– Qazaq Sizdi «Asyldardyń synyǵy – Asyl apaıymyz» deıdi syrtyńyzdan. Sizge únemi tileýles bolyp júredi. Qazir halińiz qalaı?
– Ony bilem, shyraǵym. «Qazaq barda – men barmyn» deıtinim de sondyqtan. Osydan birshama ýaqyt buryn osy attas kitabym jaryq kórgen bolatyn. Men de qazaqtyń tileýin tileýden jalyqqan emespin. «Kókte – Qudaı, jerde – túrki» deýshi edi ǵoı baǵzyda babalarymyz. Men Qudaıdyń qaharynan qorqamyn, qazaqtyn uıatyna qalmaıyn deımin. Jaǵdaıym – birqalypty. Shynymdy aıtsam, osy qazaq baspasózine suhbat berýden qashatyn boldym.
– Nege?
– Nege deriń bar ma? Qazaq baspasózi kótermeıtin másele kemshin. Bárin aıtýdaı-aq aıtady, jazýdaı-aq jazady. Biraq, sonyń kóbi oryndaılmaı jatady. Mende talaı ret ashyq pikirimdi aıtty. Tilge qatysty kóp suhbat bergenimdi biletin shyǵarsyńdar. Meni tildiń jaǵdaıy qatty tolǵandyrady. Sol sebepti sońǵy ýaqyttary tilshilerge suhbat berýge zaýqym soqpaı júr.
– Degenmen de halyqqa dýaly aýyzdyn oı-pikiri kerek qoı.
– Ony da túsinem ǵoı. «Tyńdalmaǵan sóz – jetim» deıdi ǵoı halqymyz. Sózdin jetimdiginen ótken qandaı jetesizdik kerek. Biz 30 jylda sózdiń qadirin qashyrdyq. Qazaqtyń bir tiregi – sóz bolǵan. Ony umytpaýymyz kerek. Sózdi jetim kúıge túsirmeý kerek. Sońǵy ýaqyttary Memleket basshysymyz Qasym-Jomart Toqaev «Halyq únine qulaq asatyn memleket» degen tujyrymdy daıyndap, júzege asyryp jatqanyna habarym bar. Bul ózi dál ýaqytynda qolǵa alynǵa dúnıe boldy dep esepteımin. Bılik oryndarynyń halyqtyń oı-pikirine qulaq asatyn kezi keldi.
Áıtpese, qazaqtildi aqparat quraldaryna ókpe-renishim joq. Bári sylaıp, qurmettep jatady.
– Janyńyzǵa qatty batatyn másele ne bizdiń qoǵamdaǵy?
– Qazaqtyń kez kelgen máselesi meniń janyma batady, júregimdi aýyrtady. Men únemi ózge ulttarǵa: «Aldymen qazaqqa bolsyn, qazaq toq, qazaq qamsyz bolǵanda ǵana Qazaqstanda tynyshtyq, mamyrajaı tirlik bolady» deımin. Óz basym qazaqtardyń baspanasyz, jumyssyz júrgenin quptamaımyn. Keńes zamanynda qazaqtyń tili men dili talaýǵa túskenin bárimiz bilemiz. Sondyqtan qazaqtyń máselesi tolyq sheshildi dep aıta almaımyn.
– Qazaqta ulylar kóp qoı. Ózińiz kimdi úlgi tutasyz?
– Men qazaqtyń tutas bolmysyn úlgi tutam. Tabıǵatpen etene jaralyp, týra sol tabıǵattaı erkin de tabıǵı ómir súrgen halyqtyń boıynda úlken daryn qýaty bar. Aqpeıil, ashyq kushaq, jumylsa – judyryq, ashylsa – alaqan. Asan qaıǵydan bastap, Mahambet, Abaı, Ahmet, Mirjaqyptardyń kez kelgenin ózime úlgi etemin. «Alash týy astynda, kún sóngenshe – sónbeımiz» degen qazaqy sert pen senimniń tereńine qaıta úńilý kerek sıaqty. Biz – máńgi elmiz, bizdiń ólshemimiz máńgilik bolýy tıis.
– Búgingi qazaqtyń qaı minezi unamaıdy, sizge?
– Maǵan qazaqtyń tutas bolmysy unaıtynyn aıttym ǵoı. Dese de, búgin naryqtyq júıeniń qaqpanyna túsip, tym usaqtalyp bara jatqandaımyz. Esepshil, baqaı qýlyqqa úıirsek, ózgege senbeıtin, ózimizdi ózimiz aldaýǵa beıim bolyp bara jatqandaımyz...
Qazaqqa qazaqtyń senbeýi – qasiret. Munshama keń jer, asty kenish, ústi peıish sahara – qazaqtyń peıilinin óteýi edi. Sol peıilimiz taraıyp bara ma dep oılaımyn. Ashkózdik bir ulttyń tutas tabıǵatyna tán qubylys emes. Áıtse de bul juqpaly dert. Tutas qoǵamdy jemqorlyqtyn shyrmap alýy sol derttin belgisi bolyp júrmese eken...
