Qazaqstanda halyqtyń bankterge qaryzy 20 trln teńgege jýyqtady, dep habarlaıdy Dalanews.kz. 

Bul týraly Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi málimdedi. 

2024 jylǵy 1 qarashadaǵy jaǵdaı boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń bank sektorynda 21ekinshi deńgeıdegi bank bar, onyń ishinde 12 bank sheteldik qatysýmen, onyń ishinde 9 enshiles bankter.

2024 jylǵy 1 qarashadaǵy  jaǵdaı boıynsha bank sektorynyń aktıvteri kóbinese bankterdiń nesıe portfeliniń 33,8 trln teńgege deıin  1,2%-ǵa jáne ótimdiligi joǵary aktıvteriniń 17,7 trln teńgege  0,3%-ǵa (jıyntyq aktıvterdiń  30,3%-y) ósýi esebinen aǵymdaǵy jylǵy qazanda  0,6%-ǵa nemese 345 mlrd teńgege ulǵaıyp, 58,5 trln teńge boldy (2024 jyldyń basynan 13,6%-ǵa nemese 7,0 trln teńgege ósý).

Ekinshi deńgeıdegi bankterdiń ekonomıkaǵa bergen kredıtteri 2024 jylǵy qazanda 1,3%-ǵa 31,9 trln teńgege deıin ulǵaıdy (2024 jyldyń basynan 14,3%-ǵa ósý). 2024 jylǵy qazan aıynyń qorytyndysy  boıynsha ekonomıkaǵa berilgen kredıtterdiń jalpy qurylymynda ulttyq valútada berilgen kredıtter 1,2%-ǵa 29,1 trln teńgege deıin ulǵaıdy, valútamen berilgen kredıtter 1,6%-ǵa 2,8 trln teńgege deıin ulǵaıdy.

Bıznes sýbektilerine beriletin kredıtter 2024 jylǵy qazanda negizinen 2,6%-ǵa 3,2 trln teńgege deıin ınvestısıalarǵa jáne 0,9%-ǵa 0,6 trln teńgege deıin  negizgi qorlar satyp alýǵa berilgen qaryzdardyń ósýi esebinen 0,3%-ǵa 12,1 trln teńgege deıin ósti (2024 jyldyń basynan 7,7%-ǵa nemese 870 mlrd teńgege ósý.

Bıznes sýbektileri sanatynyń bólinisinde iri bızneske kredıtter 2024 jylǵy qazanda telekomýnıkasıa jáne qurlyq kóligi salasyndaǵy iri qaryz alýshylardyń merziminen buryn óteýleriniń jalǵasýyna baılanysty 0,4%-ǵa 4,1 trln teńgege deıin (2024 jyldyń basynan
2,7%-ǵa ósti) tómendedi.  SHOB-qa  qaryzdar bir aıda negizinen avtomobıl shyǵarý sektorynda shaǵyn kásiporyndarǵa aınalym qarajatyn toltyrýǵa kredıtter berý esebinen 5,9 trlnteńgege deıin 0,1%-ǵa ulǵaıdy (2024 jyldyń basynan 3,0%-ǵa ósý).  Dara kásipkerlerge berilgen kredıtter 2024 jylǵy qazanda 2,1 trln teńgege deıin 2,6%-ǵa ósti (2024 jyldyń basynan 37,7%-ǵa ósý).

Salalar boıynsha 2024 jylǵy qazanda bızneske berilgen kredıtterdiń 4,0 trln teńgege deıin 1,1%-ǵa ósýi – ónerkásip (2024 jyldyń basynan 18,7%-ǵa ósý), 3,2 trln teńgege deıin 0,7%-ǵa – saýda (2024 jyldyń basynan 9,0%-ǵa ósý) salalarynda jáne 1,3%-ǵa  3,0 trln teńgege deıin qyzmetterdiń basqa da salalarynda (2024 jyldyń basynan 1,9%-ǵa ósý) baıqalady. Bul rette jekelegen qaryz alýshylardyń merziminen buryn óteýdi jalǵastyrýlary aıasynda 2,9%-ǵa 0,8 trln teńgege deıin kólik (2024 jyldyń basynan 5,7%-ǵa tómendeý), 7,9%-ǵa 0,1 trln teńgege deıin – aqparat jáne baılanys (2024 jyldyń basynan 41,7%-ǵa tómendeý), 0,8%-ǵa 0,6 trln teńgege deıin  – qurylys (2024 jyldyń basynan 6,5%-ǵa ósý) jáne  5,0%-ǵa 0,5 trln teńgege deıin (2024 jyldyń basynan 4,6%-ǵa ósý) – aýyl sharýashylyǵy  salalaryndaǵy bıznes sýbektilerine kredıtter portfeliniń tómendeýi baıqalady.

