Onyń aitýynsha Kamalidenov Máskeýdiń syrttan adam ákelýine qarsy bolǵan, ári onyń aldyn-alýǵa tyrysqan.
"Jeltoqsan oqiǵasynyń kenetten bastalmaǵany, oǵan Ortalyq komitet hatshysy, MQK generalynyń qatysy bolýy múmkin degen tujyrymdy aitýymyzǵa negiz bar dep oilaimyz. Sebep – partiia basshylyǵyna Máskeýdiń syrttan adam ákelýi. Kamalidenovtyń jolyn bailaýy.
Men Muhtar Shahanov basqarǵan Parlamenttik komissiianyń sarapshylar tobynda júrgenimde, «aq «Volga» mingen belgisiz adamdardyń» jastar jataqhanalaryn aralap, úgit júrgizgenin talai ret estidim. Oǵan mán bermegenim de ras.
Al, endi oilap qarasam, 17 jeltoqsanda tańǵy saǵat 8 jarymda alańǵa stýdentterdiń jinalýy kezdeisoqtyq emes eken. Komissiia alańǵa eń birinshi bolyp Almaty teatr jáne óner institýty, KazGÝ, SHI, AZVI stýdentteri shyqqanyn anyqtady", – deidi Tabeev.
Onyń pikirinshe keńestik stýdentterdi qazirgi stýdenttermen salystyrýǵa bolmaidy. Olar «oktiabriat-pioner-komsomol» uiymdarynda tárbielenip, belgili bir tártipke úirengen. Bireýler kóz jetkize sendirip aitpasa, óz bettermen jiyn ótkizýge, kóshede urandatýǵa bara qoimaidy. Sebebi, bul kommýnistik ideologiiaǵa jat nárse.
"Sondyqtan, olardy bir tún ishinde mitingige daiyndaý, “Lenindik ult saiasaty jasasyn!”, “Ár respýblikaǵa – óziniń basshysy!” siiaqty plakattardy ázirleý ońai sharýa emes. Tiianaqty uiymdyq jumystyń nátijesi ekeni anyq", – dep tujyrymdaidy maqala avtory.
Qalamger osy arada Jeltoqsan oqiǵasyn zerttegen Parlamenttik komissiia materialyndaǵy myna bir aqparatqa nazar aýdarady.
"16 jeltoqsan kúni túnge qarai Memlekettik Qaýipsizdik komitetiniń kezekshi pýltine qazaq stýdentteriniń Pleným sheshimine narazylyq uiymdastyrýǵa árekettenip jatqany týraly alǵashqy málimet kelip túsken.
Bul týraly Ortalyq Komitetke habarlanǵan Biraq, birinshi hatshyǵa jetpegen. Ony orta joldan ustap qalǵan kim? Árine, ideologiia jónindegi orynbasary Kamalidenov!
Qoldan sýsyp bara jatqan bilikten aiyrylyp qalmaý úshin oǵan dál osy búlinshilik aýadai qajet edi", – deidi Qaiym-Munar Tabeev.
Qalamger Dalanews.kz-ke Jeltoqsan oqiǵasyn zerttegen Parlament komissiiasyndaǵy Zaqash Kamalidenovtyń túsiniktemesin taýyp berdi. Munda bylai delingen:
“Tańerteńgilik 9.00-de men Otalyq Komitettiń bólim meńgerýshileri A.Ýstinov, E.Asanbaev, K.Smaiylovty aqyldasýǵa shaqyrdym. Biz terezeden Brejnev alańy jaqtaǵy tas minberge taiap kele jatqan 150-200-dei kisi shoǵyryn kórdik. Shaqyrylǵandardyń eshqaisysy da alańdaǵy bolyp jatqan jiynnyń mánisinen habardar emes eken. Men bólim meńgerýshilerine óz qyzmetkerlerin alańǵa jibertý jaiynda shuǵyl tapsyrma berip, sonan soń Shýliko, Meńdibaev, Kniazev, Miroshnikke telefon shaldym. Bul kezde minberdiń mańaiyna basqa da adamdar top-tobymen kele bastady. Birinshi hatshynyń terezesinen alań múlde kórinbeitindikten, G.V.Kolbin joldas ideologiia hatshysy otyrǵan bólmege (Kamalidenovtyń kabinetine – Avt.) shaqyryldy».
Tabeevtiń aitýynsha Kamalidenov osy arqyly “Kolbinge qazaqtar qarsy bolyp jatyr!" degendi kórsetkisi kelgen.
"Jergilikti jaǵdaidan habary az jańa basshylyq aldynda bar-joǵy eki júz adamdyq shoǵyrdyń is-áreketin osynshalyqty úrei týǵyzardai etip kórsetýdiń ne qajeti boldy? “Kolbinge qazaqtar qarsy bolyp jatyr!» degendi uǵyndyrý úshin be?
Árine, tek sol úshin. Kamalidenovtiń túpki kózdegeni – Kremldiń asyǵys qabyldaǵan sheshimin ózgerttirý bolǵanynda shák joq. Endeshe, bir kúnde alańǵa lap qoiǵan stýdent jastardyń bir qaraǵanda stihiialy kórinetin sherýin syrttai baǵyttap, baqylap, qadaǵalap otyrǵan Kamalidenovti «Jeltoqsan oqiǵasyn tutandyrýshy, nómiri birinshi arandatýshy» dep joramaldaýǵa bolady", – deidi ol.
Onyń pikirinshe qazirgi kúni «Jastardy alańǵa men alyp shyqtym. Jataqhanany men araladym. Plakattardy men jazdym» dep, keýde soǵyp júrgender kóp. Olarǵa sene berýge bolmaidy.
"Qupiia tapsyrmany oryndaǵandar buiryq berýshi bastyǵynyń kelisiminsiz eshýaqytta ózin-ózi áshkerelemeidi.
60 myńdai adamdy jinaý, tún qarańǵysynda júk kólikterimen alańǵa jáshik-jáshik araq jetkizý, narkotik tastaý, oq-dári, raketnitsa tielgen áskeri mashinany qaldyryp ketý siiaqty arandatýshylyq áreketter jai adamnyń qolynan kelmesi anyq.
Meniń arhivimde Jeltoqsan kezinde erlik kórsetkenderi úshin orden, medalmen, gramotamen marapattalǵan 5 myńdai prokýratýra, ishki ister, qaýipsizdik qyzmetkerleriniń tizimi jatyr. Marapatqa usynylatyndar partiianyń OK kelisimimen ǵana ázirlenetinin eskersek, Kamalidenovtiń jansyzdary da osy tizimde bolýy yqtimal", – deidi Qaiym-Munar Tabeev.
Maqalanyń tolyq nusqasyn tómendegi siltemege ótip oqi alasyz:
https://dalanews.kz/58560
