Búginde sporttyq marketing indýstriiasy, jarnamamen tyǵyz bailanysty basqa da salalar siiaqty úlken ózgeristerge ushyrap otyr. Sebebi - Qazaqstanda jańa zańnamalyq normalardy engizýdiń aqyry budan bylai biznes júrgizýdiń jańa erejelerin talap etedi. Jańa qatańdatylǵan shekteý jaǵdaiynda ónimdi naryqty tiimdi ilgeriletýdiń zańdy tásilderin qalai tabýǵa bolatyny Astanada ótken sporttyq marketing seminar barysynda talqylandy.
Býkmekerlik biznes – sport indýstriiasynyń eń mańyzdy bóligi. Sondai-aq bul - biýdjetke salyq aýdarymdarynyń orasan zor somasy men eldegi qaiyrymdylyqtyń edáýir úlesi osyǵan tiesili. 2024 jyly 9 qyrkúiekte kúshine engen zańǵa engizilgen túzetýler ǵana býkmekerlik keńseler men totalizatorlardy jarnamalaýǵa qatysty birneshe mańyzdy aspektini qozǵady. Zańnyń basty mindetiniń biri jarnamalyq naýqandarǵa, ásirese syrtqy jarnama men internette ilgeriletý talaptaryn kúsheitý boldy. Astanada ótken seminarda bul máseleler keńinen talqylanyp, qatysýshylar zańǵa engizilgen túzetýlerdi júzege asyrý múmkin emes dep baǵalady. Usynylǵan túsindirme kóńil kónshitpeidi. Sebebi kópshiligi naryq qatysýshylaryn da, qarapaiym qazaqstandyqtardy da shatastyryp otyr.
Zań jobasyn jasaýshylar zańdy býkmekerlik keńselerdiń jarnamasyna shekteý qoiý arqyly halyq arasynda, ásirese jastar arasynda oiynǵa degen táýeldiliktiń paida bolý qaýpin azaitýǵa bolady dep eseptegen bolýy múmkin. Alaida zań jobasyn ázirleý kezinde jarnama materialynyń kólemi men lýdomaniianyń kóbeiýi arasyndaǵy bailanysty kórsetetin ǵylymi zertteýler usynylǵan joq. Sonymen qatar, internette zańsyz qumar oiyndar men bás tigý jarnamasynyń aitarlyqtai keń taralǵany eskerilmegen. Soǵan qaramastan, túzetýler qabyldandy, endi indýstriia jańa shyndyqqa beiimdelýge májbúr. Bul týraly seminar barysynda Qazaqstan býkmekerleriniń ózin-ózi retteitin uiymy qaýymdastyǵynyń prezidenti Raýan Kenjalin aitty.
- Býkmekerlik biznes sportpen tyǵyz bailanysty ekenin atap ótkim keledi, óitkeni bás tigýge bolatyn oqiǵalar bizde zań boiynsha sporttyq is-sharalarmen ǵana shektelgen. Sonymen qatar, býkmekerlik biznes demeýshilik, marketingtik kelisimsharttarmen de bailanysty jáne biz birneshe jyldan beri seriktes bolyp kelemiz. Sol sebepti osy normalardy túsindirý men máseleni sheshý qajettiligi týyndaidy. Mysaly, áleýmettik jelilerdegi jarnamany jariialaýǵa qatysty keibir tyiym salýlardyń anyq túsindirilmeýi. Sońǵy túzetýlerge sáikes zańdyq turǵydan qarasaq, BAQ-ta jarnamaǵa tyiym salynady. Biraq ótken jyly «BAQ týraly» zań qabyldandy, sondai-aq «Jarnama týraly» zań jáne «Onlain platformalar týraly» zań bar. Sonda bul tyiym BAQ-qa (buqaralyq aqparat quraldary, internet resýrstar, túrli baspa basylymdary jáne t.b.) ǵana qatysty qalai qoldanylatynyn qalai túsinemiz? Óitkeni sol onlain platformalar da habarlamalar, foto, beine jáne t.b. múmkindikteri bar internet-resýrstar ǵoi. Bul Instagram, Telegram arnalar, Facebook jáne t.b. Bir sózben aitqanda, olarǵa tyiym salynbaidy. Degenmen, atalǵan internet-platformalar qazirgi ýaqytta eń keń taralǵan jarnama berý joly ekenin bári biledi, - dedi sarapshy.