2024 jylǵy qazanda bıznes sýbektilerine 1,5 trln teńge somaǵa jańa qaryzdar berildi, bul 2023 jylǵy qyrkúıekpen salystyrǵanda 7,7%-ǵa artyq. Bul rette 2024 jylǵyń 10 aıda bul kórsetkish 14,2 trln teńgeni qurady, bul 2023 jyldyń uqsas kezeńimen salystyrǵanda 18,2%-ǵa artyq.

2024 jylǵy qazannyń qorytyndysy boıynsha bıznes sýbektilerine ulttyq valútada berilgen kredıtter boıynsha ortasha alynǵan syıaqy mólsherlemesi negizinen SHOB kredıtteri boıynsha syıaqyny 18,2% – dan 18,3% – ǵa deıin ulǵaıtý esebinen 20,1% - ǵa deıin (2024 jylǵy qyrkúıekte-20,0%) shamaly ósti.

Bul rette iri bızneske berilgen kredıtter boıynsha syıaqynyń ortasha alynǵan mólsherlemesi 16,9%-dan 16,8%-ǵa deıin, dara kásipkerlerge – 31,8%-dan 31,5%-ǵa deıin tómendedi.

Halyqqa berilgen kredıtter 2024 jylǵy qazanda 1,8%-ǵa ulǵaıyp, 19,8 trln teńgeni qurady (2024 jyldyń basynan 18,7%-ǵa ósý). Bankterdiń bólshek portfeliniń qurylymynda tutynýshylyq qaryzdar 2,0%-ǵa 13,1 trln teńgege deıin ulǵaıdy.

2024 jylǵy qazan aıynyń qorytyndysy boıynsha bankterdiń ıpotekalyq portfeli 5,9 trln teńgege deıin 1,4%-ǵa ósti. Bul rette 2024  jyldyń 10 aıynda jańa ıpotekalyq qaryzdar berý shamamen 1,6 trln teńgeni qurady, bul 2023 jyldyń uqsas kezeńimen salystyrǵanda 19,4%-ǵaartyq.

Jańa ıpotekalyq kredıtterdi berý qurylymynda naryqtyq kredıt berýdiń oń serpini jalǵasýda – jyl basynan bastap naryqtyq sharttarda 555,4 mlrd teńgege ıpotekalyq kredıtter berildi, bul 2023 jyldyń uqsas kezeńimen salystyrǵanda 38,3%-ǵa artyq. Nátıjesinde olardyń úlesi 2023 jyldyń uqsas kezeńimen salystyrǵanda 30,6%-dan 35,4%-ǵa deıin ósti.

2024 jylǵy qazanda halyqqa teńgemen berilgen kredıtter boıynsha syıaqynyń ortasha alynǵan mólsherlemesi negizinen tutynýshylyq qaryzdar boıynsha mólsherlemelerdi 20,6%-dan 19,7%-ǵa deıin tómendetý esebinen 18,8%-ǵa deıin (2024 jylǵy qyrkúıekte – 20,1%) tómendedi.

Bankterdiń nesıe portfeliniń sapasy joǵary deńgeıde qalyp otyr. Máselen, 01.11.2024j. kredıttik portfeldiń jalpy kóleminde 90 kúnnen astam merzimi ótken bereshegi bar kredıtterdiń úlesi 3,3%-dy nemese 1,1 trln teńgeni (01.01.2024j. – 2,9% nemese 864 mlrd teńge) qurap, bir aı burynǵy 3,2%-dan ulǵaıdy. 01.11.2024j. halyqtyń kredıtteri boıynsha NPL90+qaryzdardyń úlesi 3,9%-dy nemese 777 mlrd teńgeni qurady (01.10.2024j. – 3,9% nemese 759 mlrd teńge, 01.01.2024j. – 3,4% nemese 575 mlrd teńge), al bızneske berilgen kredıtter boıynsha – 2,4% nemese 320 mlrd teńge (01.10.2024j. – 2,3% nemese 315 mlrd teńge, 01.01.2024j. – 2,3% nemese 289 mlrd teńge).

