Eýropalyq Qaita qurý jáne damý banki (EQDB) 2024 jyldyń qyrkúiek aiyndaǵy "Óńirlerdiń ekonomikalyq perspektivalary" esebin jariialady. Oǵan sáikes, Ýkrainadaǵy, Taiaý Shyǵystaǵy qaqtyǵystar, Eýropa ekonomikasynyń toqyraýy, Soltústik Afrikadaǵy qurǵaqshylyq syndy oqiǵalar álemdik óndiristiń ósimin tejegenimen, biraq sonymen qatar Qazaqstan men Ortalyq Aziia elderiniń damýynda serpin bolǵany baiqalady, dep habarlaidy Dalanews.kz.
Saiasi shielenis pen tabiǵi apattarǵa qaramastan, Ortalyq Aziia óńiriniń (Mońǵoliiany qosa alǵanda) qysqa merzimdi ekonomikalyq perspektivalary oń kórsetkishterge ie bolyp qala beredi.
Bank sarapshylary óńirlik damý ósimi 2024 jyly 5,1%-ǵa jetedi jáne shikizattan túsetin kiristerdiń ósimi, infraqurylymdyq investitsiialardyń jáne naryqtyq reformalardyń arqasynda 2025 jyly bul kórsetkish, tipti 5,9%-ǵa deiin artady dep boljaidy.
Esepte Qazaqstan óńirlerin sý basqanyna, Mońǵoliiada iri-qaranyń jappai qyrylǵanyna qaramastan Ortalyq Aziia elderiniń ekonomikasy ósý qalpyn saqtap qalǵany basa kórsetilgen.
"Aqsha aýdarymdarynyń turaqty aǵyny, jalaqy ósimi jáne aimaqtaǵy halyqaralyq týrizmge qyzyǵýshylyqtyń artýy osy ósimniń negizgi faktorlaryna ainaldy", delingen EQDB-nyń "Óńirlerdiń ekonomikalyq perspektivalary"esebinde.
Búkil óńir úshin ortaq jaǵymdy úrdisterdiń biri retinde Ortalyq Aziiadaǵy barlyq elder bilikteriniń kóliktik, logistikalyq jáne energetikalyq infraqurylymdardy damytýǵa basymdyq berýi atap kórsetiledi.
Endi naqty árbir memleketke jekelei qysqasha toqtala ketelik:
Qazaqstan
Ortalyq Aziianyń iri ekonomikasy – Qazaqstan úshin 2024 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda saýda, kólik, qor saqtaý, qyzmet kórsetý jáne aqparattyq tehnologiialar sektorlary draiverge ainala bildi. EQDB el ekonomikasy 2024 jyly 4%-ǵa ósedi dep boljaidy.
"Óńirlerdiń ekonomikalyq perspektivalary" esebine sáikes, 2025 jyly naqty JIÓ 5,5% - ǵa ósýi múmkin. Mundai boljamǵa Teńiz munai ken ornyn keńeitý jospary da belgili bir deńgeide túrtki bolyp otyrǵany aitylady.
Sonymen, Ortalyq Aziia elderindegi ekonomikalyq ósimdi aitarlyqtai yntalandyratyn taǵy bir mańyzdy faktor - Qytaidaǵy ekonomikalyq ósim. Birinshiden,Qytai ekonomikasyn saýyqtyrý jónindegi memlekettik sharalar shikizat eksportyna baǵdarlanǵan elder ekonomikasy ósimine yqpal etýi yqtimal. Ekinshiden, Qytai kórshileriniń ekonomikasyna milliardtaǵan dollar investitsiia jumsaýdy jalǵastyratyn bolady, bul jalpy aimaqtaǵy JIÓ-niń ósimine ákelip soǵady.
Qyrǵyzstan
2024 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda aiyrqalpaqty el ekonomikasynyń naqty JIÓ-i 8,7%-ǵa ósti. Qyrǵyz Respýblikasynyń týristik baǵyt retindegi tartymdylyǵynyń artýy arqasynda meiramhanalar men barlardyń aqsha ainalymy 24%-ǵa jáne týristik tasymaldardan túsetin kirister kólemi 53%-ǵa ósti.
