Shaǵyn jáne orta biznestiń jalpy ishki ónimdegi úlesi 2025 jylǵa qarai 35 paiyzǵa deiin, al jumyspen qamtylǵandardyń sany 4 million adamǵa deiin kóbeiýi kerek. Bul osy salany damytýǵa baǵyttalǵan jumystardyń naqty nátijesi bolmaq.
Qasym-Jomart Toqaev, "Jańa jaǵdaidaǵy Qazaqstan: is-qimyl kezeńi"
«Alaqai» degen tamasha saýda markasymen 2010 jyly tátti toqashtar shyǵara bastaǵan «Tekeli konditer» zaýytyna da 10 jyldyń júzi boldy. Osy jyldar ishinde esh irkilissiz jumys istep, naryqtan óz ornyn taba bilgen kásiporynda búginde 50-den astam adam turaqty jumyspen qamtylǵan. Naryq zańynda basshylyqqa alynatyn «básekege qabilettilik» degen mine osy!
Bul – kásiporyndy kásibilikpen basqarýdyń, sonymen birge, tutas ujymnyń bereke-birlikpen eńbek etýiniń naqty nátijesi.
«Metallýrg» shaǵynaýdanynda ornalasqan kásiporyn kúnine 1-1,5 tonna tátti toqash óndirýge qaýqarly. Munda «Alaqai» saýda belgisimen tátti toqashtyń 12 túri shyǵarylady. Ónimder Nur-Sultan, Almaty, Óskemen qalalaryna jóneltiledi, qalamyzdaǵy barlyq azyq-túlik dúkenderinde satylady. Qala turǵyndary dámdi de sándi toqashtardy kúndelikti tutynýmen birge, syily qonaq dastarqanyna, sálem-saýqatqa ózimizdiń jergilikti ónim retinde paidalanady. Bir sózben aitqanda, «Alaqai» ónimderine suranys bar jáne ol eshqashan quldyraǵan emes.
Myń qubylǵan naryqtan ózine laiyqty óris ashyp, qiyndyqtardy eńsere otyryp, nyq qadammen alǵa ilgerilep kele jatqan kásiporyn bolashaǵyna qyzmetkerler senimmen qaraidy, kúndelikti tabysyn taýyp júrgen kásibin súiedi. Sondyqtan da, olar jumysqa sergek shyǵyp, úige kóńildi oralady. Ujymnyń bereke-birligi bekem. Ónimdilikke serpin berip kele jatqan birliktiń, senimniń orasan zor róli jaiynda kásiporyn direktoktory Talǵat Tóńkeris bylai deidi:
«Árine, qyzmetkerlerdiń múddesin únemi nazarda ustaimyz. Turaqty jáne laiyqty jalaqy – olardyń óz kásipornyna degen senimi men jaýapkershiliginiń negizi. Aita keterligi, pandemiiaǵa bailanysty jariialanǵan tótenshe jaǵdai kezinde úide otyrǵan qyzmetkerlermen únemi bailanysta bolyp, olarǵa kásiporyn qorynan azyq-túlikter, un, suiyq mai úlestirilip, kómek kórsetildi. Mine, osyndai adamgershilikti ustanym, riiasyz kómek qyzmetkerlerdi óz kásipornyna jaqyndata túsedi. Osynda eńbek etetinderdiń bári qalamyzdyń turǵyndary. Olar jaqyn jerden tabys taýyp, balashaǵasynyń, otbasynyń qasynda bolǵanyna dán riza. Halqymyzda: «Alystan arbalaǵansha jaqynnan dorbala» deitin sóz bar ǵoi. Jaqyndaǵy jumys adamdy kóp múmkindikterge jaqyndata túsedi. Aitalyq, olar bos kezinde saiajai
baptap nemese basqa da qosymsha jumys isteýine ýaqyt tabady. Jan qalaýyn tapqan adam jigerli, belsendi bolyp keledi».
Kásiporyn, sondai-aq, óndiristi jańa tehnologiiamen jabdyqtap, ónimdilikti arttyrýǵa basa mán berýde. Bul týraly T.Tóńkeris: «Zaýyt alǵash ashylǵan kezde jumystar negizinen adam kúshimen, qolmen isteldi.Qyzmetkerlerdiń sany da birshama kóp boldy. Dese de, ýaqyt óte kele barlyǵy suryp-talyp, eńbekkúshke degen qajettilik pen túsetin tabys arasyndaǵy teńgerimdilik negizinde qyzmetkerlerdi laiyqty eńbek-aqymen turaqty qamtamasyz etýge kúsh salyndy. Ol úshin ónimdiligi joǵary, únemdi jańa tehnologiia qajet boldy. Osy maqsatta 2018 jyly kásiporyn óz qarjysyna Reseiden toqash pisirýge arnalǵan arnaiy pesh satyp alyp, iske qosty» dep, zamanaýi qurylǵynyń ýaqytty únemdep, jumysty barynsha jeńildete túskenin alǵa tartty.
Peshtiń uzyndyǵy 32 metrdi quraidy. Arnaiy qurammen ilengen qamyr kompiýterlengen tehnologiianyń basqarýymen avtomatty túrde belgili ólshemmen jáne kólemmen jyljymaly tabalarǵa túsedi. Tabalar sodan ary birinen soń biri ystyq pesh ishine qarai jyljyp, ár 12 minýtta 70 kg qamyr peshtiń ekinshi jaǵynan hosh iisi ańqyp, birkelki qyzyl sary bolyp pisken dámdi toqashtarǵa ainalyp shyǵa keledi. Sodan soń «Alaqai» markaly qapshyqtarǵa, qoraptarǵa salynyp, dúken sórelerine, tutynýshylarǵa jol tartady.
Bárin óziń óndire alǵan kezde ǵana óz qolyń óz aýzyńa jetedi. Shynaiy qýanǵanda ǵana aitylatyn «alaqai» deitin bala tiliniń máni de osynda sekildi...
Memleket basshysy Joldaýynda basa mańyz bergen – azyq-túlik, kiim-keshek, tipti basqa da tutyný buiymdaryn óndiretin aýyr jáne jeńil ónerkásipti ózimiz meńgerip, halqymyzdy óz ónimderimizben qamtamasyz etýden asqan qandai igi is bolmaq. Basynda tańdaǵan baǵytymyzdan adaspai, alǵa qoiǵan uly maqsatymyzǵa endi el bolyp kirisetin kez keldi. Memleketimizde buǵan qajetti barlyq múmkindikter bar.
Uljan ULDAHANQYZY,
Tekeli qalasy ákiminiń
baspasóz hatshysy
