jylyna 5 mlrd teńgeden astam somada teris qarjylyq kórsetkishti quraǵan 12 salalyq emes kompanıa shyǵarylǵan bolatyn.
2020 jyldyń basynan «QTJ» UK» AQ kompanıalar tobynan taǵy eki salalyq emes kompanıa – 2 mlrd teńge kólemindegi teris qarjylyq kórsetkish kórsetken. Osylaısha tasymaldaýshy kompanıadan «Qorǵas – Shyǵys qaqpasy» AEA BK» AQ shyǵaryldy, sondaı-aq 2,3 mlrd teńge kólemindegi «Transtelekom» AQ qatysý úlesin satý nátıjeli aıaqtalǵanyn aıta ketýimiz kerek.
Budan basqa, aǵymdaǵy jyldyń sońyna deıin «QTJ» UK» AQ kompanıalar tobynan taǵy 5 salalyq emes aktıvterdi shyǵarý josparlanyp otyr. Bul rette eki aktıv satýdan ekonomıkalyq tıimdilik alynady dep boljanýda. Sondaı-aq, qazirgi ýaqytta jylyna 3 mlrd teńgeden astam kólemde shyǵyn jınaqtaǵan taǵy úsh kompanıa satylymǵa shyǵarylady.
Osylarmen bir mezgilde QTJ úshin tıimdi emes uzaqmerzimdi kelisimderdiń sharttaryn qaıta qaraý nemese toqtatý júrgizilýde. Máselen, Nur-Sultan qalasyndaǵy saýda-logıstıkalyq ortalyqpen jalpy somasy 240 mlrd teńge kóleminde QTJ mindettemeleri bar uzaqmerzimdi off-take kelisim-sharty toqtatyldy. Alstom elektrovozdaryn jetkizý jónindegi kelisim boıynsha jáne «Djeneral elektrık» (General Electric, GE) amerıkalyq konglomeratpen teplovozdarǵa tehnıkalyq qyzmet kórsetý kelisimi boıynsha sharttar jaqsardy.
Únem dep osyny aıt
Búginde QTJ óndiristik shyǵyndardy ońtaılandyrý isi de qatar júrýde. Bul rette poıyzdardy tartýdaǵy naqty otyn shyǵyny tómendep jatqany baıqaýǵa bolady. Bul jerde únem jylyna 3 mlrd teńgeni qurady. 2019 jyldyń 1 shildesinen bastap «lokomotıvterdi otynmen jabdyqtaý» qyzmeti boıynsha baǵanyń tómendegen. Bul tarmaq boıynsha jylyna únem 5 mlrd teńgeni quraıdy.
2019 jyldyń kúzinen Patentes Talgo kompanıasymen Talgo vagondaryna tehnıkalyq qyzmet kórsetýde «Jolaýshylar tasymaly» AQ shyǵyndaryn qysqartý týraly kelisimge qol jetkizý faktisi shyǵyndardy ońtaılandyrýda mańyzdy ról atqardy.
Osy barlyq der kezinde qabyldanǵan sharalar, tipti qazirgi ekonomıkalyq kúrdeli kezeńde, kompanıany jańa qarjylyq-turaqtylyq deńgeıine shyǵarý jónindegi strategıalyq mindetterdi sheshýge kómektesedi.
QTJ pandemıanyń teris yqpalymen tıimdi kúresýde
Qazirgi tańda korporatıvtik kredıttik reıtıńter deńgeıin qoldap, arttyrýǵa baǵyttalǵan jumystar óz jemisin berýde. Óıtkeni, kóbinese reıtıńterden kompanıa úshin qaryzdyq qarjylandyrý quny, sondaı-aq tolyqtaı alǵanda onyń aktıvteriniń ınvestısıalyq tartymdylyǵy mańyzdy.
Kompanıa basshylyǵy QTJ-nyń qarjylyq jaǵdaıyna pandemıanyń teris yqpalymen de kúresýde. Kompanıa týyndaǵan jaǵdaıǵa qarasy der kezinde áreket etip, shyǵyndar men qarjylyq salymdar ońtaılandyrýda.
Atap aıtqanda, osy jyldyń 10 sáýirinde «QTJ» UK» AQ Dırektorlar keńesimen ulttyq valúta baǵamynyń ózgerisi, koronavırýs yqpaly eskerip, shyǵyndary ońtaılandyrylǵan kompanıa 2020 jylǵa arnalǵan túzetilgen búdjeti bekitti.
Mysaly, operasıalyq shyǵyndar 43 mlrd teńgege qysqartyldy, qarjylyq salymdardy qarjylandyrý 31 mlrd teńgege ońtaılandyryldy.
Qaryz kólemin qysqaryp keledi
QR Úkimeti men «Samuryq – Qazyna» qorynyń qoldaýy kezinde kompanıa qarjylyq turaqtylyǵyn arttyrýǵa jáne qaryzdyq aýyrtpalyqty ońtaılandyrýǵa baǵyttalǵan is-sharalardy júzege asyrý mańyzdy.
2018 jyldyń sońynda valútalyq qaryzdar úlesi QTJ kredıttik portfeliniń 57% qurady, áıtse de kezinde valútalyq túsim úlesi 24% boldy. 2019-2020 jyldary kredıttik portfeldiń «myǵym» valútadaǵy úlesin tómendetý boıynsha úlken jumystar júrgizildi.
Qazirgi kezde onyń kólemi 33% quraıdy. Negizgi qaryz kólemin qysqartý jónindegi jumystar jalǵasyn tabýda, enshiles kompanıalardyń kepildendirilgen qaryz bólikterin tómendetý boıynsha birqatar is-sharalar júzege asyrylýda, sondaı-aq básekelestik ortaǵa berý josparlanyp otyrǵan kompanıa qaryzdarynyń dekonsolıdasıasy júrgizilýde.
Ásel SHAIHYNOVA, Nur-Sultan qalasy.
