Mursal-Nábı Tuıaqbaev: «Qazaq tiliniń dıplomatıadaǵy bedeli – kúrespen keletin is»

Dalanews 29 mam. 2020 04:33 895

Redaksıadan: Elimizdiń syrtqy ister salasynda qazaq tili úshin úlken kúres júrgenin bireý bilse, bireý bilmes. Ǵalym, tájirıbeli dıplomat Mursal-Nábı Tuıaqbaev Dalanews-ke táýelsizdiktiń bastaýyndaǵy qazaq dıplomatıasy men qazaq tiliniń qandaı qıyndyqtan ótkenin áńgimelep berdi.  

Dıplomatıa degen mamandyqtyń dámin tatý egemendik alýdyń arqasynda bizdiń de mańdaıǵa buıyrdy. Shırek ǵasyrdan astam ýaqyt syrtqy saıasatymyzdy Ońtústik, Ońtústik-Shyǵys jáne Ortalyq Azıa, Shyǵys jáne Batys Eýropa óńirlerindegi  Úndistan, Indonezıa, Ózbekstan, Reseı jáne Fransıa memleketterinde júzege asyrý baqyty peshenege jazylypty.

Balanyń ómirdegi is-áreketine oǵan azan shaqyryp qoıǵan esiminiń tıgizer yqpaly zor bolady dep beker aıtpasa kerek. Mursal – Alla Taǵalanyń habarshysy da, Nábı – elshisi degendi bildiretin esimniń róli boldy ma, kim bilsin.

Alaıda akademık O.Jáýtikovtyń ıdeıasymen Respýblıkalyq fızıka-matematıka mektebiniń qurylýy ári KSRO-nyń ydyraýy taǵdyrym úshin sheshýshi ról atqara aldy dep anyq aıta alamyn.

Sol mektepke úmitker retinde 1972 jyly kelip, konkýrstan óttik. Mektepti úzdik aıaqtaýym ǵana emes, sondaı-aq qoǵamdyq jumysta belsendilik tanytýym Máskeýdegi Patrıs Lýmýmba atyndaǵy Halyqtar dostyǵy ýnıversıtetine túsýge septigin tıgizdi.

Ýnıversıtet synaǵynan ótip, fızıka-matematıka fakúltetine tústik.  Budan bólek, fransýz tilin qatar úırendim. Ýnıversıtettiń aspırantýrasynda aǵylshyndy jetildirýime mol múmkindik týdy.

Namysqa tyrysyp máskeýlik orys kýrstastar arasynan alǵa shyǵyp, kandıdattyq qorǵap, dúnıejúzinde balamasy joq jańalyq ashý mártebesi de buıyrdy. Etken eńbektiń bári de beker bolmapty.


Q.Sátpaev atyndaǵy Qazaq polıtehnıkalyq ınstıtýtyna jas maman retinde ornalasyp, kóptegen fakúltetterge matematıkadan sabaq berip júrgenimde  KSRO ydyrady. Egemendik alysymen Syrtqy ister mınıstrligi (SİM) kadrlar izdep jatqanyn estip, baǵymdy synap kórmekke bekindim.

Komısıanyń tóraǵasy sol kezdegi mınıstrdiń orynbasary Sálim Qurmanǵojın basqalarǵa qaraǵanda maǵan kóbirek suraq qoıdy.

Dıplomatıa salasyndaǵy alǵashqy qadamymdy Halyqaralyq ekonomıkalyq qatynastar basqarmasyna ekinshi hatshy bolýdan bastadym. Basqarmada adam kóp. Bir shaǵyn bólmede tyǵylysyp otyramyz. Biraq barlyǵymyzdyń kóńil kúıimiz únemi kóterińki bolatyn. «Egemen elimizdiń syrtqy saıasatynyń irgetasyn qalaýdamyz» degen sezim barshamyzǵa qaırat pen kúsh-jiger beretin. Sondaı kúnderdiń birinde basqarmada memlekettik tilge qatysty daý shyqty.

 Aramyzdaǵy dıplomat jas jigit mektepti oryssha bitirse de, hatty qazaqsha jazǵysy keletinin, alaıda oǵan bastyq ruqsat berer me eken degen qorqynyshyn aıtty.


Men memlekettik tilde jazýǵa eshkimniń qarsy bolmasyn túsindirdim. Óz betinshe úırengen qazaqshasy hat jazýǵa jetkiliksiz bolǵandyqtan, menen kómek surady. Qazaqsha jazǵan hatyn aldyma ákep, jóndetip aldy da basshynyń aldyna tastady.

Osy jerde kútpegen oqıǵa boldy. Basshymyz qazaq tilin jetik bile tura álgi hatty ótkizbeýdiń amalyn izdedi. Hat meniń baqylaýymdaǵy másele boıynsha jazylǵandyqtan, qolymdy qoıǵandyqtan, ony ózim tekserip,  iske aralasýǵa týra keldi.

