[caption id="attachment_28630" align="aligncenter" width="640"]
Aıatjan Ahmetjan[/caption]
****
El bolamyz, Qazaqstanda turamyz, urpaǵymyzdy tárbıeleımiz degen adamdar balalaryn qazaq mektebine, qazaq balabaqshalaryna berip jatyr. Bul meniń sózim emes, bul Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń 2017 jyly 20 sáýirdegi belgili qalamgerlermen kezdesýindegi sózi. Iá, aqyldy bul sózdiń aqıqatyn, óz táýelsizdigin jarıalaǵanyna 26 jylǵa aıaq basqan qazaq eliniń turǵyny úshin dáleldeýdi qajetetpeıtin aksıoma.
Búginde orys mektebine balasyn kimder oqytady?
Búginde orys mektebine bolashaǵyn Qazaq elimen emes, soltústik kórshimen baılanystyratyn qaýym oqytady, onyń kóbisi tarıhı otanyna qaıtqysy keletin orys ulty ókilderi men azdaǵan jatyrynan jeringen qarakózderimiz. Basqa birde bir qaýym orys mektebine balasyn bermeıdi, ony sálden keıin sandar sóılegende baıqarsyz.
Balańdy qazaq mektebine ber. Bul kezinde zamananyń zaryna, qaımana qazaqtyń qaıǵysyna aınalyp, oqytqysy kelse de qazaq mektebin taba almaı áýrege túsken, qazaq mektebin ashtyrý úshin aıtylǵan ótken zamandaǵy uran, al búgin bul paryz! Paryz deımiz aý, erteń balasyn Qazaq elinde úlken tabysqa jetsin deıtin qaýymda odan basqa tańdaý joq.
Kezinde orys tilinen ábden taıaq jegen, orys tilin bilmegendikten kóp armany oryndalmaı qalǵan ata-ana balasyn orys mektebine súıredi, orystyń tilin bilý maqsatqa jetýdiń jalǵyz joly bolsa, búgin zaman keri aınaldy. Búgin bazbireý qansha moıyndaǵysy kelmese de tarıh óz degenin jasaıtyndyǵyn dálededi. Tuǵyrly táýelsizdigimiz turǵan sátte endi bálkim on jylda, bálkim odan da buryn Qazaqstanda qazaq tilin bilmeıtin adamǵa tabysqa jetetin aýa joq. Bul – qazaq qoǵamynyń siz qalamasańyz da qalyptasatyn aqıqaty.
Bálkim, balańyzdy orys mektepterine berýdegi maqsatyńyz, oıyńyz basqa shyǵar, biraq, biz sizge emes, balańyzǵa janymyz ashıdy. Sizdiń oıyńyzdan jasap alǵan ertegilerińizden aýytqyp shyndyqpen qarap, balańyzdy qazaq synybyna aparmasańyz barmaq shaınaıtynyńyzdy oılasam, talantty balańyzǵa qastandyǵyńyzdy qolyńyzben, jaramsyz oıyńyzben jasaıtynyńyzǵa kúıemin.
Sizge emes, balańyzǵa janymyz ashıdy
Já, jaqsy, kóp sóılemeıik, dáleldi sózge júginelik.
Birinshi sebep, Qazaqstan demografıasy, qazaq úlesi. Qazaqstan Respýblıkasynda 1989 jylǵy halyq sanaǵynda 16199,2 myń adam, onyń 6 534,6 myńy ıaǵnı, 41% -y qazaq ulty edi. Al, orys ulty 6 227,5 myńy ıaǵnı, 38%-yn ustaıtyn edi. Al qazir she? Búgingi kórsetkish boıynsha, Qazaqstan halyq sany 18 mıllıon 22 myń 500 adam, onyń ishinde 12 mıllıon 780 myń adam, ıaǵnı 71% qazaqtar, 3 mıllıon 710 myń adam, ıaǵnı 20,6% – orystar, 613 myń adam, ıaǵnı 3,4%-y ózbekter. Bul sandy málimetter esti adamdy oılandyrsa kerek. Qazaq sanynyń kún sanap artýy men Qazaqstandaǵy orys ulty sanynyń kún sanap kemýi Qazaqstandaǵy orys tiliniń qalasa da, qalamasa da quldyraýy ekeni aqıqat.
Qazaq tili memlekettik til mártebesine júz paıyz kóterilmese de, Qazaq topyraǵyndaǵy qazaq ultynyń sandyq úlesi artýyna baılanysty memlekettik deńgeıdegi taǵyna báribir otyrady.
