Búginde sporttyq marketıń ındýstrıasy, jarnamamen tyǵyz baılanysty basqa da salalar sıaqty úlken ózgeristerge ushyrap otyr. Sebebi - Qazaqstanda jańa zańnamalyq normalardy engizýdiń aqyry budan bylaı bıznes júrgizýdiń jańa erejelerin talap etedi. Jańa qatańdatylǵan shekteý jaǵdaıynda ónimdi naryqty tıimdi ilgeriletýdiń zańdy tásilderin qalaı tabýǵa bolatyny Astanada ótken sporttyq marketıń semınar barysynda talqylandy.
Býkmekerlik bıznes – sport ındýstrıasynyń eń mańyzdy bóligi. Sondaı-aq bul - búdjetke salyq aýdarymdarynyń orasan zor somasy men eldegi qaıyrymdylyqtyń edáýir úlesi osyǵan tıesili. 2024 jyly 9 qyrkúıekte kúshine engen zańǵa engizilgen túzetýler ǵana býkmekerlik keńseler men totalızatorlardy jarnamalaýǵa qatysty birneshe mańyzdy aspektini qozǵady. Zańnyń basty mindetiniń biri jarnamalyq naýqandarǵa, ásirese syrtqy jarnama men ınternette ilgeriletý talaptaryn kúsheıtý boldy. Astanada ótken semınarda bul máseleler keńinen talqylanyp, qatysýshylar zańǵa engizilgen túzetýlerdi júzege asyrý múmkin emes dep baǵalady. Usynylǵan túsindirme kóńil kónshitpeıdi. Sebebi kópshiligi naryq qatysýshylaryn da, qarapaıym qazaqstandyqtardy da shatastyryp otyr.
Zań jobasyn jasaýshylar zańdy býkmekerlik keńselerdiń jarnamasyna shekteý qoıý arqyly halyq arasynda, ásirese jastar arasynda oıynǵa degen táýeldiliktiń paıda bolý qaýpin azaıtýǵa bolady dep eseptegen bolýy múmkin. Alaıda zań jobasyn ázirleý kezinde jarnama materıalynyń kólemi men lýdomanıanyń kóbeıýi arasyndaǵy baılanysty kórsetetin ǵylymı zertteýler usynylǵan joq. Sonymen qatar, ınternette zańsyz qumar oıyndar men bás tigý jarnamasynyń aıtarlyqtaı keń taralǵany eskerilmegen. Soǵan qaramastan, túzetýler qabyldandy, endi ındýstrıa jańa shyndyqqa beıimdelýge májbúr. Bul týraly semınar barysynda Qazaqstan býkmekerleriniń ózin-ózi retteıtin uıymy qaýymdastyǵynyń prezıdenti Raýan Kenjalın aıtty.
- Býkmekerlik bıznes sportpen tyǵyz baılanysty ekenin atap ótkim keledi, óıtkeni bás tigýge bolatyn oqıǵalar bizde zań boıynsha sporttyq is-sharalarmen ǵana shektelgen. Sonymen qatar, býkmekerlik bıznes demeýshilik, marketıńtik kelisimsharttarmen de baılanysty jáne biz birneshe jyldan beri seriktes bolyp kelemiz. Sol sebepti osy normalardy túsindirý men máseleni sheshý qajettiligi týyndaıdy. Mysaly, áleýmettik jelilerdegi jarnamany jarıalaýǵa qatysty keıbir tyıym salýlardyń anyq túsindirilmeýi. Sońǵy túzetýlerge sáıkes zańdyq turǵydan qarasaq, BAQ-ta jarnamaǵa tyıym salynady. Biraq ótken jyly «BAQ týraly» zań qabyldandy, sondaı-aq «Jarnama týraly» zań jáne «Onlaın platformalar týraly» zań bar. Sonda bul tyıym BAQ-qa (buqaralyq aqparat quraldary, ınternet resýrstar, túrli baspa basylymdary jáne t.b.) ǵana qatysty qalaı qoldanylatynyn qalaı túsinemiz? Óıtkeni sol onlaın platformalar da habarlamalar, foto, beıne jáne t.b. múmkindikteri bar ınternet-resýrstar ǵoı. Bul Instagram, Telegram arnalar, Facebook jáne t.b. Bir sózben aıtqanda, olarǵa tyıym salynbaıdy. Degenmen, atalǵan ınternet-platformalar qazirgi ýaqytta eń keń taralǵan jarnama berý joly ekenin bári biledi, - dedi sarapshy.