 Hatty nelikten ózinen joǵaryǵa jóneltkisi kelmeıtinin surasam, basshymyz sol kezde mınıstrdiń orynbasary bolǵan «Konstantın Jıgalovqa jyǵyp bermeksińder» dep ózimizdi kinalap, qujatqa qol qoımaı qoıdy.


K.Jıgalov Reseı gýbernıasynda basshy bolyp otyrmaǵanyn, Táýelsiz Qazaqstannyń Syrtqy ister mınıstriniń orynbasary ekenin, qazaqsha hat jazdy dep sońyna túsip qýdalamaıdy dep dáleldep baqtym.

Aqyr sońy basshymyz bul máseleni orystildi áriptesterdiń talqysyna tastap jiberdi. Olar kóp edi. Kútpegen aıtys bastaldy da ketti.

Bir áriptesim aǵylshynsha biletindiginen  ǵana óziniń dıplomatıaǵa qajet ekendigin, al qazaqsha bilýdi májbúrlese basqa jumysqa ketip qalatynyn eskertip, qorqytty.

Ekinshi bir áriptes dıplomatıada tezirek ósý úshin qazaq tiline qaraǵanda aǵylshyn tilin ıgerýge  ýaqyt ketirý mańyzdyraq degen pikir bildirdi.

Ekeýine qarsy ýáj aıttym.

«Dıplomat hatty qazaq tilinde jazǵysy kelse, oǵan qarsy turyp, onysyn istettirmeý aqylǵa syımaıdy. Hatty memlekettik tilde jaz dep jatqan basshy da joq.


Mundaıdy óz memleketin qurǵysy kep júrgen kúrdter nemese uıǵyrlar dál osylaı ómirinde aıtpas edi. Egemen eldiń dıplomaty retinde osylaı aıtyp tursań kim bolǵanyń? Orys kelse – oryssha, aǵylshyn kelse – aǵylshynsha, qytaı kelse qytaısha shúldirleýge daıynsyń ǵoı myna túrińmen...» degenimde bastyǵym qatty ketkenimdi atady. Aqyry ol hatty orys tilinde jibertti...

Osy tartysty kútip otyrǵandaı qazaqsha biraz tapsyrma bergen K.Jıgalovtyń buryshtamasy qoıylǵan hat ertesine aldymyzǵa kelip, aıtystyń núktesin qoıdy. Ol Mysyrdaǵy elshimiz B.Taıjannyń jazǵan haty bolyp shyqty.

Áriptesterim meniń zilsiz aıtqan syndaryma ókpelep, kek saqtaǵan joq, kerisinshe sodan keıin maǵan degen olardyń syı-qurmetteriniń  arta túskenin sezip júrdim.

Qarap otyrsam hattardy memlekettik tilde jazýdyń SİM-de keńinen kúsh alyp, alǵa basýy Toqaevtyń mınıstr bolǵan tusynda oryn alǵan eken. Aǵylshyn tilinen tikeleı qazaqshaǵa aýdarylyp, Prezıdent ákimshiligine joldanatyn qujattardy ol kisi «nelikten orysshasy joq» dep keri qaıtarmaıtyn, bir eskertý de jasamaı-aq qol qoıyp beretin. Ol men úshin orasan zor moraldyq qoldaý edi.

Dıplomatıadaǵy memlekettik tildiń qoldanysyn arttyrý kúresi qyzǵan kezeń 2002 jyldan bastaldy desem artyq aıtpaǵan bolar edim. Úndistandaǵy 3 jyldyq uzaq merzimdi alǵashqy issaparym 2000-jyldyń basynda aıaqtalyp, elge oralǵan kezim bolatyn.

Mıllıardtan astam halqy bar Úndistanda elimizdiń syrtqy saıasatyn júzege asyrý sharalarymen júrip, eldegi san alýan ózgeristerdiń bárin birdeı baqylap otyrý qıynǵa soǵatyn.

Elden gazet-jýrnaldar Elshilikke aılap baryp jetedi. Kóptegen ózgeristerdiń oryn alǵanyn elge kelgende bir-aq baıqaıtynbyz.

Sondaı ózgeristiń biri – memlekettik organdardaǵy qazaq tiliniń qoldanylý aıasy keńeıgen edi. Osy máselege qatysty maqalalar BAQ betterinde jıi kóterilip, úlken rezonans týǵyzyp jatty.

Odan SİM de syrt qalmaı, mınıstrimiz Erlan Ydyrysovtyń atyna qatań syndardyń aıtylýy da nazardan tys qalmady.

