Diplomatiia degen mamandyqtyń dámin tatý egemendik alýdyń arqasynda bizdiń de mańdaiǵa buiyrdy. Shirek ǵasyrdan astam ýaqyt syrtqy saiasatymyzdy Ońtústik, Ońtústik-Shyǵys jáne Ortalyq Aziia, Shyǵys jáne Batys Eýropa óńirlerindegi Úndistan, Indoneziia, Ózbekstan, Resei jáne Frantsiia memleketterinde júzege asyrý baqyty peshenege jazylypty.
Balanyń ómirdegi is-áreketine oǵan azan shaqyryp qoiǵan esiminiń tigizer yqpaly zor bolady dep beker aitpasa kerek. Mursal – Alla Taǵalanyń habarshysy da, Nábi – elshisi degendi bildiretin esimniń róli boldy ma, kim bilsin.
Alaida akademik O.Jáýtikovtyń ideiasymen Respýblikalyq fizika-matematika mektebiniń qurylýy ári KSRO-nyń ydyraýy taǵdyrym úshin sheshýshi ról atqara aldy dep anyq aita alamyn.
Sol mektepke úmitker retinde 1972 jyly kelip, konkýrstan óttik. Mektepti úzdik aiaqtaýym ǵana emes, sondai-aq qoǵamdyq jumysta belsendilik tanytýym Máskeýdegi Patris Lýmýmba atyndaǵy Halyqtar dostyǵy ýniversitetine túsýge septigin tigizdi.
Ýniversitet synaǵynan ótip, fizika-matematika fakýltetine tústik. Budan bólek, frantsýz tilin qatar úirendim. Ýniversitettiń aspirantýrasynda aǵylshyndy jetildirýime mol múmkindik týdy.
Namysqa tyrysyp máskeýlik orys kýrstastar arasynan alǵa shyǵyp, kandidattyq qorǵap, dúniejúzinde balamasy joq jańalyq ashý mártebesi de buiyrdy. Etken eńbektiń bári de beker bolmapty.
Q.Sátpaev atyndaǵy Qazaq politehnikalyq institýtyna jas maman retinde ornalasyp, kóptegen fakýltetterge matematikadan sabaq berip júrgenimde KSRO ydyrady. Egemendik alysymen Syrtqy ister ministrligi (SIM) kadrlar izdep jatqanyn estip, baǵymdy synap kórmekke bekindim.
Komissiianyń tóraǵasy sol kezdegi ministrdiń orynbasary Sálim Qurmanǵojin basqalarǵa qaraǵanda maǵan kóbirek suraq qoidy.
Diplomatiia salasyndaǵy alǵashqy qadamymdy Halyqaralyq ekonomikalyq qatynastar basqarmasyna ekinshi hatshy bolýdan bastadym. Basqarmada adam kóp. Bir shaǵyn bólmede tyǵylysyp otyramyz. Biraq barlyǵymyzdyń kóńil kúiimiz únemi kóterińki bolatyn. «Egemen elimizdiń syrtqy saiasatynyń irgetasyn qalaýdamyz» degen sezim barshamyzǵa qairat pen kúsh-jiger beretin. Sondai kúnderdiń birinde basqarmada memlekettik tilge qatysty daý shyqty.
Aramyzdaǵy diplomat jas jigit mektepti oryssha bitirse de, hatty qazaqsha jazǵysy keletinin, alaida oǵan bastyq ruqsat berer me eken degen qorqynyshyn aitty.
Men memlekettik tilde jazýǵa eshkimniń qarsy bolmasyn túsindirdim. Óz betinshe úirengen qazaqshasy hat jazýǵa jetkiliksiz bolǵandyqtan, menen kómek surady. Qazaqsha jazǵan hatyn aldyma ákep, jóndetip aldy da basshynyń aldyna tastady.
Osy jerde kútpegen oqiǵa boldy. Basshymyz qazaq tilin jetik bile tura álgi hatty ótkizbeýdiń amalyn izdedi. Hat meniń baqylaýymdaǵy másele boiynsha jazylǵandyqtan, qolymdy qoiǵandyqtan, ony ózim tekserip, iske aralasýǵa týra keldi.
Hatty nelikten ózinen joǵaryǵa jóneltkisi kelmeitinin surasam, basshymyz sol kezde ministrdiń orynbasary bolǵan «Konstantin Jigalovqa jyǵyp bermeksińder» dep ózimizdi kinalap, qujatqa qol qoimai qoidy.
