Dalanews.kz tilshisimen júzdesken «Jolaýshylar tasymaly» AQ bas dırektory Pıter SHTÝRM osy saladaǵy atqarylyp jatqan jumysty egjeı-tegjeıli aıtyp berdi.
– Pıter myrza, ózińiz jaqsy bilesiz, halyqtyń ómir súrý sapasy jaqsarǵan saıyn kóńilinen shyǵatyn yńǵaıly, jaıly servıs izdeıdi. Bul qalypty jaǵdaı. Ashyǵyn aıtaıyq, bizdiń poıyzdar jaılylyq talabyna saı kele bermeıdi. Kópshiliginiń syrt keıpi de, ishki jaǵdaıy da máz emes. Keteýi ketken kóne vagondardan qashan qutylamyz? Qarapaıym halyq qashan damyǵan shetelderdegideı jaqsy poıyzǵa mine alady?
– Áńgimeni basqasha bastaıyn... Qazaqstanǵa kelip jumys isteýdegi eń basty maqsatym temirjol qyzmetin jaqsartý edi. «Jolaýshylar tasymalynyń» servıs sapasyn arttyryp, klıentterdiń talap-aryzyna qulaq asatyn kompanıaǵa aınaldyrý-tuǵyn.
Qyzmet kórsetý salasyndaǵy kompanıa birinshi kezekte klıenttiń qas-qabaǵyn baǵyp, sonyń suranysyna saı áreket etýge tıisti. Munsyz jetistik joq.
Temirjol qyzmetin qalaı jaqsartýǵa bolady? Ol úshin kóp nárse jasaý qajet. Bul ońaı sharýa emes. Sizdiń aıtyp otyrǵanyńyz jańa vagondar satyp alý ǵoı.
– Iá, másele sol ǵoı. Qashanǵy eski «temirdi» mine beremiz?
– Eski poıyz parkin jańartý óte ózekti másele, ol ras.
Jyl basynan beri «Jolaýshylar tasymaly» aksıonerlik qoǵamynda 2020-2029 jyldarǵa arnalǵan «Jyljymaly jolaýshylar quramyn jańartý» strategıasy júzege asyrylýda.
Osy strategıa sheńberinde jańa jolaýshylar vagonynyń 469 birligin jáne 26 vagon-elektr stansıasyn satyp alý josparlanýda.
Satyp alynatyn vagondarǵa qoıylatyn talaptar «Deutsche Bahn»-men birlesip ázirlendi jáne ol halyqaralyq standarttarǵa sáıkes keledi, ıaǵnı jolaýshylardyń barlyq toptary úshin, birinshi kezekte, múmkindigi shekteýli azamattar úshin qolaıly ári qoljetimdi bolady.
Osyǵan baılanysty «Tulpar» vagon jasaý zaýyty» JSHS bazasynda vagon óndirisin uıymdastyratyn strategıalyq áriptesti tartý maqsatynda halyqaralyq konkýrs ótkizildi.
Atalǵan konkýrs nátıjeleri kelesi jyldyń qańtar aıynyń sońynda jarıalanatyn bolady.
Aıta keteıin, buǵan deıin «Transmashholdıngpen» aradaǵy kelisimshart negizinde sý jańa 146 vagon satyp aldyq.
Bulardyń 50 danasy kelesi jyldyń alǵashqy jartysynda elge keledi. Budan bólek, áli tolyq qurastyrylmaǵan 62 Talgo vagony boıynsha kelissóz júrip jatyr. Munyń bári júzege assa poıyzdarymyzdyń úshten ekisi jańarady. Bular jaı vagon emes, Eýropadaǵydaı sapasy syn kóteretin, jaıly, qolaıly vagondar.
Ózińiz bilesiz jańa vagon satyp alý nemese shyǵarý úshin qomaqty ınvestısıa qajet. Bul máseleni birden sheshe almaımyz. Sol úshin de birneshe jylǵa bólip qarastyryp otyrmyz. Jańa vagondarymyzdyń alǵashqy danalary kelip, temirjolǵa shyqqanda, Sizderdi jolsaparǵa shaqyratyn bolamyz.
– Qýana-qýana kelemiz. Degenmen dál qazir temirjolda júrgen eski vagondardyń sapasy sol kúıinde qala bere me? Jolaýshylar 2029 jylǵa deıin sol shıqyldap-qıqyldaǵan poıyzdarmen júre me?