90 kúnnen astam merzimi ótken bereshegi bar kredıtterdi provızıalarmen óteý deńgeıi 68,9%-dy qurap, turaqty bolyp saqtalýda (01.01.2024 j. – 75,9%).

Bank sektorynyń mindettemeleri 2024 jylǵy qazanda negizinen zańdy tulǵalardyń qysqa merzimdi salymdarynyń ósýi esebinen 0,3%-ǵa 50,0 trln teńgege deıin ulǵaıdy (2024 jyldyń basynan bastap 12,2%-ǵa nemese 5,4 trln teńgege ósý). Bank sektory mindettemeleriniń qurylymynda negizinen bankterdiń jıyntyq mindettemeleriniń 78,6%-yn  nemese 39,3 trln teńgeni quraıtyn klıentterdiń salymdary bar.

2024 jylǵy qazanda depozıttik uıymdardaǵy rezıdentterdiń depozıtteri negizinen teńgemen depozıtterdiń 3,1%-ǵa nemese 901 mlrd teńgege 29,8 trln teńgege deıin ulǵaıýy aıasynda 3,1%-ǵa 37,9 trln teńgege deıin ulǵaıdy. Valútalyq depozıtter 2,9%-ǵa nemese 229 mlrd teńgege 8,1 mlrd teńgege deıin, onyń ishinde ulttyq valútanyń álsireýi aıasynda AQSH dollaryna 1,5%-ǵa qaıta baǵalaý esebinen ulǵaıdy. Depozıtterdi dollarlandyrý deńgeıi 01.11.2024j. 21,3%-dy qurap, tómendeýdi jalǵastyrýda (2023 jylǵy qazanda – 24,5%).

Zańdy tulǵalardyń depozıtteri 2024 jylǵy qazanda negizinen ulttyq valútadaǵy depozıtterdiń 4,6%-ǵa 12,8 trln teńgege deıin ulǵaıýy nátıjesinde 4,7%-ǵa 16,9 trln teńgege deıin ulǵaıdy. Jeke tulǵalardyń depozıtteri 1,8%-ǵa 20,9 trln teńgege deıin ósti.

Banktik emes zańdy tulǵalardyń ulttyq valútadaǵy merzimdi depozıtteri boıynsha syıaqynyń ortasha ólshengen mólsherlemesi 2024 jylǵy qazanda 13,1% – ǵa deıin 2024 jylǵy qyrkúıektegi 13,2% - dan, jeke tulǵalardyń depozıtteri boıynsha-bir aı buryn 13,4% - dan 13,3% - ǵa deıin tómendedi.

Bankterdiń menshikti kapıtaly 2024 jylǵy qazanda 2,4%-ǵa 8,4 trln teńgege deıin negizinen qaryzdar men baǵaly qaǵazdar boıynsha paıyzdyq kiristerdiń, sondaı-aq dılıngtik operasıalar boıynsha kiristerdiń ulǵaıýy esebinen bólinbegen taza paıdanyń ulǵaıýy nátıjesinde ulǵaıdy (2024 jyldyń basynan bastap 23,1%-ǵa nemese 1,6 trln teńgege ósý). 2024 jylǵy 1 qarashadaǵy jaǵdaı boıynsha negizgi kapıtaldyń jetkiliktilik koefısıenti (k1) 20,4% (01.01.2024 j. – 19,2%), menshikti kapıtaldyń jetkiliktilik koefısıenti (k2) – 22,3%(01.01.2024 j. - 21,5%) qurady, bul zańnamada belgilengen normatıvterden edáýir asyp túsedi jáne bank sektoryndaǵy áleýetti táýekelderdi óteýdi qamtamasyz etedi.

2024 jylǵy qańtar-qazanda bankterdiń taza paıdasy 2,1 trln teńgeni qurady, bul 2023 jyldyń tıisti kezeńimen salystyrǵanda 18,2%-ǵa artyq. Bank aktıvteriniń rentabeldiligi (ROA) 2024 jylǵy 1 qarashadaǵy jaǵdaı boıynsha 4,6%-dy (01.10.2023j. – 4,6%), kapıtaldyń rentabeldiligi (ROE) – 33,3%-dy (01.11.2023j. – 36,2%) qurady.