Bul rette, ákimshilik jaýapkershiliktiń negizgi aýyrtpalyǵyn jarnama taratýshylar – marketıńtik jarnama kompanıalary kóteredi, olarǵa 60 AEK (jeke tulǵa bolsa) jáne 400 AEK (iri kompanıa bolsa) kóleminde aıyppul salynýy múmkin. Bul aınalyp kelgende jarnama bıznesiniń shyǵyndarymen, bedeline nuqsan kelitip, quqyqtyq táýekelge uryndyrady. Marketıńtik naryqtyń damyp kele jatqanyn, endi ǵana qalyptasyp jatqanyn, al sporttyq marketıń mańyzdy áleýmettik oryn alatynyn umytpaǵan jón. Óıtkeni Qazaqstanda qaıyrymdylyq qarjylandyrýdyń zańdy kózi býkmekerlik keńseler bolyp tabylady. Olar birinshiden, qabyldanǵan shekteýlerdi saqtaýy, ekinshiden, ruqsat etilgen formattardy barynsha paıdalanýy qajet. Mysaly, ǵımarattar men qurylystar ishinde, BAQ-ta QR MAM-da tirkelgen 100% sporttyq kontent bar. Sondaı-aq, sporttyq is-sharalardy tikeleı efırde kórsetý kezinde jarnama jasaýǵa bolady. Alaıda marketıńtik qaýymdastyqtyń memlekettik organdarmen, retteýshilermen dıalog ornatý úshin birigýi artyq bolmaıdy.
- Ásirese, birqatar túzetý marketıńtik qyzmettiń jáne jarnamalyq kompanıalar qyzmetiniń ereksheligin eskermeı, birjaqty túsindiriledi. Olar tolyq rettelmegen. Jarnamanyń mazmunyna da qatysty, ol zańdy oıyn bıznesimen tyǵyz baılanysty, sondaı-aq Qazaqstanda bar zańsyz úlken naryqpen de baılanysy bar. Zańsyz naryq zańdy naryqtan túbegeıli aıyrmashylyǵy bar, ol «sur» jarnamalyq kontentke toly. Munda onlaın kazıno, aqshalaı oıyndardyń ártúrli túrleri iGaming jáne t.b. bar. Olar kóbinese Qazaqstannyń tys jerlerde ornalasady. Aıtpaqshy, osy túzetýlerge deıin kontent tıisti organdarmen retteletinin anyqtaýǵa bolatyn, al qazirgi kezde ondaı múmkindik joq, - dep Raýan Kenjalın jaǵdaıdy obektıvti baǵalaýda halyqaralyq tájirıbege júginetinin aıtty. Sport ǵımarattary men qurylystaryn, sporttyq is-sharalardy qospaǵanda, syrtqy jarnamaǵa, onyń ishinde kólikte jappaı tyıym salyndy. Sonyń nátıjesinde 2020 jyly (shekteý túzetýleri engizilgennen keıin bir jyl ótken soń) zańsyz onlaın platformalar arqyly 18,5 mıllıard eýro ótti. Italıanyń oıyndar jáne mólsherlemeler qaýymdastyǵynyń baǵalaýynsha, bul oıynshylardyń jalpy mólsherlemeleri men belsendiliginiń 75% «qara» naryqqa ketýine ıtermeledi. Germanıada da 2021 jyly ýaqytsha shekteýler men jarnama mazmunyna baılanysty túzetýler engizilgennen keıin uqsas teris saldarlar baıqaldy. Bul zańdy mólsherlemelerdiń kólemin 12,8%-ǵa qysqartyp, salyq túsimderiniń 2 mıllıard eýrodan 413 mıllıon eýroǵa deıin tómendetýge ákeldi. Bul eldiń búdjeti zańdy oıyn bıznesiniń zańdy sektorynan túsetin tabystan qaǵyldy. Onyń ústine sol kezde Germanıada zańsyz qyzmetterdiń 65%-ǵa óskeni baıqaldy, — deıdi qaýymdastyq prezıdenti.
Qazaqstanǵa oralsaq, «bul zańsyz oıyn naryǵynyń úlesin arttyryp, salyq túsimderin qysqartady».
- Mysaly, búginde býkmekerlik zańdy naryq jyl saıyn shamamen 100 mıllıard teńge salyq tóleıdi, endi joǵaryda atalǵan jaǵdaıda búdjet bul qarjydan qaǵylady. Eń bastysy, eń jaǵymsyz saldary bıznestiń osy sektoryna memlekettik baqylaýdyń joǵalýy bolyp tabylady. Al qabyldanǵan zań lýdomanıa qatysty áleýmettik máselelerdi sheshýdiń ornyna kerisinshe, ony odan ári ýshyqtyryp jiberýi múmkin. Bul máseleni sheshý úshin eń aldymen zańsyz platformalardyń qazaqstandyq paıdalanýshyny tartýyn tıimsiz qylýdy qamtamasyz etý qajet. Qordalanǵan máseleden shyǵý úshin eki quralǵa júgingen lázim: zańsyz bıznespen baılanysty kúdikti operasıalardy, siltemelerdi, saıttardy naqty jáne núkteli buǵattaý, muny zańdy oıyn bıznesiniń memlekettik organdarmen dıalogynyń kómegimen anyqtalǵan tıimdi retteý quraldarymen biriktirý kerek. Sondaı-aq, qoǵam, memleket jáne bıznes múddeleriniń teńgerimin saqtaýymyz qajet, - dep sózin túıindedi Raýan Kenjalın.