– Óte oryndy suraq qoıdyńyz. Biz jańa vagon dep, eskilerin eleýsiz qaldyrmaımyz. Sondaı-aq bıyl standart jolaýshylar vagondaryndaǵy sanıtarlyq toraptardy (dárethana bólmelerin) aýystyrý jumystary bastaldy. Bul vagondardyń sanıtarlyq-tehnıkalyq jaǵdaıyn, jaılylyq deńgeıin jaqsartýǵa jáne jolaýshylardyń jaqsy áser alýyna múmkindik beredi.
Jańa qabyrǵa panelderi, dárethana, qol jýǵysh, jaryǵy, jeldetkishi jáne t.b. bar jańa sanıtarlyq modýlderdi ornatý prosesi bastaldy.
564 vagonnyń 1128 sanıtarlyq torabyn aýystyrý josparlanýda.
Jolaýshylar ótken jyldyń qarasha aıynan bastap jańartylǵan tósek-oryn jabdyqtaryna tıisti baǵa berdi, sondaı-aq sapany baqylaý jumystaryn kúsheıtý nátıjesi tósek-oryn jabdyqtaryn jýý jáne óńdeý sapasyn jaqsartýǵa yqpal etti.
Aǵymdaǵy jyldyń shilde aıynan bastap vagondardy jýyp, jınaý jáne olardyń sanıtarlyq-gıgıenalyq quraldarmen jabdyqtalýyna qoıylatyn talaptar qaıta qaraldy. Qazirgi tańda klınıng kompanıalaryna quramdy qurastyrý pýnktterinde, jol boıynda jáne aınalý pýnktterinde júrgiziletin vagondardy jáne sanıtarıalyq toraptardy (ájethanalardy) jýyp, jınaý sapasyna qatań talaptar qoıylýda.
Vagondardy jýyp, jınaý jıiligi ulǵaıtyldy (táýligine 3 ret jáne qajettiligine qaraı, sanıtarlyq toraptar táýligine 12 ret jáne qajettiligine qaraı jýyp, jınalady), mindetti túrde vagonnyń sanıtarlyq jaǵdaıyn tekserý týraly chek-paraq toltyrylady jáne t.b.
Óz basym tazalyqqa kelgende asa kirpıaz adammyn. İshki tazalyq jumystary jasalǵannan keıin, men únemi qolyma aq oramal alyp tekserip shyǵamyn.
– Kir juǵa ma, álde oramalyńyz áppaq bolyp tura ma?
– Ókinishke qaraı, qazirshe aq oramalym qap-qara bolyp shyǵyp jatyr. Biraq ýaqyt óte kele oramalyma shań juqpaıtyndaı taza bolatynyna senemin.
Biz ishki tazalyq jumystaryna bý-generatoryn qoldanamyz.
Vagon ishin tazalaý kezinde bý generatorlary qoldanylady, olar qol jetpeıtin jerlerdegi shań-tozańdy jýyp qana qoımaı, sonymen qatar qosymsha zararsyzdandyrýǵa múmkindik beredi.
– Bul qyzmetke qashan keldińiz?
– Sol shilde aıynda keldim ǵoı. Kele sala jumysty tazalyqtan bastap kettim. Biraq qazir aıtqanymdaı, aq oramalyma kir juǵyp júr.
– Jolaýshylarmen jıi sóılesedi ekensiz...
– Iá, bul ras. Jolaýshylar arasynda saýalnama ótkizýdi ádetke aınaldyrdyq. Tutynýshylardyń pikirin bilý óte mańyzdy.
Biz de klıentterdiń pikirine qulaq túretin, el pikirin estıtin kompanıaǵa aınalýdy kózdeımiz. Jolaýshylarmen onlaın konferensıa ótkizýdi dástúrge aınaldyrmaqpyz.
Klıentter neni qalaıdy? Olardyń talap-údesinen shyǵý úshin ne isteı alamyz? Kemshiligimizdi kóre biletin klıentter bizdiń jumysty jetildire túsedi.
Batysta muny design thinking júıesi dep ataıdy.
Jolaýshylarmen júzdesý, vorkshop, semınarlar ótkizý – basty maqsat. Sonyń nátıjesinde klıentterimiz «poıyzdaǵy saıahatty tańdaımyn» deıtin deńgeıge jetkimiz keledi.
