[caption id="attachment_28630" align="aligncenter" width="640"]
****
El bolamyz, Qazaqstanda turamyz, urpaǵymyzdy tárbieleimiz degen adamdar balalaryn qazaq mektebine, qazaq balabaqshalaryna berip jatyr. Bul meniń sózim emes, bul Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń 2017 jyly 20 sáýirdegi belgili qalamgerlermen kezdesýindegi sózi. Iá, aqyldy bul sózdiń aqiqatyn, óz táýelsizdigin jariialaǵanyna 26 jylǵa aiaq basqan qazaq eliniń turǵyny úshin dáleldeýdi qajetetpeitin aksioma.
Búginde orys mektebine balasyn kimder oqytady?
Búginde orys mektebine bolashaǵyn Qazaq elimen emes, soltústik kórshimen bailanystyratyn qaýym oqytady, onyń kóbisi tarihi otanyna qaitqysy keletin orys ulty ókilderi men azdaǵan jatyrynan jeringen qarakózderimiz. Basqa birde bir qaýym orys mektebine balasyn bermeidi, ony sálden keiin sandar sóilegende baiqarsyz.
Balańdy qazaq mektebine ber. Bul kezinde zamananyń zaryna, qaimana qazaqtyń qaiǵysyna ainalyp, oqytqysy kelse de qazaq mektebin taba almai áýrege túsken, qazaq mektebin ashtyrý úshin aitylǵan ótken zamandaǵy uran, al búgin bul paryz! Paryz deimiz aý, erteń balasyn Qazaq elinde úlken tabysqa jetsin deitin qaýymda odan basqa tańdaý joq.
Kezinde orys tilinen ábden taiaq jegen, orys tilin bilmegendikten kóp armany oryndalmai qalǵan ata-ana balasyn orys mektebine súiredi, orystyń tilin bilý maqsatqa jetýdiń jalǵyz joly bolsa, búgin zaman keri ainaldy. Búgin bazbireý qansha moiyndaǵysy kelmese de tarih óz degenin jasaityndyǵyn dálededi. Tuǵyrly táýelsizdigimiz turǵan sátte endi bálkim on jylda, bálkim odan da buryn Qazaqstanda qazaq tilin bilmeitin adamǵa tabysqa jetetin aýa joq. Bul – qazaq qoǵamynyń siz qalamasańyz da qalyptasatyn aqiqaty.
Bálkim, balańyzdy orys mektepterine berýdegi maqsatyńyz, oiyńyz basqa shyǵar, biraq, biz sizge emes, balańyzǵa janymyz ashidy. Sizdiń oiyńyzdan jasap alǵan ertegilerińizden aýytqyp shyndyqpen qarap, balańyzdy qazaq synybyna aparmasańyz barmaq shainaitynyńyzdy oilasam, talantty balańyzǵa qastandyǵyńyzdy qolyńyzben, jaramsyz oiyńyzben jasaitynyńyzǵa kúiemin.
Sizge emes, balańyzǵa janymyz ashidy
Já, jaqsy, kóp sóilemeiik, dáleldi sózge júginelik.
Birinshi sebep, Qazaqstan demografiiasy, qazaq úlesi. Qazaqstan Respýblikasynda 1989 jylǵy halyq sanaǵynda 16199,2 myń adam, onyń 6 534,6 myńy iaǵni, 41% -y qazaq ulty edi. Al, orys ulty 6 227,5 myńy iaǵni, 38%-yn ustaityn edi. Al qazir she? Búgingi kórsetkish boiynsha, Qazaqstan halyq sany 18 million 22 myń 500 adam, onyń ishinde 12 million 780 myń adam, iaǵni 71% qazaqtar, 3 million 710 myń adam, iaǵni 20,6% – orystar, 613 myń adam, iaǵni 3,4%-y ózbekter. Bul sandy málimetter esti adamdy oilandyrsa kerek. Qazaq sanynyń kún sanap artýy men Qazaqstandaǵy orys ulty sanynyń kún sanap kemýi Qazaqstandaǵy orys tiliniń qalasa da, qalamasa da quldyraýy ekeni aqiqat.
Qazaq tili memlekettik til mártebesine júz paiyz kóterilmese de, Qazaq topyraǵyndaǵy qazaq ultynyń sandyq úlesi artýyna bailanysty memlekettik deńgeidegi taǵyna báribir otyrady.
