Hadıste «Allanyń razylyǵy – ata-ananyń razylyǵynda, Allanyń ashýy – ata-ananyń ashýynda» dep aıtylady. Rasynda da, Ananyń jaqsylyǵyn bilmegen adamnyń jaqsylyǵyn bilmeıdi, al adamnyń jaqsylyǵyn túsinbegen jannyń Allamen de isi joq. Ana men áıeldiń ulttyq salt-sanamyzdaǵy, búgingi qoǵamymyzdaǵy qadir-qasıetin jete túsinip, analardyń aq batalaryn alýdy nıet etken qala ákimi Qaırat Temirshotulyna analar qaýymy dán rıza.
Shilde aıynyń 25-inde qala ákiminiń orynbasary Svetlana Gladysheva aqsýlyqtarǵa sát-sapar tilep kıeli mekenge shyǵaryp saldy. Bizdi Túrkistanda «Qýanysh» fırmasynyń dırektory Roza Shúkenova men «Áziret-Sultan» murajaıynyń qyzmetkeri Danıar Sadýaqasov qarsy aldy.
«Áziret-Sultan» murajaıynyń qyzmetkeri eń áýeli analardy Arystanbab kesenesine bastap keldi. Jol boıy Arystanbab atamyzdyń qasıetine toqtalyp, egjeı-tegjeıli aıtyp otyrdy.
- Arystanbab Qoja Ahmet Iassaýıdiń ustazy men rýhanı tálimgeri, dinı dárýish jáne ýaǵyzshy.
Ýaǵyzshy Arystanbab Hİİ ǵasyrda Otyrar mańynda ómir súrgen. Arystan esimi qazaq tilinen aýdarǵanda «arystandaı batyl» maǵynasyn beredi. Sopylyq fálsafada «Arystan» dep «Jol Adamyn» ataǵan. Dúnıe júzin sharlaǵan Arystanbab kóp saıahattaǵan. Ol túrli dinı aǵymdardy zerttegen. Islamdy qabyldaǵannan keıin qalǵan ómirin sopylyq maǵynadaǵy ıslamdy ýaǵyzdaýǵa arnaıdy. Arystan ýaǵyzdaǵan qyzmet pen ıdeıalar týraly Ahmet Iassaýı óziniń «Dıýanı Hıkmet» kitabynda jazady. Óleń joldarynda Arystanbab onyń rýhanı ustazy, tálimgeri bolǵany týraly aıtylady.
Qazirgi kezde Arystanbab mazarynyń ústinde alańy 35h12 metr kesene tur. Ol kúıdirilgen kirpishten qalanǵan. Ǵımarat úlken kúmbezdi dálizben biriktirilgen eki kameraly qabirden jáne meshitten turady. Jalpy, kesene kópkameraly keshen. Gýrhannyń ortalyǵy – Arystanbabtyń sáýletti qulpytasy, al kórshi oryn-jaılarda onyń shákirtteri men izbasarlary - Hermet-Azyra, Qarǵa baba, Lashyn babalardyń qulpytastary ornatylǵan. Kesene bastapqy oryn-jaılarǵa túrli qurylys elementterin kezeń-kezeńmen qosý arqyly salynǵan. Gýrhana men meshit bas qasbettiń ortaq tutas qabyrǵasymen biriktirilgen. Ǵımarattyń qasbetin eki munara aıaqtaıdy, olar músindi kirpish qalaýymen bezendirilgen.
Jalpy qurylys, ásirese portal stıli Orta Azıaǵa tán emes. Portal HİH ǵasyrdyń eýropalyq jáne orys sáýlet ónerinen alynǵan sándik elementtermen jasalǵan. Qurylystyń ortaǵasyrlyq bólshekteri kesene qurylysynyń ekinshi kezeńinen (XIV—XV ǵasyrlar) saqtalyp qalǵan oıýly qos aǵash baǵana. Tarıhı derekter boıynsha bul kesene Hİİ-HVİİİ ǵasyrlarda birneshe ret salynyp qaıta qalpyna keltirilgen.
Búgingi kúni kesene Ortalyq Azıadaǵy musylmandyq arýaqty jerlerdiń biri sanalady. 1982 jyldan beri Arystanbab kesene-meshiti - memlekettiń qorǵaýynda.
Arystanbab kesenesiniń janynda tileý tileıtin oryn jáne qudyqtan qasıetti sý alyp ishýge bolady. Analarymyz kezek-kezek tileýlerin tilep, qasıetti sýdan iship, ózderiniń rızashylyqtaryn bildirdi.
- San ǵasyrlyq tarıhty barynsha qysqarta qaıyrsa, 1598 jyly Qazaq handyǵynyń qolyna ótken Túrkistandy 1815 jyly Qoqan handyǵy jaýlap alady. Elý jyldan keıin, 1864 jyly Reseıdiń qol astyna ótedi. Al 1872 jyly qala Túrkistan ýeziniń ortalyǵy bolady. Keńes Odaǵy kezinde, 1928 jyldan aýdan ortalyǵy sanalady."Túrkistan" dese eleń etpeıtin musylman qaýymy joq. Óziniń "Danalyq Kitabymen" álemge tanylǵan áýlıe babamyz Qoja Ahmet Iassaýıdiń esimin Túrkistannan nemese kerisinshe Túrkistandy Iassaýı atynan ajyratyp qaraý da múmkin emes. Sonaý 1103 jyly dúnıege kelgen Qoja Ahmet Iassaýı Túrkistanǵa toqtap, sopylyq ıdeıalaryn ýaǵyzdaǵan ıslam dininiń ókili. Aqyndy rýhanı basshy, "Áýlıe" sanaǵan musylmandar toǵyz júz jyldan beri onyń ilimimen birge jasap keledi. Búkil Shyǵysqa ámirin júrgizgen qolbasshy Aqsaq Temirdiń aqynnyń qaıtys bolǵanyna 200 jyl ótkende, qırap bitýge taıanǵan kishkene ǵana mazar ornyna záýlim eskertkish ornatýy da tegin emes. Óıtkeni musylmandardyń ystyq yqylasyna ıelengen "Áýlıe" kisi qurmetine ǵalamat ǵımarat saldyrǵan Temir dala adamdarynyń senimine kirýdiń jolyn osylaısha izdestirgen-di.
Sol HIV ǵasyrda salynǵan ǵajaıyp qurylystyń úlkendigi, qaıtalanbas sáýlettiligi jáne jekelegen dekoratıvti kórinisteri áli kúnge deıin jurtshylyqty tań qaldyrýmen keledi.
Budan soń biz Qoja Ahmet Iassaýıdyń kesenesine keldik. Talaı ǵasyrlar boıy qurylys mádenıetine úlken úlgi bop kelgendigi de ras. 1978 jyly Ahmet Iassaýı arhıtektýralyq kesheni mýzeı bolyp ashyldy.
Túrkistandaǵy Qoja Ahmet Iassaýı kesenesiniń esiginen attaǵan adamnyń kózine alǵash túsetin zat – qazandyq bólmesiniń qaq ortasynan oryn tapqan qasıetti Taıqazan.
Boıyna talaı syr búkken bul qazandy babalardyń kózi dep, qolymen ustap kórýge árkim-aq qumar. Bul kúnde Taıqazan ǵasyrlar boıy memleketimizdiń júregi sanalyp kelgen, rýhanı astanamyz – kıeli Túrkistan qalasyndaǵy áýlıelerdiń sultany Qul Qoja Ahmet Iassaýı kesenesinde, Qazaqstan atty úlken shańyraqtyń berekesiniń, tynyshtyǵy men birliginiń nyshany qyzmetin atqaryp tur.
Mýzeı ekspozısıasy eskertkishtiń qurylymy men bezendirilý ereksheliktermen, ejelgi Túrkistan qala qurylysymen, Qazaqstan jerindegi jazba mádenıetiniń tarıhymen, qazaq halqynyń qol-ónerimen tanystyrady. Kesenede jerlengen qazaq halqynyń el bılegen handary men batyrlary, ıgi jaqsylaryna taǵzym ettik.
Kelesi kelgen qasıetti oryn - Qoja Ahmet Iassaýıdiń qyzy Gaýhar ana mazary boldy. Gaýhar anaǵa arnap quran oqytyp, qasıetti orynnan nan men sýdan aýyz tıdik. Bizge quran oqyp bergen shyraqshy Gaýhar ana jaıly aıtyp berdi. Gaýhar ana - emshilerdiń piri. Búgingi tańda Gaýhar ananyń basyna Qyrǵyzstannan, Ózbekstannan dárigerler jıi kelip quran oqytady. Gaýhar anamyz juma namazyn Mekkede oqyǵan, deıdi shyraqshy.
Kelesi - qazaq jerinde salynǵan orta ǵasyrlyq monsha. Ol jaıynda «Áziret-Sultan» murajaıynyń qyzmetkeri Danıar Sadýaqasov ári qaraı áńgimesin sabaqtady.
- Bertin kele shyǵys monshasy bir qurylymmen salynyp, birneshe bólmelerge bólinetin boldy. Olar: jýyný bólmesi – mıan saraıy, beldemshe taratatyn – lýngıhana, kıim sheshetin – chomahana, ystyq sýǵa arnalǵan – garmhana, sýyq sý alatyn – hýnýkhana, sabyndanatyn – sarshýı, demalatyn – chaıhos, qudyq ornalasqan – chohhana, ot jaǵatyn – gýlhan jáne otyn saqtaıtyn, t.b. qosalqy bólmeleri bolǵan. Mundaı tolyqqandy qurylys «hammamı mýhtasar» dep atalǵan. Bir ereksheligi, mundaı monshalar ystyqty uzaq saqtaý jáne tútinniń tartylýyn kúsheıtý maqsatynda jartylaı jerge kómilip, tek kúmbezderi ǵana kórinip turatyndaı etip salynǵan. Olardyń keıbiri eki bólimnen, erler jáne áıelder bólimderinen turdy. Al keıbiri bir kún erler, bir kún áıelder túsetin etip salynǵan. Munan bólek ár toqsanda meshit, medireselerde qazirgi dýshtarǵa uqsas monshanyń kishirek túri «mýrıcha» jumys istegen.
