Dalanews.kz sarapshyǵa birqatar saýal qoiyp, Qazaqstandaǵy qazirgi ahýalǵa qatysty oi-pikirin bildi.
Munai baǵasy barreline 150 dollardan kem túspegen kezeń kelmeske ketti.
Bilik ol dáýirdiń kózden bulbul ushqanyn áli túsinbegen syńaily. Toidan toi, jiynnan jiyn, pansiony bar, basqasy bar...
Barreline 50 dollardy medet tutatyn búgingi tusta ekonomikany ártaraptandyrýǵa kúsh salý kerek-aq.
Munaiǵa bailanǵan ekonomika túptiń-túbinde orǵa jyǵyp tynady. Túptiń-túbinde ońbai opyq jegizedi.
Jylyna 80 mln tonna munai óndiredi eken bizdiń el. Onyń 60 mln-yn eksportqa jiberedi. Sóitip qana "jan saqtap" otyr. Biýdjetti bel ortasyna deiin munaidan túsken tabyspen toltyramyz. Buǵan bola masattanǵannyń jóni bar ma?
Bilik bul máńgilik bolatyndai kóredi. Máńgilik eshteńe joq qoi.
2037-38 jyldary eldegi munai saýyp otyrǵan 3 iri kompaniianyń kelisimsharty aiaqtalady eken.
Ol kezge deiin munaidyń ózi de, baǵasy qanshalyqty qunsyzdanyp, quldyraryn myna bizder bilmeimiz.
Bir anyǵy jylma-jyl munai óndirýden biýdjetke túsetin tabys tómendei bermek. Demek, qiynshylyqtyń kókesi de alda degen sóz.
Óz-ózimizdi qutqaryp qalǵymyz kelse, munaidyń aldyndaǵy basybaily quldyqtan erteletip arylý kerek. Áli de kesh emes.
Alaida...
Ái, biraq aittyń ne, aitpadyń ne. Qulaq qoiyp tyńdaityn jan joq joǵaryda. Bir kúnmen ómir súretindei kórinemiz keide. Kezinde munai baǵasy 28 dollarǵa deiin tómendegen tusta bilik táýbesine túsip:
"Aýyl sharýashylyǵyn damytaiyq, bul munaiǵa senim joq eken. Jer emeiik, egin egeiik. Myńǵyrtyp mal ósireiik. Et eksporttaiyq. Aýyl sharýashylyǵyn jolǵa qoisaq, bereri munaidan da mol", – dep málimdegeni este.
Munai baǵasy 70-80 dollarǵa deiin kóterilgende ótkendegi sózin umytyp ketti sol bilik.
Erteń baǵa quldyraǵanda qaitadan taz qalpyna túserin esten shyǵardy. Elirip ketti, esirip ketti. Erteńin elekten ótkizbeitin, búgingimen ǵana kún keshetin memlekettiń keipi bul.
Buryndary munaidan túsken tabys asyp artylyp jatatyn-dy. Sonyń arqasynda Ulttyq qor qurylǵan. Qazir ol da joq.
Munaidan túsken qarjy-qarajat memlekettiń búgingi muhtajdyǵynan artylmai jatqan jaiy bar. Maqsatty-maqsatsyz jumsalǵan shyǵyndar jylma-jyl eki-úsh esege ósip keledi.
Týrasyn aitqanda jetpei jatyr. Munaidan túsken tabys bir memleketti asyraýǵa azdyq etip otyr.
Ulttyq qordaǵy qarjy kimderdiń nesibesi edi?
Amalsyz Ulttyq qorǵa aýyz saldyq. Jyldar boiy jiǵan-tergenimizdi ońdy-soldy jumsaýdamyz dál qazir.
Jumsaǵannyń ornyn oisyratpai toltyryp otyratyn jaǵdaiymyz taǵy joq.
Ulttyq qor keleshek urpaqtyń nesibesi bolýdan qaldy. Solarǵa dep saqtaǵan sybaǵamyz edi, anyǵynda.
Jaraidy, mundaǵy aqsha búginginiń kúiip turǵan kókeitesti máselesine baǵyttalsa bir jón, keshirimdi.
Ulttyq qordyń qarajaty jekelegen bankter men olardyń qojaiyndaryn "qutqarýǵa" jumsalǵanyn estigende qalai kúiinbeisiń? Qalai zyǵyrdanyń qainamaidy buǵan? Qordyń aqshasyn halyqqa qatysy joq dúniege rásýalaýǵa kim ruqsat berdi?
Ózińiz oilańyz, osydan keiin ekonomika qalai ońalady? Ol qalai aiaqtan turady? Ol qalai ártaraptanady? Ulttyq qordyń aqshasyna kóldeneń bireýler nege kiligedi?
Ulttyq qordy bailardy bankrottan qutqarý úshin qúrmaǵanamyz anyq edi ǵoi?
Halyq qaida qaldy?
Al halyq she? Halyq qaida qaldy osy? Ólmestiń kúnin kórip júr ol.
Eldiń bári belsheden qaryz. Qaryz ǵumyrdyń qaibir qyzyǵy bolsyn. Qaryz qaitarýmen ótken ómirde qaibir qundylyq bolsyn.
Resmi málimet boiynsha halyq bizdegi bankterge 6 trln. teńge qaryz. Halyq qinalsa memleketten qaiyr bolmasyn biledi. Bankterdiń beli búgilse memleket qutqarady olardy. Qyzyq, iá?..
Qaryzǵa batqan halyqtyń nesiesin keshire qoiatyn bankter bar ma bizde?
Qaryzǵa batqan halyq kúnderdiń kúni ashynady. Qaryzyn keshirýdi talap etetin kún týady.
Talaby orynsyz dep taǵy almaisyz. Halyqtyń kózi soqyr, qulaǵy kereń emes.
Memlekettiń munaidan túsken tabysty bankterge baǵyttap, bankter óz kezeginde osy tabysty tym joǵary paiyzben úlestirip, paidaǵa bógip jatqanyn el-júrt jatqanyn kórip-bilip otyr.
Halyqty qaryzǵa batyryp otyrǵan biliktiń ózi túptep kelgende.
6 trln teńge bergi jaǵy. Bul tizimge «jalaqyǵa deiin» dep jalaýlatyp mikronesie beretin kishigim uiymdar engen joq. Álgi 6 trln-ǵa bulardyń qaryzyn taǵy qosyńyz.
Qaýiptisi tutýynýshylyq nesieniń kólemi ósip keledi. Qaryzǵa batqandardyń qatary artyp jatyr. Munyń arty jaqsy bolady dep oilamaimyn óz basym.
Al kásipkerlik she? Kásipkerlik nesieniń kórsetkishi tym tómen. Nesie alǵysy bar kásipker banktiń berer aqshasyn attai 6 ai kútedi eken. Alty aidyń ishinde álgi kásipkerdiń bastaǵan isi kúirep, óziniń qońyz terip ketpesine kim kepil?
Munaiǵa táýeldilikten qutylýdyń jalǵyz ǵana joly bar, ol - shaǵyn jáne orta biznesti qoldaý. Olardyń nesiesin tezdetip berý, keńseden keńsege sandaltpaý, orynsyz tekserip unjyrǵasyn túsirmeý. Jer-kóktiń bárin monopoliialap, jurttyń biznespen ainalýǵa degen ynta yqylasyn joiyp jibergen memlekettiń birde-biri ońǵan joq.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
