Shaǵyn jáne orta bıznestiń jalpy ishki ónimdegi úlesi 2025 jylǵa qaraı 35 paıyzǵa deıin, al jumyspen qamtylǵandardyń sany 4 mıllıon adamǵa deıin kóbeıýi kerek. Bul osy salany damytýǵa baǵyttalǵan jumystardyń naqty nátıjesi bolmaq.
Qasym-Jomart Toqaev, "Jańa jaǵdaıdaǵy Qazaqstan: is-qımyl kezeńi"
«Alaqaı» degen tamasha saýda markasymen 2010 jyly tátti toqashtar shyǵara bastaǵan «Tekeli kondıter» zaýytyna da 10 jyldyń júzi boldy. Osy jyldar ishinde esh irkilissiz jumys istep, naryqtan óz ornyn taba bilgen kásiporynda búginde 50-den astam adam turaqty jumyspen qamtylǵan. Naryq zańynda basshylyqqa alynatyn «básekege qabilettilik» degen mine osy!
Bul – kásiporyndy kásibılikpen basqarýdyń, sonymen birge, tutas ujymnyń bereke-birlikpen eńbek etýiniń naqty nátıjesi.
«Metalýrg» shaǵynaýdanynda ornalasqan kásiporyn kúnine 1-1,5 tonna tátti toqash óndirýge qaýqarly. Munda «Alaqaı» saýda belgisimen tátti toqashtyń 12 túri shyǵarylady. Ónimder Nur-Sultan, Almaty, Óskemen qalalaryna jóneltiledi, qalamyzdaǵy barlyq azyq-túlik dúkenderinde satylady. Qala turǵyndary dámdi de sándi toqashtardy kúndelikti tutynýmen birge, syıly qonaq dastarqanyna, sálem-saýqatqa ózimizdiń jergilikti ónim retinde paıdalanady. Bir sózben aıtqanda, «Alaqaı» ónimderine suranys bar jáne ol eshqashan quldyraǵan emes.
Myń qubylǵan naryqtan ózine laıyqty óris ashyp, qıyndyqtardy eńsere otyryp, nyq qadammen alǵa ilgerilep kele jatqan kásiporyn bolashaǵyna qyzmetkerler senimmen qaraıdy, kúndelikti tabysyn taýyp júrgen kásibin súıedi. Sondyqtan da, olar jumysqa sergek shyǵyp, úıge kóńildi oralady. Ujymnyń bereke-birligi bekem. Ónimdilikke serpin berip kele jatqan birliktiń, senimniń orasan zor róli jaıynda kásiporyn dırektoktory Talǵat Tóńkeris bylaı deıdi:
«Árıne, qyzmetkerlerdiń múddesin únemi nazarda ustaımyz. Turaqty jáne laıyqty jalaqy – olardyń óz kásipornyna degen senimi men jaýapkershiliginiń negizi. Aıta keterligi, pandemıaǵa baılanysty jarıalanǵan tótenshe jaǵdaı kezinde úıde otyrǵan qyzmetkerlermen únemi baılanysta bolyp, olarǵa kásiporyn qorynan azyq-túlikter, un, suıyq maı úlestirilip, kómek kórsetildi. Mine, osyndaı adamgershilikti ustanym, rıasyz kómek qyzmetkerlerdi óz kásipornyna jaqyndata túsedi. Osynda eńbek etetinderdiń bári qalamyzdyń turǵyndary. Olar jaqyn jerden tabys taýyp, balashaǵasynyń, otbasynyń qasynda bolǵanyna dán rıza. Halqymyzda: «Alystan arbalaǵansha jaqynnan dorbala» deıtin sóz bar ǵoı. Jaqyndaǵy jumys adamdy kóp múmkindikterge jaqyndata túsedi. Aıtalyq, olar bos kezinde saıajaı
baptap nemese basqa da qosymsha jumys isteýine ýaqyt tabady. Jan qalaýyn tapqan adam jigerli, belsendi bolyp keledi».
Kásiporyn, sondaı-aq, óndiristi jańa tehnologıamen jabdyqtap, ónimdilikti arttyrýǵa basa mán berýde. Bul týraly T.Tóńkeris: «Zaýyt alǵash ashylǵan kezde jumystar negizinen adam kúshimen, qolmen isteldi.Qyzmetkerlerdiń sany da birshama kóp boldy. Dese de, ýaqyt óte kele barlyǵy suryp-talyp, eńbekkúshke degen qajettilik pen túsetin tabys arasyndaǵy teńgerimdilik negizinde qyzmetkerlerdi laıyqty eńbek-aqymen turaqty qamtamasyz etýge kúsh salyndy. Ol úshin ónimdiligi joǵary, únemdi jańa tehnologıa qajet boldy. Osy maqsatta 2018 jyly kásiporyn óz qarjysyna Reseıden toqash pisirýge arnalǵan arnaıy pesh satyp alyp, iske qosty» dep, zamanaýı qurylǵynyń ýaqytty únemdep, jumysty barynsha jeńildete túskenin alǵa tartty.
Peshtiń uzyndyǵy 32 metrdi quraıdy. Arnaıy qurammen ılengen qamyr kompúterlengen tehnologıanyń basqarýymen avtomatty túrde belgili ólshemmen jáne kólemmen jyljymaly tabalarǵa túsedi. Tabalar sodan ary birinen soń biri ystyq pesh ishine qaraı jyljyp, ár 12 mınýtta 70 kg qamyr peshtiń ekinshi jaǵynan hosh ıisi ańqyp, birkelki qyzyl sary bolyp pisken dámdi toqashtarǵa aınalyp shyǵa keledi. Sodan soń «Alaqaı» markaly qapshyqtarǵa, qoraptarǵa salynyp, dúken sórelerine, tutynýshylarǵa jol tartady.
Bárin óziń óndire alǵan kezde ǵana óz qolyń óz aýzyńa jetedi. Shynaıy qýanǵanda ǵana aıtylatyn «alaqaı» deıtin bala tiliniń máni de osynda sekildi...
Memleket basshysy Joldaýynda basa mańyz bergen – azyq-túlik, kıim-keshek, tipti basqa da tutyný buıymdaryn óndiretin aýyr jáne jeńil ónerkásipti ózimiz meńgerip, halqymyzdy óz ónimderimizben qamtamasyz etýden asqan qandaı ıgi is bolmaq. Basynda tańdaǵan baǵytymyzdan adaspaı, alǵa qoıǵan uly maqsatymyzǵa endi el bolyp kirisetin kez keldi. Memleketimizde buǵan qajetti barlyq múmkindikter bar.
Uljan ULDAHANQYZY,
Tekeli qalasy ákiminiń
baspasóz hatshysy