K.Jigalov Resei gýberniiasynda basshy bolyp otyrmaǵanyn, Táýelsiz Qazaqstannyń Syrtqy ister ministriniń orynbasary ekenin, qazaqsha hat jazdy dep sońyna túsip qýdalamaidy dep dáleldep baqtym.
Aqyr sońy basshymyz bul máseleni orystildi áriptesterdiń talqysyna tastap jiberdi. Olar kóp edi. Kútpegen aitys bastaldy da ketti.
Bir áriptesim aǵylshynsha biletindiginen ǵana óziniń diplomatiiaǵa qajet ekendigin, al qazaqsha bilýdi májbúrlese basqa jumysqa ketip qalatynyn eskertip, qorqytty.
Ekinshi bir áriptes diplomatiiada tezirek ósý úshin qazaq tiline qaraǵanda aǵylshyn tilin igerýge ýaqyt ketirý mańyzdyraq degen pikir bildirdi.
Ekeýine qarsy ýáj aittym.
«Diplomat hatty qazaq tilinde jazǵysy kelse, oǵan qarsy turyp, onysyn istettirmeý aqylǵa syimaidy. Hatty memlekettik tilde jaz dep jatqan basshy da joq.
Mundaidy óz memleketin qurǵysy kep júrgen kúrdter nemese uiǵyrlar dál osylai ómirinde aitpas edi. Egemen eldiń diplomaty retinde osylai aityp tursań kim bolǵanyń? Orys kelse – oryssha, aǵylshyn kelse – aǵylshynsha, qytai kelse qytaisha shúldirleýge daiynsyń ǵoi myna túrińmen...» degenimde bastyǵym qatty ketkenimdi atady. Aqyry ol hatty orys tilinde jibertti...
Osy tartysty kútip otyrǵandai qazaqsha biraz tapsyrma bergen K.Jigalovtyń buryshtamasy qoiylǵan hat ertesine aldymyzǵa kelip, aitystyń núktesin qoidy. Ol Mysyrdaǵy elshimiz B.Taijannyń jazǵan haty bolyp shyqty.
Áriptesterim meniń zilsiz aitqan syndaryma ókpelep, kek saqtaǵan joq, kerisinshe sodan keiin maǵan degen olardyń syi-qurmetteriniń arta túskenin sezip júrdim.
Qarap otyrsam hattardy memlekettik tilde jazýdyń SIM-de keńinen kúsh alyp, alǵa basýy Toqaevtyń ministr bolǵan tusynda oryn alǵan eken. Aǵylshyn tilinen tikelei qazaqshaǵa aýdarylyp, Prezident ákimshiligine joldanatyn qujattardy ol kisi «nelikten orysshasy joq» dep keri qaitarmaityn, bir eskertý de jasamai-aq qol qoiyp beretin. Ol men úshin orasan zor moraldyq qoldaý edi.
Diplomatiiadaǵy memlekettik tildiń qoldanysyn arttyrý kúresi qyzǵan kezeń 2002 jyldan bastaldy desem artyq aitpaǵan bolar edim. Úndistandaǵy 3 jyldyq uzaq merzimdi alǵashqy issaparym 2000-jyldyń basynda aiaqtalyp, elge oralǵan kezim bolatyn.
Milliardtan astam halqy bar Úndistanda elimizdiń syrtqy saiasatyn júzege asyrý sharalarymen júrip, eldegi san alýan ózgeristerdiń bárin birdei baqylap otyrý qiynǵa soǵatyn.
Elden gazet-jýrnaldar Elshilikke ailap baryp jetedi. Kóptegen ózgeristerdiń oryn alǵanyn elge kelgende bir-aq baiqaitynbyz.
Sondai ózgeristiń biri – memlekettik organdardaǵy qazaq tiliniń qoldanylý aiasy keńeigen edi. Osy máselege qatysty maqalalar BAQ betterinde jii kóterilip, úlken rezonans týǵyzyp jatty.
Odan SIM de syrt qalmai, ministrimiz Erlan Ydyrysovtyń atyna qatań syndardyń aitylýy da nazardan tys qalmady.
