Eýropalyq Qaıta qurý jáne damý banki (EQDB) 2024 jyldyń qyrkúıek aıyndaǵy "Óńirlerdiń ekonomıkalyq perspektıvalary" esebin jarıalady. Oǵan sáıkes, Ýkraınadaǵy, Taıaý Shyǵystaǵy qaqtyǵystar, Eýropa ekonomıkasynyń toqyraýy, Soltústik Afrıkadaǵy qurǵaqshylyq syndy oqıǵalar álemdik óndiristiń ósimin tejegenimen, biraq sonymen qatar Qazaqstan men Ortalyq Azıa elderiniń damýynda serpin bolǵany baıqalady, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Saıası shıelenis pen tabıǵı apattarǵa qaramastan, Ortalyq Azıa óńiriniń (Mońǵolıany qosa alǵanda) qysqa merzimdi ekonomıkalyq perspektıvalary oń kórsetkishterge ıe bolyp qala beredi.
Bank sarapshylary óńirlik damý ósimi 2024 jyly 5,1%-ǵa jetedi jáne shıkizattan túsetin kiristerdiń ósimi, ınfraqurylymdyq ınvestısıalardyń jáne naryqtyq reformalardyń arqasynda 2025 jyly bul kórsetkish, tipti 5,9%-ǵa deıin artady dep boljaıdy.
Esepte Qazaqstan óńirlerin sý basqanyna, Mońǵolıada iri-qaranyń jappaı qyrylǵanyna qaramastan Ortalyq Azıa elderiniń ekonomıkasy ósý qalpyn saqtap qalǵany basa kórsetilgen.
"Aqsha aýdarymdarynyń turaqty aǵyny, jalaqy ósimi jáne aımaqtaǵy halyqaralyq týrızmge qyzyǵýshylyqtyń artýy osy ósimniń negizgi faktorlaryna aınaldy", delingen EQDB-nyń "Óńirlerdiń ekonomıkalyq perspektıvalary"esebinde.
Búkil óńir úshin ortaq jaǵymdy úrdisterdiń biri retinde Ortalyq Azıadaǵy barlyq elder bılikteriniń kóliktik, logıstıkalyq jáne energetıkalyq ınfraqurylymdardy damytýǵa basymdyq berýi atap kórsetiledi.
Endi naqty árbir memleketke jekeleı qysqasha toqtala ketelik:
Qazaqstan
Ortalyq Azıanyń iri ekonomıkasy – Qazaqstan úshin 2024 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda saýda, kólik, qor saqtaý, qyzmet kórsetý jáne aqparattyq tehnologıalar sektorlary draıverge aınala bildi. EQDB el ekonomıkasy 2024 jyly 4%-ǵa ósedi dep boljaıdy.
"Óńirlerdiń ekonomıkalyq perspektıvalary" esebine sáıkes, 2025 jyly naqty JİÓ 5,5% - ǵa ósýi múmkin. Mundaı boljamǵa Teńiz munaı ken ornyn keńeıtý jospary da belgili bir deńgeıde túrtki bolyp otyrǵany aıtylady.
Sonymen, Ortalyq Azıa elderindegi ekonomıkalyq ósimdi aıtarlyqtaı yntalandyratyn taǵy bir mańyzdy faktor - Qytaıdaǵy ekonomıkalyq ósim. Birinshiden,Qytaı ekonomıkasyn saýyqtyrý jónindegi memlekettik sharalar shıkizat eksportyna baǵdarlanǵan elder ekonomıkasy ósimine yqpal etýi yqtımal. Ekinshiden, Qytaı kórshileriniń ekonomıkasyna mıllıardtaǵan dollar ınvestısıa jumsaýdy jalǵastyratyn bolady, bul jalpy aımaqtaǵy JİÓ-niń ósimine ákelip soǵady.
Qyrǵyzstan
2024 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda aıyrqalpaqty el ekonomıkasynyń naqty JİÓ-i 8,7%-ǵa ósti. Qyrǵyz Respýblıkasynyń týrısik baǵyt retindegi tartymdylyǵynyń artýy arqasynda meıramhanalar men barlardyń aqsha aınalymy 24%-ǵa jáne týrısik tasymaldardan túsetin kirister kólemi 53%-ǵa ósti.