Aıta keterlik jaıt, Úndistanda dıplomatıalyq qyzmet etip júrgenimde memlekettik tildiń qoldanys tabýyna elshiler R.Ybyraev jan-jaqty qoldaý kórsetse, odan keıin kelgen elshi A.Shákirov te qolaıly jaǵdaı jasady. Sol kezdegi Qazaqstan-Úndistan úkimetaralyq ekonomıkalyq yntymaqtastyq komıtetiniń teń tóraǵasy, Ǵylym jáne joǵary bilim berý mınıstri V.Shkolnıkke arnap qazaqsha jazylǵan hatqa oılanbastan qol qoıyp berip júrdi.

Sondaı-aq Úndistanǵa Qazaqstan delegasıasynyń sapary kezinde, olardyń qatysýymen ótetin is-shara bolsyn bárinde orys tiliniń kómeginsiz qazaq jáne aǵylshyn tilinde is atqaryp júrdim.

Sol ádetimdi SİM-ge qaıtyp oralǵasyn da iske asyrýdy jalǵastyrdym. Mınıstrdiń orynbasary A.Smırnovtyń kómekshileri qazaqsha qujattardy basshylarynyń túsinbeıtinin aıtyp, qaıtaryp beretin.


Ondaıda basshylarynyń túsinbeıtin jerin ózderi aýdaryp, túsindirip berýlerin surap, keri qaıtaratynmyn.

A.Smırnovtyń eshbir sózge kelmesten, hattaryma qol qoıatynyn kórgen áriptester memlekettik tilde hat jazýlaryn kóbeıtti.

Sóıtip júrgende mınıstr E.Ydyrysov meni SİM Qujattardy memlekettik tilde qalyptastyrý bólimin basqarýshy etip taǵaıyndady. Tórt-aq adam isteıtin bólimge túser salmaq pen jaýapkershilik sumdyq kóp edi. Prezıdent ákimshiligine, Parlamentke jáne Úkimetke joldanatyn  memlekettik tilge aýdarylǵan qujattardyń orys nusqasymen sáıkestigin tekserip, jóndeý engizý, qol qoıylǵannan keıin ǵana jiberý orasan zor eńbekti talap etetin. Aýdarma sapasy syn kótermeıtin.

Qazaqsha jazǵany bylaı tursyn, aýdarmashysy joq bólimderden orysshadan qazaqshaǵa tárjime jasaýdy suraǵan ótinishter de tolastamaıtyn edi.


Buǵan ýaqyt tabýdyń ózi qasiret edi. Tolassyz kelip jatqan alýan túrli qujattardy tekserip, bir izge túsirýdiń ózi qıynnyń qıyny bolatyn. Qaramaǵymdaǵy qyzmetkerlerdiń aýdarma tili de ártúrli edi.  Barshaǵa birdeı ortaq termınologıany qalyptastyrýdyń óte qıyn ekenin osy jumysta júrip kózim jetti.

Aıtalyq, «globalızasıa» termınin bir gazet «ǵalamdaný» dep jazsa, ekinshisi «jahandaný» dep jazýdy ádetke aınaldyrdy. Keıbir sózderdi paıdalanýda Prezıdent ákimshiligi men Úkimet eki túrli nusqany da paıdalanyp júrdi.

Mundaı másele Qazaq polıtehnıkalyq ınstıtýtynda istep júrgenimde de aldymnan shyǵatyn. Birde matematıka páni boıynsha termınologıany bekitý úshin Ǵylym akademıasynda ótetin semınarǵa aqsaqal matematıkter meni de erte bardy. Bastapqyda zalda otyrǵan ǵalym aqsaqaldardyń termınge qatysty aıtys-tartysyna kirigýge júreksinip otyrdym. Alaıda «fýnksıonalnoe prostranstvo» sózin «fýnksıonaldyq keńistik» dep alyp jatqanda shydamym taýsyldy.

Matematıkanyń bul tarmaǵyn kezinde orystar aǵylshynnyń «function space» degen sózinen qate aýdarǵanyn, negizinde ol fýnksıonaldy emes, fýnksıalardy zertteıtin pán retinde qazaqsha «fýnksıalyq keńistik» bolýy tıis ekenin aıttym.

Belgili matematık Q.Naýryzbaev men aıtqan ýájdi tez qabyldap, meniń shet tilderin biletin artyqshylyǵymdy tıimdi paıdalaný mańyzdy ekenin atap edi.


Osyndaı qarama-qaıshylyqtardy eńserý úshin 2004 jyly «Egemen Qazaqstanda» Malaızıanyń termın qalyptastyrýdaǵy tájirıbesine qatysty «Ult uıytqysy» atty maqala jarıaladym. Ol maqalanyń termınderdi bir izben paıdalaný jolyndaǵy ózara túsinbeýshilikti eńserýge ıgi áseri boldy.

(Jalǵasy bar).

 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar