Sebebi, tilge kelgende dál Rýza sıaqty tabandylyq tanyta almaıdy olar. Janynda júre almaıdy. Sodan shyǵar Rýza jalǵyz. Kerekýdegi til úshin shyn kúresip júrgen adam bir bolsa, ol – Rýza. Bizdiń saıt bul týraly talaı márte jazdy. Rýzanyń til maıdanyndaǵy kúreste qandaı táýekelderge barǵanyn kózi qaraqty oqyrman jaqsy biledi.
Bul joly Qamshy saıtyna suhbat bergen Rýza "til maıdanynda jeńiske jetý úshin bizde eki jol ǵana bar" degen pikir bildiripti. Til taqyryby qany sorǵalap turǵan máseleniń biri bolǵandyqtan da suhbatty kóshirip bastyq. Yqshamdadyq. Sonymen Rýza ne deıdi?
Biz kimbiz?
Tildi tuǵyrǵa qondyrý úshin bizde eki jol bar. Jeńil joly – bılikke memleket tiregin ustap turatyn, ultynyń óshpeýin, kerisinshe, ósip ónýin tileıtin jan kelýi kerek. Al aýyry – halyq sanasy jappaı oıanyp, ulttyq sanamyz ósýi kerek. Ol úshin talaı jyl qajet. Belsendiler halyqtyń sanasyn oıatý maqsatynda nasıhat jumystaryn júrgizgeni abzal. Biraq bul prosesterge bıliktiń kedergi keltiretini sózsiz.
Meniń oıymsha, sovettik ult sındromynan aryla almaı júrgen, ózin, ultyn kem kóretin, áli kúnge kórshige jaltaqtap otyrǵan sheneýnikter memlekekettiń tildiń qas jaýy.
Byltyr mamyrda prezıdentimiz: «Oryssha suraqqa qazaqsha jaýap beretinder jaýapqa tartylady», - dedi.
Sol sózden keıin tildik ahýal ýshyǵyp ketti. Orystar: «Vy vıdıte, chto ıa rýsskaıa. Ne smeıte govorıt na svoem ıazyke. Sam prezıdent Nazarbaev skazal», - dese, úndeı almaıtyn boldyq.
Memlekettik tilin qaı el basyndyryp qoıýshy edi?
Konstıtýsıa boıynsha, oryssha tilindegi suraqqa qazaq tilinde jaýap berý zań buzýshylyqqa jatpaıdy.
Qalyptasqan jaǵdaıǵa kóne bersek, quldan ne aıyrmamyz qalady? Soltústik óńirge ábden ultsyzdanǵan, óz tilin túsinbeıtin, soǵan órshelene qarsy turatyn máńgúrtter jınalǵan.
Til maıdanynda júrgenime 13 boldy
Memlekettik tilimmen ómir súrý úrdisine 2005 jyly aıaq bastym, endi keri sheginerge jol joq. Árıne, elimizde 100 paıyz qazaqsha qoǵam qurý múmkin emes. Sondyqtan túsingenge ıilip, túsinbegenderdi jónge salyp kele jatqan arpalys ómir meniki.
Kez kelgen jıynda oryssha saıraǵan qazaqty kórsem bolǵany, «qashan óz-ózimizdi ult retinde syılap, óz tilimizde ómir súremiz?», - dep suraýdan jalyqpaımyn.
Óz jerimdegi jıyn-toılarda qazaqsha ánderdi suraımyn dep bálege qalǵan kezim de kóp.
Al otbasyma kelsek, basqa analarǵa tán sezim mende de bar. Biraq otbasyma kesiri tıedi eken dep qol qýsyryp otyrý oıymda joq. Bul joldan bas tartqanym «bolashaqta urpaǵymyz memleketsiz, árkimniń esigine qarap ómir súrsin» degenimmen teń ǵoı.
Baqaýov...
Kereký degen ataýdy ákim-qaralar mańyna da jolatpaıdy. Qansha aryzdanǵanymmen, nátıjesiz bolyp otyr. Árıne, Rýza Beısenbaıteginiń máselesinen de ózge qıyndyqtar jetip artylady emes pe?!
12 jyl boıy 6,5 keli hat jazdym, túk shyqpady.
Memlekettik tildiń aıaqqa taptalǵany úshin tramvaı jolyn bógegenim bar edi bir kezderi. Sol jaǵdaıdan keıin telefonymnyń ar jaǵynan bóten dybystar estıtin boldym. Meniń kimmen sóıleskenimniń bári tyńdalyp júripti
Biz jaqta kópshilik qazaqsha sóılegen adamdy terrorıst retinde qabyldaıdy, jergilikti bıliktiń qazaq tilin bilmegeni bylaı tursyn, halqynan ony qurmetteýin de suramaıdy.
Pavlodar oblysynyń burynǵy ákiminiń orynbasary Rysty Jumabekovanyń kezinde «qazaq tili dep aýyzdaryńdy ashýshy bolmańdar», - degen saıasat qalyptasqan.
Sodan beri halyq arasynda da, bılik arasynda da orys tiliniń mereıi ústem. Mundaı qalyptasqan júıede oblys ákimin sotqa berip, jeńip shyǵý múmkin emes.
Til úshin kúresý – men úshin jumysym emes, ómirim.