Ekinshi sebep, orys tiliniń álemdik aiasynyń tarylýy. Keńestik kezdeńderde álemniń 400 millionǵa jýyq adamy orys tilin resmi qoldansa búginde bul kórsetkish 200 millionǵa jetpeidi. Negizinen jalǵyz Reseidiń memlekettik tili. Bul halyqaralyq tilder tobyndaǵy orys tiliniń eshqandai da álemdik ornynyń joq ekeniniń dáleli. Ne ózi turatyn eldiń memlekettik tili emes, ne álemdik orny joq, quldyrap bara jatqan tildegi mektepke balasyn berý balasynyń bolashaǵyna jasalǵan qiianat demeske shara joq.
Úshinshi sebep, qazaq mektepteriniń bilim sapasynyń artýy. Kezinde alǵash mektepke baryp júrgen kezde qazaq mektepterinde bilim joq, orys mektepteri jaqsy bilim beredi degen qoldan jasalǵan ertegi bar edi. Biraq, ýaqyt onyń da ótirik ekenin dáleldedi. Men emes, sandar sóilesin…
2016 jyly ulttyq biryńǵai testileýde 125 tolyq balyn jinaǵan 19 oqýshynyń bári tek qazaq synybynyń túlegi, Respýblika boiynsha joǵary kórsetkish kórsetken 10 mekteptiń 8 taza qazaq mektebi, biri orys, biri aralas mektep.
2017 jyl 139 ball jinaǵan Tasan Saiat Eltaiuly qazaq mektebiniń túlegi, 2017 jyly úzdik kórsetkish te qazaq mektepteriniń enshisinde.
Sońǵy bes jylda UBT nátijesi boiynsha da, jalpy reiting boiynsha da qazaq mektepteri oq boiy ozyq tur. Mysaly, Astana qalasynyń úzdik 10 mekteptiń qatarynda 8-i taza qazaq mektebi.
Álemdik pándik olimpiadada oza shaýyp altynnan alqa taǵynyp, eldiń atyn shyǵaryp júrgender qazaq mektepteriniń oqýshylar nemese qazaq-túrik litseileriniń túlekteri (qazaq-túrik litseiinde orys synyby degen túsinik atymen joq) ekeni jasyryn emes.
Bilim salasyndaǵy qandai básekede de basty básekeles qazaq mektepteriniń arasynda júretin búgingi sala mamandaryna jasyryn emes.
Tórtinshi sebep, Bilim granttarynyń bólinýi. Qazaqstan Respýblikasy joǵary bilim granttary 2014 jyly 65% qazaq toby, 35% orys tobyna, 2015 jyly 75% qazaq toby, 25 % orys tobyna, 2016 jyly da 75% qazaq toby, 25% orys tobyna bólingen. Al biyl, 2017 jyly joǵary oqý ornyna túsý úshin UBT-ǵa qatysýǵa 92 827 túlek ótinish berip, olardyń 67 627 (76,3%) qazaq tilinde jáne 20 968 (23,6%) orys tilinde tapsyrýǵa ótinish bergen. Bul kórsetkishter biz qansha saqtap qalýǵa tyrysqanmen de, joǵary oqý ornyndaǵy orys toptary kóp ótpei jabylatyndyǵynyń dáleli. Onyń ústine, sońǵy jyldary elimizdiń joǵary oqý oryndarynda orys toptarynyń ornyna aǵylshyn tili toptary ashylyp jatqany anyq. Endi orys mektebine bergen balańyzdy bolashaqta qalamasańyz da Reseige aparyp oqytasyz, áitpese qazaq synybyna jetekteisiz… Basqa tańdaý joq! Men orys synybyna baryp, bolashaqta joǵary oqý ornynda qinalatyn balaǵa janym ashidy, ata-anasyna aqyl kesh kirdi me dep…
Al tómengi býynda da sol jaǵdai, mysaly Nazarbaev ziiatkerlik mektepterine tapsyrýshy túlekterdiń úlesine qaraiyq. Mysaly Astana qalasyndaǵy eki Nazarbaev ziiatkerlik mektepterine 1185 oqýshy qazaq synybyna, 520 oqýshy orys synybyna ótinish bergen. Bul ziiatkerlik mektepterdiń de birtindep taza qazaq mektepteri qataryna ótetini anyq.