Ekinshi sebep, orys tiliniń álemdik aıasynyń tarylýy. Keńestik kezdeńderde álemniń 400 mıllıonǵa jýyq adamy orys tilin resmı qoldansa búginde bul kórsetkish 200 mıllıonǵa jetpeıdi. Negizinen jalǵyz Reseıdiń memlekettik tili. Bul halyqaralyq tilder tobyndaǵy orys tiliniń eshqandaı da álemdik ornynyń joq ekeniniń dáleli. Ne ózi turatyn eldiń memlekettik tili emes, ne álemdik orny joq, quldyrap bara jatqan tildegi mektepke balasyn berý balasynyń bolashaǵyna jasalǵan qıanat demeske shara joq.
Úshinshi sebep, qazaq mektepteriniń bilim sapasynyń artýy. Kezinde alǵash mektepke baryp júrgen kezde qazaq mektepterinde bilim joq, orys mektepteri jaqsy bilim beredi degen qoldan jasalǵan ertegi bar edi. Biraq, ýaqyt onyń da ótirik ekenin dáleldedi. Men emes, sandar sóılesin…
2016 jyly ulttyq biryńǵaı testileýde 125 tolyq balyn jınaǵan 19 oqýshynyń bári tek qazaq synybynyń túlegi, Respýblıka boıynsha joǵary kórsetkish kórsetken 10 mekteptiń 8 taza qazaq mektebi, biri orys, biri aralas mektep.
2017 jyl 139 bal jınaǵan Tasan Saıat Eltaıuly qazaq mektebiniń túlegi, 2017 jyly úzdik kórsetkish te qazaq mektepteriniń enshisinde.
Sońǵy bes jylda UBT nátıjesi boıynsha da, jalpy reıtıń boıynsha da qazaq mektepteri oq boıy ozyq tur. Mysaly, Astana qalasynyń úzdik 10 mekteptiń qatarynda 8-i taza qazaq mektebi.
Álemdik pándik olımpıadada oza shaýyp altynnan alqa taǵynyp, eldiń atyn shyǵaryp júrgender qazaq mektepteriniń oqýshylar nemese qazaq-túrik lıseıleriniń túlekteri (qazaq-túrik lıseıinde orys synyby degen túsinik atymen joq) ekeni jasyryn emes.
Bilim salasyndaǵy qandaı básekede de basty básekeles qazaq mektepteriniń arasynda júretin búgingi sala mamandaryna jasyryn emes.
Tórtinshi sebep, Bilim granttarynyń bólinýi. Qazaqstan Respýblıkasy joǵary bilim granttary 2014 jyly 65% qazaq toby, 35% orys tobyna, 2015 jyly 75% qazaq toby, 25 % orys tobyna, 2016 jyly da 75% qazaq toby, 25% orys tobyna bólingen. Al bıyl, 2017 jyly joǵary oqý ornyna túsý úshin UBT-ǵa qatysýǵa 92 827 túlek ótinish berip, olardyń 67 627 (76,3%) qazaq tilinde jáne 20 968 (23,6%) orys tilinde tapsyrýǵa ótinish bergen. Bul kórsetkishter biz qansha saqtap qalýǵa tyrysqanmen de, joǵary oqý ornyndaǵy orys toptary kóp ótpeı jabylatyndyǵynyń dáleli. Onyń ústine, sońǵy jyldary elimizdiń joǵary oqý oryndarynda orys toptarynyń ornyna aǵylshyn tili toptary ashylyp jatqany anyq. Endi orys mektebine bergen balańyzdy bolashaqta qalamasańyz da Reseıge aparyp oqytasyz, áıtpese qazaq synybyna jetekteısiz… Basqa tańdaý joq! Men orys synybyna baryp, bolashaqta joǵary oqý ornynda qınalatyn balaǵa janym ashıdy, ata-anasyna aqyl kesh kirdi me dep…
Al tómengi býynda da sol jaǵdaı, mysaly Nazarbaev zıatkerlik mektepterine tapsyrýshy túlekterdiń úlesine qaraıyq. Mysaly Astana qalasyndaǵy eki Nazarbaev zıatkerlik mektepterine 1185 oqýshy qazaq synybyna, 520 oqýshy orys synybyna ótinish bergen. Bul zıatkerlik mektepterdiń de birtindep taza qazaq mektepteri qataryna ótetini anyq.
Besinshi sebep, mektepterdegi qazaq synyptarynyń úlesi. Qazir elimiz boıynsha 83% bala qazaq synyptarynda, 16% ǵa jýyq bala orys synybynda 1% ǵa jetpeıtin bala ózge tildi mektepterde bilim alady. Al ótken jyly 2016 jyly 1 synypqa barǵandardyń 89% qazaq synybyna, 10%- dan asar aspasy orys synybyna barǵanyn eskersek, bolashaqta orys synyptaryn bitirýshiler qazirgi ózge tildi mektepti bitirýsher sekildi ulttyq biryńǵaı testileýdi qazaq tilinde tapsyrýǵa májbúr ekeni anyq. Sebebi, ózi 10%-ǵa jetpeıtin orys synyptarynyń balalarynń jartysynan kóbi qazaq elinde oqymaıtyn etnıkalyq orystar ekenin esersek, bolashaqta joǵary oqý ornyna túsýge tapsyrýshylardyń orys tildi úlesi 5%-ǵa jetpeıtini eshqandaı da qupıa emes.
Tarıh tek alǵa jyljıdy, ony keri shegerý eshkimniń qolynan kelmeıtini aqıqat. Qazaq tiliniń órkendeýi, qazaq qoǵamynyń kóterilýi de dál solaı. Orys tildi qaýym qansha janyn sala qorǵasa da, tyrashtansa da bolashaqta qazaq eli úshin №1 til ol – qazaq tili. Qazaq tili tek zańda emes, ómirde, ekonomıkada, qoldanysta qattyraq aıtqanda Qazaqstanda nan taýyp jeýde, ómir súrýde bilmese bolmaıtyn til bolary anyq. Ony bılik jasamaıdy, ony qazaq ultynyń kúsheıýi men tarıh ózi jasaıdy. Sol kezde balańyz kópten bólinip qalmasyn deseńiz, tabysqa jetsin deseńiz onda búgin oılanbasqa shara joq.
Altynshy sebep, úsh tildi oqytý júıesiniń ornaýy. Shynyn aıtqanda eshqandaı úsh tildi baǵdarlama joq, onyń aty úsh tildi oqytý bolǵanymen zaty qos tildi oqytý baǵdarlamasy ekeni baǵdarlamanyń júıesin kórip júrgen bizge túsinikti. Maǵan senbeseńiz, Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń 2017 jylǵy halyqqa arnaǵan joldaýynda: «…atap aıtqanda, úsh tildi oqýǵa kezeń-kezeńmen kóshý máselesi boıynsha usynystar ázirlensin. Qazaq tiliniń basymdyǵy saqtalady. Onyń ári qaraı damýyna zor kóńil bólinedi. Sonymen qatar, búginde aǵylshyn tili – jańa tehnologıa, jańa ındýstrıa, jańa ekonomıka tili. Qazirgi kezde 90% aqparat aǵylshyn tilinde jarıalanady, 2019 jyldan bastap 10-11 synyptarda keıbir pánderdi aǵylshyn tilinde oqytatyn bolamyz. Bul máseleni tıanaqty oılanyp, aqylmen sheshý qajet», – deıdi.
Mine, endi Elbasynyń sózine jaqsy mán bersek, úsh tilde bilim berýge kezeń-kezeńimen kóshemiz, biraq qazaq tiline basymdylyq saqtalady, tipti ary qaraı damıdy, – dep ashyq aıtylyp otyr. Al, qazaq tiliniń basymdylyǵy saqtalsa, onyń ústine damı tússe, qazirgi úshinshi til bolyp turǵan aǵylshyn tili qaı tildiń esebinde damýy kerek, árıne, orys tiliniń oryn bosatýynan, – degen sóz. Renjimeńder bul meniń sheshimim emes, Elbasynyń sheshimi…
Elbasy Nursultan Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda da «Biz aldaǵy birneshe jylda gýmanıtarlyq bilimniń barlyq baǵyttary boıynsha álemdegi eń jaqsy 100 oqýlyqty ártúrli tilderden qazaq tiline aýdaryp, jastarǵa dúnıe júzindegi tańdaýly úlgilerdiń negizinde bilim alýǵa múmkindik jasaımyz. 2018-2019 oqý jylynyń ózinde stýdentterdi osy oqýlyqtarmen oqyta bastaýǵa tıispiz», – dedi. Qarańyz orys tiline emes, qazaq tiline aýdarylady. Bul úrdis Qazaqstanda bolashaqta áldeneshe esege damıdy, sebebi, orys tili – ǵylym tili degen qoldan jasalǵan qıal-ǵajaıyp ertegige eshkim de senbeıdi, ǵylymdy tikeleı aǵylshyn tilinen alý múmkindigi turǵanda eshkim orys shovınızmi aralasqan orys tilidi oqý quraldaryna eshkim júginbeıdi.
Jetinshi sebep, orys tildi sapaly maman tapshylyǵy. Birde Shymkent qalasy ákimi Ǵabıdolla Ábdirahymovtyń orys mektepteri úshin muǵalimderdi Reseı men Ýkraınadan da aldyrýdy usynyp kúlkige qalǵany bárimizdiń esimizde bolar. Orys mektebine sabaq beretin sapaly muǵalim azaıdy, bul úrdis aýyrlamasa ońalmaıdy. Oǵan jáne bir dálel, 2017 jyly 4 shilde kúni Astana qalasy bilim basqarmasy baspasóz qyzmeti feısbkýtaǵy óz paraqshasynda: «Qazirgi tańda orys synyptaryna sabaq beretin bastaýysh mamandarynyń tapshylyǵyna baılanysty, 1-shi orys synyptaryna qujattar ýaqytsha qabyldanbaıdy. Muǵalim alǵan kúni qabyldaý boıynsha aqparat jarıalaımyz», – degen aqparat taratty. Mine, endi orys synybyna sapaly maman tabý túgil, mamandyq ıesinin tabýdyń ózi úlken másele…
Osy úrdispen shynaıy qarasaq, bolashaqta tipti orys mektebi degen túsinik joǵalatyn kún de alys emes. Qarapaıym mysal, Astana qalasy kóshirilip kelgennen beri birde bir taza orys mektebi ashylmady, orys tilinde bilim berip kelgen mektepterdiń birazy aralas mektepke, tipti taza qazaq mektepterine aınalyp úlgergenin kórip otyrmyz.
Búginde qazaq mektepteriniń túlekteri álemniń aldyńǵy qatarly oqý ornynda Eýropanyń tórinde, AQSH-tyń men degen ýnıversıtetteriniń aıasynda bilim alyp júrgeni eshkimge de jasyryn emes. Al, orys synybyn bitirgen bala ary ketse Máskeýden turaq tabar…
Oılanyńyz!
Táýelsizdiktiń shırek ǵasyryn qortyndylaǵan el úshin búginde jańa qundylyqtar boı kóterdi. Ýaqyt pen tarıh ózi kóp dúnıeni retteıtini túsinikti kúıge jetti. Basqasyn aıtpaǵanda orys tildi aqparattyq ortanyń eshqandaı kúshi qalmaǵany, qazaq basylymdarynyń kúsh alǵany, ornynyń nyǵaıǵany anyq.
Basqasyn aıtpaǵanda, áleýmettik jeliniń ózinde orys tilinde kóterilgen máselege jurt nazar aýdarmaıdy da. Al, dál sol másele qazaq tilinde kóterilse myńdaǵan jurt talqyǵa salady. Bul áleýmettik ortanyń qazaq ortasyna yǵysýy.
Qazaqta kóp qorqytady, tereń batyrady, degen támsil bar, bazbireýler janyn sala orys tilin qorǵasa da, siz balańyzdy orys synybyna berseńiz de, Qazaq elindegi orys tili endi oń jambasymen turmaıdy. Siz teńizge qarsy shyqpańyz, biz sizdiń balańyzǵa janymyz ashıdy, janymyz ashyǵandyqtan aıtamyz.
Balańdy qazaq mektebine ber! Bul kezinede ultty saqtaý úshin aıtylǵan uran bolsa, bul kúnde urpaqqa jany ashyǵannan aıtylatyn aqyl. Siz balańyzdy joǵary belesten kórgińiz kele me, aldaǵy oqý jylynda balańyz qazaq mektebine aýystyryńyz, qazaq mektebine berińiz, muny qazaq esiń barda elińdi tap deıdi… Sizder de esterińiz barda elderińizdi tabyńyzdar…
Balam erteń qoǵamnan oqshaýlanyp qalmasyn deseńiz, onda búgin oılanyńyz, eskertý bizge paryz!
Aıatjan Ahmetjan,
Respýblıkalyq «KAZBILIM» ortalyǵy dırektory
