"1977 jyly shyqqan «Sovettik Qazaqstan» atty orys tilindegi kitabynda Qonaev baqytty el qandaı dep saýal qoıyp, soǵan ózi jaýap beripti. “Eto 19 oblasteı, bolee 80 gorodov, 193 poselka gorodskogo tıpa, 218 selskıh raıonov, gde drýjnoı semeı jıvýt ı trýdátsá predstavıtelı bolee 100 nasıonalnosteı ı narodnosteı”.
Eń ókinishtisi, bul qısynsyz ótirik osy kúnge deıin jalǵasyp keledi.
«Kazahstan – mnogonasıonalnaıa strana, kotoryı stal Rodınoı dlá predstavıteleı bolee sta narodov» dep erkinsigen dúńgen etnos uıymnyń basshysy áli jalaýlatyp júr", – deıdi Tabeev.
Onyń dereginshe Almaty qalasyndaǵy «kóp ulttyń» arasyna 1 somalı, 1 gagaýz, 1 nord, 1 pýshtýn, 2 modrakan degenderdi resmı tizimge qosyp qoıǵan.
"Onyń ne keregi bar? Kim qystap jatyr? Shynymdy aıtsam, aspırantýra bitirgen meniń ózim «modrakan» degen paqyrdyń kim ekenin, qaıda turatynyn kóz aldyma elestete almaımyn.
Qonaevtyń kezinen jalǵasyp kele jatqan keri saıasattyń kesirinen ortamyzda bir orys (modrakan, gagaýz, pýshtýn…) otyrsa, ana tilimizde sóıleýge qysylatyn boldyq. «Basqalarǵa túsinikti bolý úshin…» dep búlkildeı jónelemiz. Áli de solaı! Eger, memlekettik is-sharalarda, jınalystarda Prezıdent pen Elbasy tek qana qazaqsha sóıleı bastasa, ózgeler de solaı sóıleýge májúbir bolar edi", – deıdi qalamger.
Osy oraıda OK birinshi hatshysy Jumabaı Shaıahmetovtyń búro májilisterin keıde taza qazaq tilinde júrgizetinin aıtqan belgili jazýshy Ázilhan Nurshaıyqov esteligin mysalǵa keltiredi.
"Birde, orysy kóp plenýmda «OK hatshysy» bolyp bekitilip jatqan Anatolıı Shalovtan ómirbaıanyn qazaqsha aıtyp berýin suraǵan. Oǵan Shalov renjimegen, tili jetkenshe aıtyp bergen. Keıinirek sol batyldyǵy úshin memleket qaıratkeri Jumabaı Shaıahmetovty erekshe jylylyqpen eske alatyn deıdi. Mine, tarıhta jaqsy aty qalý degen osy!", – deıdi maqala avtory.
Maqalanyń tolyq nusqasyn tómendegi siltemege ótip oqı alasyz:
https://dalanews.kz/58548