Sonymen qatar, aqsha aýdarymdarynyń taza kólemi 12%-ǵa, al naqty jalaqy 5,2%-ǵa ósti. Ainalyp kelgende, bul bólshek jáne kóterme saýda kóleminiń ósimine yqpal etti.
2024 jyldyń mamyr aiynda infliatsiia turaqtanǵan kezde Qyrǵyz Respýblikasy Ulttyq banki paiyzdyq mólsherlemeni 9%-ǵa deiin tómendetý týraly sheshim qabyldady. Sońǵy ret munda paiyzdyq mólsherleme 2022 jyldyń qarashasynda bekitilgen edi. Esepte eldiń JIÓ ósimi 2024 jyly 9%-ǵa jetedi, biraq 2025 jylǵa qarai ol 7%-ǵa deiin tómendeidi dep boljanǵan.
Mońǵoliia
Qysta qatty aiaz saldarynan elde 8,1 mln bas mal qyrylyp, Mońǵoliianyń ekonomikalyq ósimi kúrt tómendedi. Degenmen elge kelýshi sheteldik týrister sanynyń artýy qonaq úi biznesi, qoǵamdyq tamaqtaný, tamaq ónerkásibi jáne kólik salalarynyń keńeiýine serpin berdi. Sonymen qatar, Mońǵoliiada taý-ken sektorynda jáne óńdeý ónerkásibinde ósim baiqalady.
EQDB Mońǵoliianyń JIÓ-i 2024 jyly 5%-ǵa, al 2025 jyly 8%-ǵa ósedi dep boljaidy.
Tájikstan
Memlekettik sektordaǵy jalaqynyń, zeinetaqynyń jáne eń tómengi jalaqynyń ósýi ishki suranysty yntalandyryp, bólshek jáne kóterme saýda sektorynyń damýyna serpin berdi. Sondai-aq, baǵaly jáne jartylai baǵaly metaldar eksportynyń qaita jandanýy, infraqurylymdar túzýge memleketten bólinetin aqshanyń ulǵaiýy jáne basty kapitaldaǵy investitsiialardyń ósimi jaǵymdy qubylys retinde atap kórsetilgen.
Tájikstannyń JIÓ-niń ósimi 2024 jyly 8%-ǵa deiin jáne 2025 jyly 7%-ǵa deiin kóteriledi dep boljanady. Qarjylai táýekelder retinde Reseimen aradaǵy aqsha aýdarymdaryndaǵy aýytqýshylyq basa kórsetilgen.
Túrikmenstan
EQDB bul eldiń ekonomikalyq turaqtylyǵyn aiqyndaýshy infraqurylymdarǵa, óndiristik qýattarǵa jáne basty kapitalǵa jasalyp jatqan investitsiialar ekenin basa aitady. Túrikmenstan tranzittik protsedýralardy túbegeili ońtailandyrdy, sonyń arqasynda júk ainalymy artty. Bank 2024 jáne 2025 jyldary eldiń ulttyq ekonomikasy 6,3%-ǵa ósedi dep boljaidy.
Ózbekstan
2024 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda eldiń jyldyq ekonomikalyq ósimi 6,4%-ǵa deiin ósti, dep kórsetilgen esepte. Qyzmet kórsetý sektory 2,8%-ǵa ósti, buǵan aqsha aýdarymdary men týrister aǵynynyń ósimi yqpal etken. Ónerkásiptik óndiris 7,8%-ǵa ósti, al óńdeý ónerkásibindegi ósim 9,4%-dy qurady.
EQDB Ózbekstan ekonomikasy 2024 jáne 2025 jyldary kezeń-kezeńimen júzege asyrylyp jatqan naryqtyq reformalar men infraqurylymdyq investitsiialardyń arqasynda 6%-ǵa ósedi dep boljaidy. Eldiń betpe-bet kelýi yqtimal táýekelder qataryna energiia tapshylyǵy jatqyzylǵan.