Besinshi sebep, mektepterdegi qazaq synyptarynyń úlesi. Qazir elimiz boiynsha 83% bala qazaq synyptarynda, 16% ǵa jýyq bala orys synybynda 1% ǵa jetpeitin bala ózge tildi mektepterde bilim alady. Al ótken jyly 2016 jyly 1 synypqa barǵandardyń 89% qazaq synybyna, 10%- dan asar aspasy orys synybyna barǵanyn eskersek, bolashaqta orys synyptaryn bitirýshiler qazirgi ózge tildi mektepti bitirýsher sekildi ulttyq biryńǵai testileýdi qazaq tilinde tapsyrýǵa májbúr ekeni anyq. Sebebi, ózi 10%-ǵa jetpeitin orys synyptarynyń balalarynń jartysynan kóbi qazaq elinde oqymaityn etnikalyq orystar ekenin esersek, bolashaqta joǵary oqý ornyna túsýge tapsyrýshylardyń orys tildi úlesi 5%-ǵa jetpeitini eshqandai da qupiia emes.
Tarih tek alǵa jyljidy, ony keri shegerý eshkimniń qolynan kelmeitini aqiqat. Qazaq tiliniń órkendeýi, qazaq qoǵamynyń kóterilýi de dál solai. Orys tildi qaýym qansha janyn sala qorǵasa da, tyrashtansa da bolashaqta qazaq eli úshin №1 til ol – qazaq tili. Qazaq tili tek zańda emes, ómirde, ekonomikada, qoldanysta qattyraq aitqanda Qazaqstanda nan taýyp jeýde, ómir súrýde bilmese bolmaityn til bolary anyq. Ony bilik jasamaidy, ony qazaq ultynyń kúsheiýi men tarih ózi jasaidy. Sol kezde balańyz kópten bólinip qalmasyn deseńiz, tabysqa jetsin deseńiz onda búgin oilanbasqa shara joq.
Altynshy sebep, úsh tildi oqytý júiesiniń ornaýy. Shynyn aitqanda eshqandai úsh tildi baǵdarlama joq, onyń aty úsh tildi oqytý bolǵanymen zaty qos tildi oqytý baǵdarlamasy ekeni baǵdarlamanyń júiesin kórip júrgen bizge túsinikti. Maǵan senbeseńiz, Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń 2017 jylǵy halyqqa arnaǵan joldaýynda: «…atap aitqanda, úsh tildi oqýǵa kezeń-kezeńmen kóshý máselesi boiynsha usynystar ázirlensin. Qazaq tiliniń basymdyǵy saqtalady. Onyń ári qarai damýyna zor kóńil bólinedi. Sonymen qatar, búginde aǵylshyn tili – jańa tehnologiia, jańa indýstriia, jańa ekonomika tili. Qazirgi kezde 90% aqparat aǵylshyn tilinde jariialanady, 2019 jyldan bastap 10-11 synyptarda keibir pánderdi aǵylshyn tilinde oqytatyn bolamyz. Bul máseleni tiianaqty oilanyp, aqylmen sheshý qajet», – deidi.
Mine, endi Elbasynyń sózine jaqsy mán bersek, úsh tilde bilim berýge kezeń-kezeńimen kóshemiz, biraq qazaq tiline basymdylyq saqtalady, tipti ary qarai damidy, – dep ashyq aitylyp otyr. Al, qazaq tiliniń basymdylyǵy saqtalsa, onyń ústine dami tússe, qazirgi úshinshi til bolyp turǵan aǵylshyn tili qai tildiń esebinde damýy kerek, árine, orys tiliniń oryn bosatýynan, – degen sóz. Renjimeńder bul meniń sheshimim emes, Elbasynyń sheshimi…
Elbasy Nursultan Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhani jańǵyrý» atty maqalasynda da «Biz aldaǵy birneshe jylda gýmanitarlyq bilimniń barlyq baǵyttary boiynsha álemdegi eń jaqsy 100 oqýlyqty ártúrli tilderden qazaq tiline aýdaryp, jastarǵa dúnie júzindegi tańdaýly úlgilerdiń negizinde bilim alýǵa múmkindik jasaimyz. 2018-2019 oqý jylynyń ózinde stýdentterdi osy oqýlyqtarmen oqyta bastaýǵa tiispiz», – dedi. Qarańyz orys tiline emes, qazaq tiline aýdarylady. Bul úrdis Qazaqstanda bolashaqta áldeneshe esege damidy, sebebi, orys tili – ǵylym tili degen qoldan jasalǵan qiial-ǵajaiyp ertegige eshkim de senbeidi, ǵylymdy tikelei aǵylshyn tilinen alý múmkindigi turǵanda eshkim orys shovinizmi aralasqan orys tilidi oqý quraldaryna eshkim júginbeidi.