Salyq Zımanov, Qadyr men Tumanbaı, Muhtarlary bar eldiń ádebıeti men mádenıeti eshkimnen kem emesi anyq. Myqty tártip, ishki mádenıetti qalyptastyrýdyń bilim men ǵylymdy damytýdyń ózgeshe pármeni qajet sıaqty.
Qazaqstanda ult pen etnos ókilderiniń arasyndaǵy teńdikti saqtaý men memleket qurýshy ult – qazaq halqynyń keńdiginiń arqasynda qol jetkizip otyrmyz. Demek, árqashanda memleket qurýshy ulttyń ózindik orny erekshe ekenin jetkize aıtyp otyrýymyz kerek.
Bulaı deıtin sebebim, keıde túrli jeleýler aıtyp memleket qurýshy qazaq ultyn ulyqtaýdyń ornyna kóleńkede qaldyryp, Qazaqstandaǵy kóp etnostyń qataryna qosatyndar da bar. Bulaı emestigine únemi tómende baıandaıtynymdaı dáıekter keltirip kelemin.
Qazaq ulty – Qazaqstandaǵy kóp etnostyn biri emes. Onyń aty memleketke berilgen memleket qurýshy – ult. Al etnos ókilderi bizder taǵdyr talaıymyn ár kezeńderde kelip, turaqtap qalǵan – dıasporamyz. Bizder burynǵy KSRO-nyń Qıyr Shyǵysynan, basqa da ólkelerinen, Kavkazdan jer aýdarylǵandar, tyń kóterý kezinde kelgendermiz. Qazaq – bizge pana bolǵan, tórin usynǵan, bir tilim nanyn belip bergen halyq.
Bárimizdiń bolashaǵymyz jarqyn bolýy úshin Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń kemel saıasatyn tý etip, turaqtylyǵymyz ben berekemizdi bekemdeı kúsh etý – qazaq ultynyń aınalasyna toptasýǵa jetkizeri anyq. Qazaq memleketine degen qurmet qazaq tilin qurmetteýden bastaý almaq. Muny osy elde turatyn barlyq ulttardyń ókilderi túsine bilýi qajet. Túsinbegenge túrli joldarmen jetkize, sanasynda saıratýdyń esh sókettigi joq. Buǵan Assambleıa barynsha batyl ún qatyp, aralasýy tıis. Kezinde muny meniń jeke pikirime sanap, mán bermeıtinder bolǵan.
Qazir Assambleıa músheleri bul oıymdy tolyqtaı quptaıtyna senimdimin. Men bul oıymdy elimiz táýelsizdik alǵannan beri suhbat alǵan barlyq basylymdardyń betinde, telearnalarda únemi aıtyp kelemin. Kez kelgen gazettiń tigindisin aqtarǵandar osy naqty pikirimdi taba alady.
Degenmen, bul kúnde memlekettik tilge qatysty kózdegen maqsatym tolyqtaı júzege aspasada ájeptáýir betburys bar. Búginde memlekettik til – qazaq tilin úırenýge qulshynys bildirýshiler qatary kóbeıip keledi. Memlekettik qyzmettegiler qazaq tilinde sálemdesip, jón-surasýǵa jarap kaldy. Bul da bir jetistik. Al Assambleıa músheleri arasynda memlekettik tildi bilmeıtinder kemde kem. Memlekettik tildi úırenemin deýshilerge barlyq jaǵdaı jasalǵan.
– Eki sózińizdiń birin qazaq týraly. Qaı ortada júrseńiz de qazaq múddesin ashyq qorǵaısyz. Buǵan ózge etnostar, ózińizdin ázirbaıjan baýyrlaryńyz qalaı qaraıdy?
– Meni ózgeniń renish-ókpesi qyzyqtyrmaıdy. Basqa ulttyń bárin qushaǵyna syıdyryp, barsha shart-jaǵdaı týǵyzyp otyrǵan qazaqtyń renishi bolmasa eken deımin. «Qazaq, qazaq dep qaqyldaǵannan ne taptyń? Sensiz de óz máselelerin ózderi sheshe alady» degen ózge ulttar da, qazaqtar da kezdesti. Birer adam úshin tutas ultty jek kórý – kórsoqyrlyq. Men ondaılardy elemeımin. Men úshin qazaqtyń baq juldyzy bıik bolýy mańyzdy.
– Qazaqtyń qaı ánin súıip tyńdaısyz?
– Halyq ánderin. Shirkin-aı, deımin keıde, keń saharany jaılap, sal-serilerin qadirlep, ulan óńirdi qanshama ǵasyr erkin jaılaǵan. Árbir ánniń tarıhy, maǵynasy, áýezi kandaı tereń, tunǵıyq. «Qazaq dalasy án salyp turǵandaı seziledi» dep beker aıtpaǵan ǵoı. «Gaýhartasty», «Balhadıshany», «Ahaý kerim» sekildi ánderdi tyńdaǵan adam qazaq ónerine qalaı ǵashyq bolmaıtynyn túsinbeımin. Búginde sol ánniń de qadiri qashyp bara jatqandaı. Qazaqty qazaq qylǵan óneri edi. Sony umytpaýǵa tıispiz.
Áńgimelesken Anar SABYROVA
