Qazaqtyń tutas bolmysyn úlgi tutamyn – Asyly Osman
– Qazaq Sizdi «Asyldardyń synyǵy – Asyl apaiymyz» deidi syrtyńyzdan. Sizge únemi tileýles bolyp júredi. Qazir halińiz qalai?
– Ony bilem, shyraǵym. «Qazaq barda – men barmyn» deitinim de sondyqtan. Osydan birshama ýaqyt buryn osy attas kitabym jaryq kórgen bolatyn. Men de qazaqtyń tileýin tileýden jalyqqan emespin. «Kókte – Qudai, jerde – túrki» deýshi edi ǵoi baǵzyda babalarymyz. Men Qudaidyń qaharynan qorqamyn, qazaqtyn uiatyna qalmaiyn deimin. Jaǵdaiym – birqalypty. Shynymdy aitsam, osy qazaq baspasózine suhbat berýden qashatyn boldym.
– Nege?
– Nege deriń bar ma? Qazaq baspasózi kótermeitin másele kemshin. Bárin aitýdai-aq aitady, jazýdai-aq jazady. Biraq, sonyń kóbi oryndailmai jatady. Mende talai ret ashyq pikirimdi aitty. Tilge qatysty kóp suhbat bergenimdi biletin shyǵarsyńdar. Meni tildiń jaǵdaiy qatty tolǵandyrady. Sol sebepti sońǵy ýaqyttary tilshilerge suhbat berýge zaýqym soqpai júr.
– Degenmen de halyqqa dýaly aýyzdyn oi-pikiri kerek qoi.
– Ony da túsinem ǵoi. «Tyńdalmaǵan sóz – jetim» deidi ǵoi halqymyz. Sózdin jetimdiginen ótken qandai jetesizdik kerek. Biz 30 jylda sózdiń qadirin qashyrdyq. Qazaqtyń bir tiregi – sóz bolǵan. Ony umytpaýymyz kerek. Sózdi jetim kúige túsirmeý kerek. Sońǵy ýaqyttary Memleket basshysymyz Qasym-Jomart Toqaev «Halyq únine qulaq asatyn memleket» degen tujyrymdy daiyndap, júzege asyryp jatqanyna habarym bar. Bul ózi dál ýaqytynda qolǵa alynǵa dúnie boldy dep esepteimin. Bilik oryndarynyń halyqtyń oi-pikirine qulaq asatyn kezi keldi.
Áitpese, qazaqtildi aqparat quraldaryna ókpe-renishim joq. Bári sylaip, qurmettep jatady.
– Janyńyzǵa qatty batatyn másele ne bizdiń qoǵamdaǵy?
– Qazaqtyń kez kelgen máselesi meniń janyma batady, júregimdi aýyrtady. Men únemi ózge ulttarǵa: «Aldymen qazaqqa bolsyn, qazaq toq, qazaq qamsyz bolǵanda ǵana Qazaqstanda tynyshtyq, mamyrajai tirlik bolady» deimin. Óz basym qazaqtardyń baspanasyz, jumyssyz júrgenin quptamaimyn. Keńes zamanynda qazaqtyń tili men dili talaýǵa túskenin bárimiz bilemiz. Sondyqtan qazaqtyń máselesi tolyq sheshildi dep aita almaimyn.
– Qazaqta ulylar kóp qoi. Ózińiz kimdi úlgi tutasyz?
– Men qazaqtyń tutas bolmysyn úlgi tutam. Tabiǵatpen etene jaralyp, týra sol tabiǵattai erkin de tabiǵi ómir súrgen halyqtyń boiynda úlken daryn qýaty bar. Aqpeiil, ashyq kushaq, jumylsa – judyryq, ashylsa – alaqan. Asan qaiǵydan bastap, Mahambet, Abai, Ahmet, Mirjaqyptardyń kez kelgenin ózime úlgi etemin. «Alash týy astynda, kún sóngenshe – sónbeimiz» degen qazaqy sert pen senimniń tereńine qaita úńilý kerek siiaqty. Biz – máńgi elmiz, bizdiń ólshemimiz máńgilik bolýy tiis.
– Búgingi qazaqtyń qai minezi unamaidy, sizge?
– Maǵan qazaqtyń tutas bolmysy unaitynyn aittym ǵoi. Dese de, búgin naryqtyq júieniń qaqpanyna túsip, tym usaqtalyp bara jatqandaimyz. Esepshil, baqai qýlyqqa úiirsek, ózgege senbeitin, ózimizdi ózimiz aldaýǵa beiim bolyp bara jatqandaimyz...
Qazaqqa qazaqtyń senbeýi – qasiret. Munshama keń jer, asty kenish, ústi peiish sahara – qazaqtyń peiilinin óteýi edi. Sol peiilimiz taraiyp bara ma dep oilaimyn. Ashkózdik bir ulttyń tutas tabiǵatyna tán qubylys emes. Áitse de bul juqpaly dert. Tutas qoǵamdy jemqorlyqtyn shyrmap alýy sol derttin belgisi bolyp júrmese eken...
Salyq Zimanov, Qadyr men Tumanbai, Muhtarlary bar eldiń ádebieti men mádenieti eshkimnen kem emesi anyq. Myqty tártip, ishki mádenietti qalyptastyrýdyń bilim men ǵylymdy damytýdyń ózgeshe pármeni qajet siiaqty.
Qazaqstanda ult pen etnos ókilderiniń arasyndaǵy teńdikti saqtaý men memleket qurýshy ult – qazaq halqynyń keńdiginiń arqasynda qol jetkizip otyrmyz. Demek, árqashanda memleket qurýshy ulttyń ózindik orny erekshe ekenin jetkize aityp otyrýymyz kerek.
Bulai deitin sebebim, keide túrli jeleýler aityp memleket qurýshy qazaq ultyn ulyqtaýdyń ornyna kóleńkede qaldyryp, Qazaqstandaǵy kóp etnostyń qataryna qosatyndar da bar. Bulai emestigine únemi tómende baiandaitynymdai dáiekter keltirip kelemin.
Qazaq ulty – Qazaqstandaǵy kóp etnostyn biri emes. Onyń aty memleketke berilgen memleket qurýshy – ult. Al etnos ókilderi bizder taǵdyr talaiymyn ár kezeńderde kelip, turaqtap qalǵan – diasporamyz. Bizder burynǵy KSRO-nyń Qiyr Shyǵysynan, basqa da ólkelerinen, Kavkazdan jer aýdarylǵandar, tyń kóterý kezinde kelgendermiz. Qazaq – bizge pana bolǵan, tórin usynǵan, bir tilim nanyn belip bergen halyq.
Bárimizdiń bolashaǵymyz jarqyn bolýy úshin Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń kemel saiasatyn tý etip, turaqtylyǵymyz ben berekemizdi bekemdei kúsh etý – qazaq ultynyń ainalasyna toptasýǵa jetkizeri anyq. Qazaq memleketine degen qurmet qazaq tilin qurmetteýden bastaý almaq. Muny osy elde turatyn barlyq ulttardyń ókilderi túsine bilýi qajet. Túsinbegenge túrli joldarmen jetkize, sanasynda sairatýdyń esh sókettigi joq. Buǵan Assambleia barynsha batyl ún qatyp, aralasýy tiis. Kezinde muny meniń jeke pikirime sanap, mán bermeitinder bolǵan.
Qazir Assambleia músheleri bul oiymdy tolyqtai quptaityna senimdimin. Men bul oiymdy elimiz táýelsizdik alǵannan beri suhbat alǵan barlyq basylymdardyń betinde, telearnalarda únemi aityp kelemin. Kez kelgen gazettiń tigindisin aqtarǵandar osy naqty pikirimdi taba alady.
Degenmen, bul kúnde memlekettik tilge qatysty kózdegen maqsatym tolyqtai júzege aspasada ájeptáýir betburys bar. Búginde memlekettik til – qazaq tilin úirenýge qulshynys bildirýshiler qatary kóbeiip keledi. Memlekettik qyzmettegiler qazaq tilinde sálemdesip, jón-surasýǵa jarap kaldy. Bul da bir jetistik. Al Assambleia músheleri arasynda memlekettik tildi bilmeitinder kemde kem. Memlekettik tildi úirenemin deýshilerge barlyq jaǵdai jasalǵan.
– Eki sózińizdiń birin qazaq týraly. Qai ortada júrseńiz de qazaq múddesin ashyq qorǵaisyz. Buǵan ózge etnostar, ózińizdin ázirbaijan baýyrlaryńyz qalai qaraidy?
– Meni ózgeniń renish-ókpesi qyzyqtyrmaidy. Basqa ulttyń bárin qushaǵyna syidyryp, barsha shart-jaǵdai týǵyzyp otyrǵan qazaqtyń renishi bolmasa eken deimin. «Qazaq, qazaq dep qaqyldaǵannan ne taptyń? Sensiz de óz máselelerin ózderi sheshe alady» degen ózge ulttar da, qazaqtar da kezdesti. Birer adam úshin tutas ultty jek kórý – kórsoqyrlyq. Men ondailardy elemeimin. Men úshin qazaqtyń baq juldyzy biik bolýy mańyzdy.
– Qazaqtyń qai ánin súiip tyńdaisyz?
– Halyq ánderin. Shirkin-ai, deimin keide, keń saharany jailap, sal-serilerin qadirlep, ulan óńirdi qanshama ǵasyr erkin jailaǵan. Árbir ánniń tarihy, maǵynasy, áýezi kandai tereń, tunǵiyq. «Qazaq dalasy án salyp turǵandai seziledi» dep beker aitpaǵan ǵoi. «Gaýhartasty», «Balhadishany», «Ahaý kerim» sekildi ánderdi tyńdaǵan adam qazaq ónerine qalai ǵashyq bolmaitynyn túsinbeimin. Búginde sol ánniń de qadiri qashyp bara jatqandai. Qazaqty qazaq qylǵan óneri edi. Sony umytpaýǵa tiispiz.
Áńgimelesken Anar SABYROVA
