Sebebi, tilge kelgende dál Rýza siiaqty tabandylyq tanyta almaidy olar. Janynda júre almaidy. Sodan shyǵar Rýza jalǵyz. Kerekýdegi til úshin shyn kúresip júrgen adam bir bolsa, ol – Rýza. Bizdiń sait bul týraly talai márte jazdy. Rýzanyń til maidanyndaǵy kúreste qandai táýekelderge barǵanyn kózi qaraqty oqyrman jaqsy biledi.
Bul joly Qamshy saityna suhbat bergen Rýza "til maidanynda jeńiske jetý úshin bizde eki jol ǵana bar" degen pikir bildiripti. Til taqyryby qany sorǵalap turǵan máseleniń biri bolǵandyqtan da suhbatty kóshirip bastyq. Yqshamdadyq. Sonymen Rýza ne deidi?
Biz kimbiz?
Tildi tuǵyrǵa qondyrý úshin bizde eki jol bar. Jeńil joly – bilikke memleket tiregin ustap turatyn, ultynyń óshpeýin, kerisinshe, ósip ónýin tileitin jan kelýi kerek. Al aýyry – halyq sanasy jappai oianyp, ulttyq sanamyz ósýi kerek. Ol úshin talai jyl qajet. Belsendiler halyqtyń sanasyn oiatý maqsatynda nasihat jumystaryn júrgizgeni abzal. Biraq bul protsesterge biliktiń kedergi keltiretini sózsiz.
Meniń oiymsha, sovettik ult sindromynan aryla almai júrgen, ózin, ultyn kem kóretin, áli kúnge kórshige jaltaqtap otyrǵan sheneýnikter memlekekettiń tildiń qas jaýy.
Byltyr mamyrda prezidentimiz: «Oryssha suraqqa qazaqsha jaýap beretinder jaýapqa tartylady», - dedi.
Sol sózden keiin tildik ahýal ýshyǵyp ketti. Orystar: «Vy vidite, chto ia rýsskaia. Ne smeite govorit na svoem iazyke. Sam prezident Nazarbaev skazal», - dese, úndei almaityn boldyq.
Memlekettik tilin qai el basyndyryp qoiýshy edi?
Konstitýtsiia boiynsha, oryssha tilindegi suraqqa qazaq tilinde jaýap berý zań buzýshylyqqa jatpaidy.
Qalyptasqan jaǵdaiǵa kóne bersek, quldan ne aiyrmamyz qalady? Soltústik óńirge ábden ultsyzdanǵan, óz tilin túsinbeitin, soǵan órshelene qarsy turatyn máńgúrtter jinalǵan.
Til maidanynda júrgenime 13 boldy
Memlekettik tilimmen ómir súrý úrdisine 2005 jyly aiaq bastym, endi keri sheginerge jol joq. Árine, elimizde 100 paiyz qazaqsha qoǵam qurý múmkin emes. Sondyqtan túsingenge iilip, túsinbegenderdi jónge salyp kele jatqan arpalys ómir meniki.
Kez kelgen jiynda oryssha sairaǵan qazaqty kórsem bolǵany, «qashan óz-ózimizdi ult retinde syilap, óz tilimizde ómir súremiz?», - dep suraýdan jalyqpaimyn.
Óz jerimdegi jiyn-toilarda qazaqsha ánderdi suraimyn dep bálege qalǵan kezim de kóp.
Al otbasyma kelsek, basqa analarǵa tán sezim mende de bar. Biraq otbasyma kesiri tiedi eken dep qol qýsyryp otyrý oiymda joq. Bul joldan bas tartqanym «bolashaqta urpaǵymyz memleketsiz, árkimniń esigine qarap ómir súrsin» degenimmen teń ǵoi.
Baqaýov...
Kereký degen ataýdy ákim-qaralar mańyna da jolatpaidy. Qansha aryzdanǵanymmen, nátijesiz bolyp otyr. Árine, Rýza Beisenbaiteginiń máselesinen de ózge qiyndyqtar jetip artylady emes pe?!
12 jyl boiy 6,5 keli hat jazdym, túk shyqpady.
Memlekettik tildiń aiaqqa taptalǵany úshin tramvai jolyn bógegenim bar edi bir kezderi. Sol jaǵdaidan keiin telefonymnyń ar jaǵynan bóten dybystar estitin boldym. Meniń kimmen sóileskenimniń bári tyńdalyp júripti
Biz jaqta kópshilik qazaqsha sóilegen adamdy terrorist retinde qabyldaidy, jergilikti biliktiń qazaq tilin bilmegeni bylai tursyn, halqynan ony qurmetteýin de suramaidy.
Pavlodar oblysynyń burynǵy ákiminiń orynbasary Rysty Jumabekovanyń kezinde «qazaq tili dep aýyzdaryńdy ashýshy bolmańdar», - degen saiasat qalyptasqan.
Sodan beri halyq arasynda da, bilik arasynda da orys tiliniń mereii ústem. Mundai qalyptasqan júiede oblys ákimin sotqa berip, jeńip shyǵý múmkin emes.
Til úshin kúresý – men úshin jumysym emes, ómirim.