Ár juma kúni qyzmet kórsetý boıynsha málimetter jınaımyz. Qazirgi statısıkalyq derekterimiz Eýropadan joǵary bolyp tur. Eýropa talaby boıynsha, jolaýshylardyń shaǵymy 3 paıyzǵa teń. Talap kórpe-jastyqtardyń, jamylǵylardyń tazalyǵy men útiktelýine qoıylady. Al bizde bul talap boıynsha jolaýshylardan túsken shaǵym 0,5 paıyz. Salystyrmaly túrde bizdegi temirjol qyzmetiniń kemshilikteri Eýropadaǵydan 6 ese az degen sóz.
– Servıs sapasyn jaqsartý úshin bul jetkilikti me? Biz bilsek, Batysta ekologıa máselesine erekshe nazar aýdarady.
– Álbette, ekologıa máselesin umyt qaldyrmaımyz. Qorshaǵan ortaǵa qurmetpen qaraý ózin-ózi syılaıtyn kompanıanyń negizgi qundylyǵy ǵoı. Bul baǵytta jumysty sapalandyra, jetildire túspekpiz. Jańa vagondar barlyq ekologıalyq talapqa saı bolady. Ekologıa baǵytyndaǵy negizgi ózgeristiń biri – 2021 jyldan bastap vagondarda qoqysty suryptaý júıesin iske qosý.
Aıtpaqshy, sizdiń áleýmettik jelidegi postyńyz shyqqannan keıin Qyzylordaǵa baryp keldim (Qyzylorda – Semeı baǵyty, red.).
– Meniń synym qısynsyz aıtylmaǵan shyǵar?
– Qısynsyz emes. Siz otyrǵan poıyzdy, oryndyqty tekserdik. Siz durys másele kótergensiz. Eń nashar oryndyqqa otyrypsyz (kúldi).
Janynda ájethana bar eken. Jolaýshylar dárethanaǵa barǵan saıyn esik ashylyp-jabylyp, syrttan sýyq ańyrap turady eken. Esikti tekserip kórdim. Siz jazǵandaı, esik durys ashylyp-jabylmaıdy.
Sol poıyzǵa mingenińiz, syn jazǵanyńyz, eskertý jasaǵanyńyz óte durys boldy. Sheshýdiń amalyn qarastyryp jatyrmyz. Sol sońǵy vagonda elektr júıesi de nashar. Sondyqtan jylytý máselesi qıyndyq týdyrýda. Qazir sony túzetýdiń tehnıkalyq joldaryn qarastyrýdamyz.
– Siz kelgeli ýaqytta kompanıa mamandaryna qoıylar talap qanshalyqty kúsheıdi?
– Servıs sapasyn arttyrý biz úshin jolserikter jáne kasa qyzmetkerleriniń kásibı biliktiligin kóterýdi bildiredi. Sebebi bular bizdiń kompanıanyń bet-bederi, aınasy ispettes.
Jolserikter men kasa qyzmetkerleriniń kásibı biliktiligin kóterý, osy saladaǵy saýatyn arttyrý maqsatynda aýqymdy trenıńter ótkizýdi josparlap otyrmyz.
Sonymen qatar óz qyzmetinde úzdik kórsetkishke qol jetkizgen mamandarǵa arnap bonýs júıesin, ıaǵnı syıaqy sıstemasyn iske qospaqpyz.
İlgeride aıtqandaı, bıyl biz QTJ jolaýshylarynyń pikirin bilip, bizdiń qyzmetti udaıy paıdalanatyn azamattar arasynda saýalnama júrgizdik. Saýalnama nátıjesinde aıtylǵan halyqtyń usynys-pikirin mindetti eskerip jatyrmyz.
– Pandemıa kezinde biraz kompanıa kadrlyq qysqartý júrgizdi. Sizder bul máseleni qalaı sheshtińizder?
– Kompanıada ter tógetin qyzmetkerler bizdiń arqasúıer kúsh. Bilikti kadrlardy saqtap qalý úshin jalaqyny turaqty túrde ósirip otyrmyz. İndetke qaramastan birde-bir jumysshyny qysqartqan joqpyz!
Karantın kezinde úıde otyryp qalǵan qyzmetkerlerge aılyǵynyń 50 paıyzyn úzbeı tólep turdyq.