Sonymen qatar, aqsha aýdarymdarynyń taza kólemi 12%-ǵa, al naqty jalaqy 5,2%-ǵa ósti. Aınalyp kelgende, bul bólshek jáne kóterme saýda kóleminiń ósimine yqpal etti.
2024 jyldyń mamyr aıynda ınflásıa turaqtanǵan kezde Qyrǵyz Respýblıkasy Ulttyq banki paıyzdyq mólsherlemeni 9%-ǵa deıin tómendetý týraly sheshim qabyldady. Sońǵy ret munda paıyzdyq mólsherleme 2022 jyldyń qarashasynda bekitilgen edi. Esepte eldiń JİÓ ósimi 2024 jyly 9%-ǵa jetedi, biraq 2025 jylǵa qaraı ol 7%-ǵa deıin tómendeıdi dep boljanǵan.
Mońǵolıa
Qysta qatty aıaz saldarynan elde 8,1 mln bas mal qyrylyp, Mońǵolıanyń ekonomıkalyq ósimi kúrt tómendedi. Degenmen elge kelýshi sheteldik týrıser sanynyń artýy qonaq úı bıznesi, qoǵamdyq tamaqtaný, tamaq ónerkásibi jáne kólik salalarynyń keńeıýine serpin berdi. Sonymen qatar, Mońǵolıada taý-ken sektorynda jáne óńdeý ónerkásibinde ósim baıqalady.
EQDB Mońǵolıanyń JİÓ-i 2024 jyly 5%-ǵa, al 2025 jyly 8%-ǵa ósedi dep boljaıdy.
Tájikstan
Memlekettik sektordaǵy jalaqynyń, zeınetaqynyń jáne eń tómengi jalaqynyń ósýi ishki suranysty yntalandyryp, bólshek jáne kóterme saýda sektorynyń damýyna serpin berdi. Sondaı-aq, baǵaly jáne jartylaı baǵaly metaldar eksportynyń qaıta jandanýy, ınfraqurylymdar túzýge memleketten bólinetin aqshanyń ulǵaıýy jáne basty kapıtaldaǵy ınvestısıalardyń ósimi jaǵymdy qubylys retinde atap kórsetilgen.
Tájikstannyń JİÓ-niń ósimi 2024 jyly 8%-ǵa deıin jáne 2025 jyly 7%-ǵa deıin kóteriledi dep boljanady. Qarjylaı táýekelder retinde Reseımen aradaǵy aqsha aýdarymdaryndaǵy aýytqýshylyq basa kórsetilgen.
Túrikmenstan
EQDB bul eldiń ekonomıkalyq turaqtylyǵyn aıqyndaýshy ınfraqurylymdarǵa, óndiristik qýattarǵa jáne basty kapıtalǵa jasalyp jatqan ınvestısıalar ekenin basa aıtady. Túrikmenstan tranzıttik prosedýralardy túbegeıli ońtaılandyrdy, sonyń arqasynda júk aınalymy artty. Bank 2024 jáne 2025 jyldary eldiń ulttyq ekonomıkasy 6,3%-ǵa ósedi dep boljaıdy.
Ózbekstan
2024 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda eldiń jyldyq ekonomıkalyq ósimi 6,4%-ǵa deıin ósti, dep kórsetilgen esepte. Qyzmet kórsetý sektory 2,8%-ǵa ósti, buǵan aqsha aýdarymdary men týrıser aǵynynyń ósimi yqpal etken. Ónerkásiptik óndiris 7,8%-ǵa ósti, al óńdeý ónerkásibindegi ósim 9,4%-dy qurady.
EQDB Ózbekstan ekonomıkasy 2024 jáne 2025 jyldary kezeń-kezeńimen júzege asyrylyp jatqan naryqtyq reformalar men ınfraqurylymdyq ınvestısıalardyń arqasynda 6%-ǵa ósedi dep boljaıdy. Eldiń betpe-bet kelýi yqtımal táýekelder qataryna energıa tapshylyǵy jatqyzylǵan.
