Onyń aıtýynsha Kamalıdenov Máskeýdiń syrttan adam ákelýine qarsy bolǵan, ári onyń aldyn-alýǵa tyrysqan.
"Jeltoqsan oqıǵasynyń kenetten bastalmaǵany, oǵan Ortalyq komıtet hatshysy, MQK generalynyń qatysy bolýy múmkin degen tujyrymdy aıtýymyzǵa negiz bar dep oılaımyz. Sebep – partıa basshylyǵyna Máskeýdiń syrttan adam ákelýi. Kamalıdenovtyń jolyn baılaýy.
Men Muhtar Shahanov basqarǵan Parlamenttik komısıanyń sarapshylar tobynda júrgenimde, «aq «Volga» mingen belgisiz adamdardyń» jastar jataqhanalaryn aralap, úgit júrgizgenin talaı ret estidim. Oǵan mán bermegenim de ras.
Al, endi oılap qarasam, 17 jeltoqsanda tańǵy saǵat 8 jarymda alańǵa stýdentterdiń jınalýy kezdeısoqtyq emes eken. Komısıa alańǵa eń birinshi bolyp Almaty teatr jáne óner ınstıtýty, KazGÝ, SHI, AZVI stýdentteri shyqqanyn anyqtady", – deıdi Tabeev.
Onyń pikirinshe keńestik stýdentterdi qazirgi stýdenttermen salystyrýǵa bolmaıdy. Olar «oktábrát-pıoner-komsomol» uıymdarynda tárbıelenip, belgili bir tártipke úırengen. Bireýler kóz jetkize sendirip aıtpasa, óz bettermen jıyn ótkizýge, kóshede urandatýǵa bara qoımaıdy. Sebebi, bul komýnıstik ıdeologıaǵa jat nárse.
"Sondyqtan, olardy bir tún ishinde mıtıńige daıyndaý, “Lenındik ult saıasaty jasasyn!”, “Ár respýblıkaǵa – óziniń basshysy!” sıaqty plakattardy ázirleý ońaı sharýa emes. Tıanaqty uıymdyq jumystyń nátıjesi ekeni anyq", – dep tujyrymdaıdy maqala avtory.
Qalamger osy arada Jeltoqsan oqıǵasyn zerttegen Parlamenttik komısıa materıalyndaǵy myna bir aqparatqa nazar aýdarady.
"16 jeltoqsan kúni túnge qaraı Memlekettik Qaýipsizdik komıtetiniń kezekshi pýltine qazaq stýdentteriniń Pleným sheshimine narazylyq uıymdastyrýǵa árekettenip jatqany týraly alǵashqy málimet kelip túsken.
Bul týraly Ortalyq Komıtetke habarlanǵan Biraq, birinshi hatshyǵa jetpegen. Ony orta joldan ustap qalǵan kim? Árıne, ıdeologıa jónindegi orynbasary Kamalıdenov!
Qoldan sýsyp bara jatqan bılikten aıyrylyp qalmaý úshin oǵan dál osy búlinshilik aýadaı qajet edi", – deıdi Qaıym-Munar Tabeev.
Qalamger Dalanews.kz-ke Jeltoqsan oqıǵasyn zerttegen Parlament komısıasyndaǵy Zaqash Kamalıdenovtyń túsiniktemesin taýyp berdi. Munda bylaı delingen:
“Tańerteńgilik 9.00-de men Otalyq Komıtettiń bólim meńgerýshileri A.Ýstınov, E.Asanbaev, K.Smaıylovty aqyldasýǵa shaqyrdym. Biz terezeden Brejnev alańy jaqtaǵy tas minberge taıap kele jatqan 150-200-deı kisi shoǵyryn kórdik. Shaqyrylǵandardyń eshqaısysy da alańdaǵy bolyp jatqan jıynnyń mánisinen habardar emes eken. Men bólim meńgerýshilerine óz qyzmetkerlerin alańǵa jibertý jaıynda shuǵyl tapsyrma berip, sonan soń Shýlıko, Meńdibaev, Knázev, Mıroshnıkke telefon shaldym. Bul kezde minberdiń mańaıyna basqa da adamdar top-tobymen kele bastady. Birinshi hatshynyń terezesinen alań múlde kórinbeıtindikten, G.V.Kolbın joldas ıdeologıa hatshysy otyrǵan bólmege (Kamalıdenovtyń kabınetine – Avt.) shaqyryldy».
Tabeevtiń aıtýynsha Kamalıdenov osy arqyly “Kolbınge qazaqtar qarsy bolyp jatyr!" degendi kórsetkisi kelgen.
"Jergilikti jaǵdaıdan habary az jańa basshylyq aldynda bar-joǵy eki júz adamdyq shoǵyrdyń is-áreketin osynshalyqty úreı týǵyzardaı etip kórsetýdiń ne qajeti boldy? “Kolbınge qazaqtar qarsy bolyp jatyr!» degendi uǵyndyrý úshin be?
Árıne, tek sol úshin. Kamalıdenovtiń túpki kózdegeni – Kremldiń asyǵys qabyldaǵan sheshimin ózgerttirý bolǵanynda shák joq. Endeshe, bir kúnde alańǵa lap qoıǵan stýdent jastardyń bir qaraǵanda stıhıaly kórinetin sherýin syrttaı baǵyttap, baqylap, qadaǵalap otyrǵan Kamalıdenovti «Jeltoqsan oqıǵasyn tutandyrýshy, nómiri birinshi arandatýshy» dep joramaldaýǵa bolady", – deıdi ol.
Onyń pikirinshe qazirgi kúni «Jastardy alańǵa men alyp shyqtym. Jataqhanany men araladym. Plakattardy men jazdym» dep, keýde soǵyp júrgender kóp. Olarǵa sene berýge bolmaıdy.
"Qupıa tapsyrmany oryndaǵandar buıryq berýshi bastyǵynyń kelisiminsiz eshýaqytta ózin-ózi áshkerelemeıdi.
60 myńdaı adamdy jınaý, tún qarańǵysynda júk kólikterimen alańǵa jáshik-jáshik araq jetkizý, narkotık tastaý, oq-dári, raketnısa tıelgen áskerı mashınany qaldyryp ketý sıaqty arandatýshylyq áreketter jaı adamnyń qolynan kelmesi anyq.
Meniń arhıvimde Jeltoqsan kezinde erlik kórsetkenderi úshin orden, medalmen, gramotamen marapattalǵan 5 myńdaı prokýratýra, ishki ister, qaýipsizdik qyzmetkerleriniń tizimi jatyr. Marapatqa usynylatyndar partıanyń OK kelisimimen ǵana ázirlenetinin eskersek, Kamalıdenovtiń jansyzdary da osy tizimde bolýy yqtımal", – deıdi Qaıym-Munar Tabeev.
Maqalanyń tolyq nusqasyn tómendegi siltemege ótip oqı alasyz:
https://dalanews.kz/58560