Kelesi jyly jalaqyny 5 paıyzǵa kóteremiz. Kúni keshe jolserikterge arnalǵan syıaqy júıesin iske qostyq. Buǵan 700 mln teńge bólinedi. Bul – servıs sapasyn kóterýge baǵyttalǵan strategıamyzdyń mańyzdy tarmaǵy ári jolserikter úshin qosymsha stımýl.
– «Siz kelgeli alypsatarlardyń bıznesi keıin ketip, bılet satýǵa kelgende tártip paıda boldy» deıdi. Osy ras pa?
– Tutastaı alǵanda, qazir bılet satyp alýdyń joly jeńildedi. Siz aıtyp otyrǵan alypsatarlardyń sany bılet satýdyń onlaın júıesin naqty qolǵa alǵaly kúrt azaıdy. Bul da jolaýshylardyń jaǵdaıyn oılaǵandyqtan qolǵa alynǵan shara. Satylymda bos oryndar bolmaǵan jaǵdaıda, jolaýshylar júıege tirkelip, kezekke turý tártibimen bılet satyp alýǵa múmkindik beretin elektrondy «Kútý paraǵy» fýnksıasy iske qosyldy. Bul qyzmetti, qazirdiń ózinde 319 myńnan astam adam paıdalanǵan.
Bıylǵy jyly «BILET.RAILWAYS.KZ» saıty «Kaspi banki» prosesıngimen tolyqtyrylyp, múmkindigi shekteýli azamattardyń bıletti jeńildikpen onlaın rásimdeýine múmkindik paıda boldy.
Sonymen qatar paıdalanýshylardy «QTJ bıleti» mobıldi qosymshasyndaǵy saýsaq izi – Touch ID jáne Pin-kod arqyly sáıkestendirý fýnksıasy iske qosyldy. Balama retinde, temirjol bıletin bılet satatyn ınternet-resýrstar jáne turǵyn úı kesheni, sýpermarket, keńse ǵımarattarynda jáne t.b. ornalasqan 30 myńǵa jýyq ózine-ózi qyzmet kórsetý avtomattary arqyly onlaın rejıminde resimdeýge bolady.
Bıletti onlaın satyp alý kórsetkishi kún saıyn ósip keledi. Qazir bul kórsetkish jalpy bılet saýdasynyń 50 paıyzyn quraıdy.
Ázir poıyzdarǵa QR kod ornatýdamyz. Jolaýshylar osy arqyly servıs sapasyn arttyrýǵa qatysty óz ótinishin qaldyra alady.
– Pıter myrza, siz ózińizben birge komandańyzdy alyp keldińiz be? Bizde sondaı «dástúr» bar...
– Nemis mamanǵa komanda ertip júrý jaraspaıdy. Bizde ondaı «dástúr» joq. Meniń adamdarmen jumys isteýim óte jeńil. Tez til tabysamyn...
Keler jyldan bastap temirjol qyzmetkerlerin arnaıy oqyta bastaımyz. «Six sigma» degen halyqaralyq standart boıynsha mamandardyń biliktiligin arttyramyz dep josparlap otyrmyz.
Aldymen 30 adamdy oqytyp shyǵaramyz. Solaı jyl saıyn mamandardy daıyndaı beremiz, temirjol qyzmetiniń sapasyn osylaı arttyrýǵa bolady.
Aldaǵy jyldyń ekinshi jartysynda servıs sapasyn arttyrýǵa baǵyttalǵan semınarlardy molynan uıymdastyramyz. Sala mamandarynyń pikirin tyńdap, budan bylaı úzdiksiz júrgiziletin saýalnama nátıjesine qulaq asamyz.
– Sizdi Qazaqstanǵa óte jaýapty jáne úlken qyzmetke shaqyrypty. Qazaqsha úırenip júrgen shyǵarsyz?
– Men bul jaqqa kelgende eń aldymen oryssha úırensem, sodan keıin qazaqsha til syndyrsam degen edim. Biraq oryssha da úırene alǵan joqpyn. Óıtkeni jasyratyny joq, aınala barlyǵy oryssha sóıleıdi. Qarapaıym jolaýshylar meniń qazaqsha sóılegenimdi qalaıtynyn sezip júrmin. Sizdiń maǵan suraq emes, salmaqty talap qoıyp otyrǵanyńyzdy túsindim.
Áńgimelesken Dýman BYQAI