Aita keterlik jait, Úndistanda diplomatiialyq qyzmet etip júrgenimde memlekettik tildiń qoldanys tabýyna elshiler R.Ybyraev jan-jaqty qoldaý kórsetse, odan keiin kelgen elshi A.Shákirov te qolaily jaǵdai jasady. Sol kezdegi Qazaqstan-Úndistan úkimetaralyq ekonomikalyq yntymaqtastyq komitetiniń teń tóraǵasy, Ǵylym jáne joǵary bilim berý ministri V.Shkolnikke arnap qazaqsha jazylǵan hatqa oilanbastan qol qoiyp berip júrdi.
Sondai-aq Úndistanǵa Qazaqstan delegatsiiasynyń sapary kezinde, olardyń qatysýymen ótetin is-shara bolsyn bárinde orys tiliniń kómeginsiz qazaq jáne aǵylshyn tilinde is atqaryp júrdim.
Sol ádetimdi SIM-ge qaityp oralǵasyn da iske asyrýdy jalǵastyrdym. Ministrdiń orynbasary A.Smirnovtyń kómekshileri qazaqsha qujattardy basshylarynyń túsinbeitinin aityp, qaitaryp beretin.
Ondaida basshylarynyń túsinbeitin jerin ózderi aýdaryp, túsindirip berýlerin surap, keri qaitaratynmyn.
A.Smirnovtyń eshbir sózge kelmesten, hattaryma qol qoiatynyn kórgen áriptester memlekettik tilde hat jazýlaryn kóbeitti.
Sóitip júrgende ministr E.Ydyrysov meni SIM Qujattardy memlekettik tilde qalyptastyrý bólimin basqarýshy etip taǵaiyndady. Tórt-aq adam isteitin bólimge túser salmaq pen jaýapkershilik sumdyq kóp edi. Prezident ákimshiligine, Parlamentke jáne Úkimetke joldanatyn memlekettik tilge aýdarylǵan qujattardyń orys nusqasymen sáikestigin tekserip, jóndeý engizý, qol qoiylǵannan keiin ǵana jiberý orasan zor eńbekti talap etetin. Aýdarma sapasy syn kótermeitin.
Qazaqsha jazǵany bylai tursyn, aýdarmashysy joq bólimderden orysshadan qazaqshaǵa tárjime jasaýdy suraǵan ótinishter de tolastamaityn edi.
Buǵan ýaqyt tabýdyń ózi qasiret edi. Tolassyz kelip jatqan alýan túrli qujattardy tekserip, bir izge túsirýdiń ózi qiynnyń qiyny bolatyn. Qaramaǵymdaǵy qyzmetkerlerdiń aýdarma tili de ártúrli edi. Barshaǵa birdei ortaq terminologiiany qalyptastyrýdyń óte qiyn ekenin osy jumysta júrip kózim jetti.
Aitalyq, «globalizatsiia» terminin bir gazet «ǵalamdaný» dep jazsa, ekinshisi «jahandaný» dep jazýdy ádetke ainaldyrdy. Keibir sózderdi paidalanýda Prezident ákimshiligi men Úkimet eki túrli nusqany da paidalanyp júrdi.
Mundai másele Qazaq politehnikalyq institýtynda istep júrgenimde de aldymnan shyǵatyn. Birde matematika páni boiynsha terminologiiany bekitý úshin Ǵylym akademiiasynda ótetin seminarǵa aqsaqal matematikter meni de erte bardy. Bastapqyda zalda otyrǵan ǵalym aqsaqaldardyń terminge qatysty aitys-tartysyna kirigýge júreksinip otyrdym. Alaida «fýnktsionalnoe prostranstvo» sózin «fýnktsionaldyq keńistik» dep alyp jatqanda shydamym taýsyldy.
Matematikanyń bul tarmaǵyn kezinde orystar aǵylshynnyń «function space» degen sózinen qate aýdarǵanyn, negizinde ol fýnktsionaldy emes, fýnktsiialardy zertteitin pán retinde qazaqsha «fýnktsiialyq keńistik» bolýy tiis ekenin aittym.
Belgili matematik Q.Naýryzbaev men aitqan ýájdi tez qabyldap, meniń shet tilderin biletin artyqshylyǵymdy tiimdi paidalaný mańyzdy ekenin atap edi.
Osyndai qarama-qaishylyqtardy eńserý úshin 2004 jyly «Egemen Qazaqstanda» Malaiziianyń termin qalyptastyrýdaǵy tájiribesine qatysty «Ult uiytqysy» atty maqala jariialadym. Ol maqalanyń terminderdi bir izben paidalaný jolyndaǵy ózara túsinbeýshilikti eńserýge igi áseri boldy.
(Jalǵasy bar).
