"1977 jyly shyqqan «Sovettik Qazaqstan» atty orys tilindegi kitabynda Qonaev baqytty el qandai dep saýal qoiyp, soǵan ózi jaýap beripti. “Eto 19 oblastei, bolee 80 gorodov, 193 poselka gorodskogo tipa, 218 selskih raionov, gde drýjnoi semei jivýt i trýdiatsia predstaviteli bolee 100 natsionalnostei i narodnostei”.
Eń ókinishtisi, bul qisynsyz ótirik osy kúnge deiin jalǵasyp keledi.
«Kazahstan – mnogonatsionalnaia strana, kotoryi stal Rodinoi dlia predstavitelei bolee sta narodov» dep erkinsigen dúńgen etnos uiymnyń basshysy áli jalaýlatyp júr", – deidi Tabeev.
Onyń dereginshe Almaty qalasyndaǵy «kóp ulttyń» arasyna 1 somali, 1 gagaýz, 1 nord, 1 pýshtýn, 2 modrakan degenderdi resmi tizimge qosyp qoiǵan.
"Onyń ne keregi bar? Kim qystap jatyr? Shynymdy aitsam, aspirantýra bitirgen meniń ózim «modrakan» degen paqyrdyń kim ekenin, qaida turatynyn kóz aldyma elestete almaimyn.
Qonaevtyń kezinen jalǵasyp kele jatqan keri saiasattyń kesirinen ortamyzda bir orys (modrakan, gagaýz, pýshtýn…) otyrsa, ana tilimizde sóileýge qysylatyn boldyq. «Basqalarǵa túsinikti bolý úshin…» dep búlkildei jónelemiz. Áli de solai! Eger, memlekettik is-sharalarda, jinalystarda Prezident pen Elbasy tek qana qazaqsha sóilei bastasa, ózgeler de solai sóileýge májúbir bolar edi", – deidi qalamger.
Osy oraida OK birinshi hatshysy Jumabai Shaiahmetovtyń biýro májilisterin keide taza qazaq tilinde júrgizetinin aitqan belgili jazýshy Ázilhan Nurshaiyqov esteligin mysalǵa keltiredi.
"Birde, orysy kóp plenýmda «OK hatshysy» bolyp bekitilip jatqan Anatolii Shalovtan ómirbaianyn qazaqsha aityp berýin suraǵan. Oǵan Shalov renjimegen, tili jetkenshe aityp bergen. Keiinirek sol batyldyǵy úshin memleket qairatkeri Jumabai Shaiahmetovty erekshe jylylyqpen eske alatyn deidi. Mine, tarihta jaqsy aty qalý degen osy!", – deidi maqala avtory.
Maqalanyń tolyq nusqasyn tómendegi siltemege ótip oqi alasyz:
https://dalanews.kz/58548