Jetinshi sebep, orys tildi sapaly maman tapshylyǵy. Birde Shymkent qalasy ákimi Ǵabidolla Ábdirahymovtyń orys mektepteri úshin muǵalimderdi Resei men Ýkrainadan da aldyrýdy usynyp kúlkige qalǵany bárimizdiń esimizde bolar. Orys mektebine sabaq beretin sapaly muǵalim azaidy, bul úrdis aýyrlamasa ońalmaidy. Oǵan jáne bir dálel, 2017 jyly 4 shilde kúni Astana qalasy bilim basqarmasy baspasóz qyzmeti feisbkýtaǵy óz paraqshasynda: «Qazirgi tańda orys synyptaryna sabaq beretin bastaýysh mamandarynyń tapshylyǵyna bailanysty, 1-shi orys synyptaryna qujattar ýaqytsha qabyldanbaidy. Muǵalim alǵan kúni qabyldaý boiynsha aqparat jariialaimyz», – degen aqparat taratty. Mine, endi orys synybyna sapaly maman tabý túgil, mamandyq iesinin tabýdyń ózi úlken másele…
Osy úrdispen shynaiy qarasaq, bolashaqta tipti orys mektebi degen túsinik joǵalatyn kún de alys emes. Qarapaiym mysal, Astana qalasy kóshirilip kelgennen beri birde bir taza orys mektebi ashylmady, orys tilinde bilim berip kelgen mektepterdiń birazy aralas mektepke, tipti taza qazaq mektepterine ainalyp úlgergenin kórip otyrmyz.
Búginde qazaq mektepteriniń túlekteri álemniń aldyńǵy qatarly oqý ornynda Eýropanyń tórinde, AQSh-tyń men degen ýniversitetteriniń aiasynda bilim alyp júrgeni eshkimge de jasyryn emes. Al, orys synybyn bitirgen bala ary ketse Máskeýden turaq tabar…
Oilanyńyz!
Táýelsizdiktiń shirek ǵasyryn qortyndylaǵan el úshin búginde jańa qundylyqtar boi kóterdi. Ýaqyt pen tarih ózi kóp dúnieni retteitini túsinikti kúige jetti. Basqasyn aitpaǵanda orys tildi aqparattyq ortanyń eshqandai kúshi qalmaǵany, qazaq basylymdarynyń kúsh alǵany, ornynyń nyǵaiǵany anyq.
Basqasyn aitpaǵanda, áleýmettik jeliniń ózinde orys tilinde kóterilgen máselege jurt nazar aýdarmaidy da. Al, dál sol másele qazaq tilinde kóterilse myńdaǵan jurt talqyǵa salady. Bul áleýmettik ortanyń qazaq ortasyna yǵysýy.
Qazaqta kóp qorqytady, tereń batyrady, degen támsil bar, bazbireýler janyn sala orys tilin qorǵasa da, siz balańyzdy orys synybyna berseńiz de, Qazaq elindegi orys tili endi oń jambasymen turmaidy. Siz teńizge qarsy shyqpańyz, biz sizdiń balańyzǵa janymyz ashidy, janymyz ashyǵandyqtan aitamyz.
Balańdy qazaq mektebine ber! Bul kezinede ultty saqtaý úshin aitylǵan uran bolsa, bul kúnde urpaqqa jany ashyǵannan aitylatyn aqyl. Siz balańyzdy joǵary belesten kórgińiz kele me, aldaǵy oqý jylynda balańyz qazaq mektebine aýystyryńyz, qazaq mektebine berińiz, muny qazaq esiń barda elińdi tap deidi… Sizder de esterińiz barda elderińizdi tabyńyzdar…
Balam erteń qoǵamnan oqshaýlanyp qalmasyn deseńiz, onda búgin oilanyńyz, eskertý bizge paryz!
Aiatjan Ahmetjan,
Respýblikalyq «KAZBILIM» ortalyǵy direktory