Bul rette, ákimshilik jaýapkershiliktiń negizgi aýyrtpalyǵyn jarnama taratýshylar – marketingtik jarnama kompaniialary kóteredi, olarǵa 60 AEK (jeke tulǵa bolsa) jáne 400 AEK (iri kompaniia bolsa) kóleminde aiyppul salynýy múmkin. Bul ainalyp kelgende jarnama biznesiniń shyǵyndarymen, bedeline nuqsan kelitip, quqyqtyq táýekelge uryndyrady. Marketingtik naryqtyń damyp kele jatqanyn, endi ǵana qalyptasyp jatqanyn, al sporttyq marketing mańyzdy áleýmettik oryn alatynyn umytpaǵan jón. Óitkeni Qazaqstanda qaiyrymdylyq qarjylandyrýdyń zańdy kózi býkmekerlik keńseler bolyp tabylady. Olar birinshiden, qabyldanǵan shekteýlerdi saqtaýy, ekinshiden, ruqsat etilgen formattardy barynsha paidalanýy qajet. Mysaly, ǵimarattar men qurylystar ishinde, BAQ-ta QR MAM-da tirkelgen 100% sporttyq kontent bar. Sondai-aq, sporttyq is-sharalardy tikelei efirde kórsetý kezinde jarnama jasaýǵa bolady. Alaida marketingtik qaýymdastyqtyń memlekettik organdarmen, retteýshilermen dialog ornatý úshin birigýi artyq bolmaidy.
- Ásirese, birqatar túzetý marketingtik qyzmettiń jáne jarnamalyq kompaniialar qyzmetiniń ereksheligin eskermei, birjaqty túsindiriledi. Olar tolyq rettelmegen. Jarnamanyń mazmunyna da qatysty, ol zańdy oiyn biznesimen tyǵyz bailanysty, sondai-aq Qazaqstanda bar zańsyz úlken naryqpen de bailanysy bar. Zańsyz naryq zańdy naryqtan túbegeili aiyrmashylyǵy bar, ol «sur» jarnamalyq kontentke toly. Munda onlain kazino, aqshalai oiyndardyń ártúrli túrleri iGaming jáne t.b. bar. Olar kóbinese Qazaqstannyń tys jerlerde ornalasady. Aitpaqshy, osy túzetýlerge deiin kontent tiisti organdarmen retteletinin anyqtaýǵa bolatyn, al qazirgi kezde ondai múmkindik joq, - dep Raýan Kenjalin jaǵdaidy obektivti baǵalaýda halyqaralyq tájiribege júginetinin aitty. Sport ǵimarattary men qurylystaryn, sporttyq is-sharalardy qospaǵanda, syrtqy jarnamaǵa, onyń ishinde kólikte jappai tyiym salyndy. Sonyń nátijesinde 2020 jyly (shekteý túzetýleri engizilgennen keiin bir jyl ótken soń) zańsyz onlain platformalar arqyly 18,5 milliard eýro ótti. Italiianyń oiyndar jáne mólsherlemeler qaýymdastyǵynyń baǵalaýynsha, bul oiynshylardyń jalpy mólsherlemeleri men belsendiliginiń 75% «qara» naryqqa ketýine itermeledi. Germaniiada da 2021 jyly ýaqytsha shekteýler men jarnama mazmunyna bailanysty túzetýler engizilgennen keiin uqsas teris saldarlar baiqaldy. Bul zańdy mólsherlemelerdiń kólemin 12,8%-ǵa qysqartyp, salyq túsimderiniń 2 milliard eýrodan 413 million eýroǵa deiin tómendetýge ákeldi. Bul eldiń biýdjeti zańdy oiyn biznesiniń zańdy sektorynan túsetin tabystan qaǵyldy. Onyń ústine sol kezde Germaniiada zańsyz qyzmetterdiń 65%-ǵa óskeni baiqaldy, — deidi qaýymdastyq prezidenti.
Qazaqstanǵa oralsaq, «bul zańsyz oiyn naryǵynyń úlesin arttyryp, salyq túsimderin qysqartady».
- Mysaly, búginde býkmekerlik zańdy naryq jyl saiyn shamamen 100 milliard teńge salyq tóleidi, endi joǵaryda atalǵan jaǵdaida biýdjet bul qarjydan qaǵylady. Eń bastysy, eń jaǵymsyz saldary biznestiń osy sektoryna memlekettik baqylaýdyń joǵalýy bolyp tabylady. Al qabyldanǵan zań lýdomaniia qatysty áleýmettik máselelerdi sheshýdiń ornyna kerisinshe, ony odan ári ýshyqtyryp jiberýi múmkin. Bul máseleni sheshý úshin eń aldymen zańsyz platformalardyń qazaqstandyq paidalanýshyny tartýyn tiimsiz qylýdy qamtamasyz etý qajet. Qordalanǵan máseleden shyǵý úshin eki quralǵa júgingen lázim: zańsyz biznespen bailanysty kúdikti operatsiialardy, siltemelerdi, saittardy naqty jáne núkteli buǵattaý, muny zańdy oiyn biznesiniń memlekettik organdarmen dialogynyń kómegimen anyqtalǵan tiimdi retteý quraldarymen biriktirý kerek. Sondai-aq, qoǵam, memleket jáne biznes múddeleriniń teńgerimin saqtaýymyz qajet, - dep sózin túiindedi Raýan Kenjalin.