Búgingi Túrkistanda zamanǵa saı turǵyn úıler men oqý oryndary, mádenı demalý oryndary men saıabaqtary jáne t.b. ǵımarattar boı kótergen.
Qalanyń búgingi sáýletine erekshe kórkemdik qosyp turǵan Q.A.Iassaýı atyndaǵy qazaq-túrik halyqaralyq ýnıversıtetiniń ǵımaraty.
"Ótkenimen salystyra otyryp, búgingiler ómir súredi" deıdi aqyn Oljas Súleımenov. Túrkistan - Qazaqstan jerindegi eń ejelgi qalalardyń biri. Onyń ózindik keskini, ózindik taǵdyry bar. Ǵasyrlar qoınaýynan bizge kelgen ol, ejelgi baılanystardy naǵyz elestetetip, qazirgi zamanǵa da saı bolyp qala bermek.
Ǵabıt Músirepov: «Maqtasaq áıeldi maqtaıyq ta, qurmetteıik te áıeldi. Áıel – ana, barlyq qıyndyqty jeńetin, sarqylmaıtyn kúsh, kózdi bulaq emes pe! Dúnıede áıeldi qurmettep, áıeldi nurǵa bóleıik te! Áıel-ana, dúnıedegi jalǵyz kúsh qoı. Onyń aldynda Azıanyń aıbarly arystany Temir de, Temirdi jeńgen ólim de basyn ıedi! Ana-áıeldi qurmetteıik! Onyń súıýi taýsyla ma, búkil dúnıe sonyń emshegin emip, er jetken emes pe?! Adamda ne qasıet bolsa, bári kúnniń kózi men ananyń sútinen alynǵan qasıet» dep tolǵanypty.
Qazaqta mynadaı tamasha bir sóz bar. «Jaqsynyń jaqsylyǵyn aıt, nury tasysyn» degen. Osy jospardy uıymdastyryp, qasıetti jerge analardy bastap barǵan ishki saıasat bóliminiń basshysy Bıbigúl Hamıdýllaqyzyna, musylman áıelderi lıgasynyń tóraıymy Rymkesh Hamıtqyzyna, sondaı-aq, qasıetti jerge uzaq jol saparǵa aq tilekterin bildirip, shashý shashyp, Pavlodar temirjol vokzalynan shyǵaryp salyp, tosyp alǵan mádenıet jáne tilder bóliminiń basshysy Samal Begalınovaǵa, ishki saıasat bóliminiń qyzmetkeri Zamıra Mırzaeva men «Novyı pýt» gazetiniń tilshisi Svetlana Jamalıtdenovaǵa, ánshi Baýyrjan Abdýllınge analardyń rızashylyǵy sheksiz.
ANALARDYŃ AQ BATASY
Qazaqta yqylym zamannan kele jatqan "Ákim bol, halqyńa jaqyn bol” degen ulaǵatty sóz bar. Sonyń ishinde analardy qurmettegen qalamyzdyń ákimi Qaırat
Temirshotulyna «Aq nıet» ansambiliniń eń úlkeni retinde barlyq ujym músheleri atynan rızashylyǵymdy aıtamyn. Sondaı-aq, ár ananyń babyn taýyp, árqaısymyzdyń qas-qabaǵymyzǵa qarap qurmet kórsetip júrgen, osy jolsapardy uıymdastyrǵan Rymkesh Hamıtqyzyna, Bıbigúl Hamıdýllaqyzyna jáne ásem ánderimen, shashýlarymen analaryna «tosyn syı» jasaǵan Samal Balǵabaıqyzyna, Zamıra Mırzaevaǵa, Svetlana Jamalıtdenovaǵa, Baýyrjan balamyzǵa barlyq analar atynan árqashan joldary ashyq bolsyn demekpin.
Dámetken OSPANOVA
Qasıetti jer – Túrkistannan aman-esen oraldyq. Bul jol saparymyzdy Jaratqan qoldap, qala ákimi Qaırat Temirshotulynyń uıytqy bolýymen kıeli jerge taǵzym ettik. Árıne, bul men úshin úlken qýanysh. Ata-babalarymyzdyń jerlengen jerine baryp, quran oqytyp, kıeli jerdiń dámin tatý bir ǵanıbet.
Barlyq baýyrlaryma, balalaryma Alla razy bolsyn!
Tuıǵyn SYZDYQOVA
Bizdiń jolsaparymyzǵa qoldaý kórsetken Aqsý qalasynyń ákimi Qaırat Temirshotulyna, osy jolsapardy uıymdastyrǵan analardyń aq alǵysyna ıe bolyp otyrǵan Rymkesh Slambekova men Bıbigúl Núrkenovaǵa rızashylyǵymyz sheksiz. Qasıetti jerlerdi aralap, quran oqytyp aman-esen bala-shaǵamyzǵa oraldyq.
Barlyq qaýymǵa Allanyń nury jaýsyn!
Zýra SEISENBAEVA
Daıyndaǵan: Shamshat JÚNİSQALI
