Dalanews.kz sarapshyǵa birqatar saýal qoıyp, Qazaqstandaǵy qazirgi ahýalǵa qatysty oı-pikirin bildi.
Munaı baǵasy barreline 150 dollardan kem túspegen kezeń kelmeske ketti.
Bılik ol dáýirdiń kózden bulbul ushqanyn áli túsinbegen syńaıly. Toıdan toı, jıynnan jıyn, pansıony bar, basqasy bar...
Barreline 50 dollardy medet tutatyn búgingi tusta ekonomıkany ártaraptandyrýǵa kúsh salý kerek-aq.
Munaıǵa baılanǵan ekonomıka túptiń-túbinde orǵa jyǵyp tynady. Túptiń-túbinde ońbaı opyq jegizedi.
Jylyna 80 mln tonna munaı óndiredi eken bizdiń el. Onyń 60 mln-yn eksportqa jiberedi. Sóıtip qana "jan saqtap" otyr. Búdjetti bel ortasyna deıin munaıdan túsken tabyspen toltyramyz. Buǵan bola masattanǵannyń jóni bar ma?
Bılik bul máńgilik bolatyndaı kóredi. Máńgilik eshteńe joq qoı.
2037-38 jyldary eldegi munaı saýyp otyrǵan 3 iri kompanıanyń kelisimsharty aıaqtalady eken.
Ol kezge deıin munaıdyń ózi de, baǵasy qanshalyqty qunsyzdanyp, quldyraryn myna bizder bilmeımiz.
Bir anyǵy jylma-jyl munaı óndirýden búdjetke túsetin tabys tómendeı bermek. Demek, qıynshylyqtyń kókesi de alda degen sóz.
Óz-ózimizdi qutqaryp qalǵymyz kelse, munaıdyń aldyndaǵy basybaıly quldyqtan erteletip arylý kerek. Áli de kesh emes.
Alaıda...
Áı, biraq aıttyń ne, aıtpadyń ne. Qulaq qoıyp tyńdaıtyn jan joq joǵaryda. Bir kúnmen ómir súretindeı kórinemiz keıde. Kezinde munaı baǵasy 28 dollarǵa deıin tómendegen tusta bılik táýbesine túsip:
"Aýyl sharýashylyǵyn damytaıyq, bul munaıǵa senim joq eken. Jer emeıik, egin egeıik. Myńǵyrtyp mal ósireıik. Et eksporttaıyq. Aýyl sharýashylyǵyn jolǵa qoısaq, bereri munaıdan da mol", – dep málimdegeni este.
Munaı baǵasy 70-80 dollarǵa deıin kóterilgende ótkendegi sózin umytyp ketti sol bılik.
Erteń baǵa quldyraǵanda qaıtadan taz qalpyna túserin esten shyǵardy. Elirip ketti, esirip ketti. Erteńin elekten ótkizbeıtin, búgingimen ǵana kún keshetin memlekettiń keıpi bul.
Buryndary munaıdan túsken tabys asyp artylyp jatatyn-dy. Sonyń arqasynda Ulttyq qor qurylǵan. Qazir ol da joq.
Munaıdan túsken qarjy-qarajat memlekettiń búgingi muhtajdyǵynan artylmaı jatqan jaıy bar. Maqsatty-maqsatsyz jumsalǵan shyǵyndar jylma-jyl eki-úsh esege ósip keledi.
Týrasyn aıtqanda jetpeı jatyr. Munaıdan túsken tabys bir memleketti asyraýǵa azdyq etip otyr.
Ulttyq qordaǵy qarjy kimderdiń nesibesi edi?
Amalsyz Ulttyq qorǵa aýyz saldyq. Jyldar boıy jıǵan-tergenimizdi ońdy-soldy jumsaýdamyz dál qazir.
Jumsaǵannyń ornyn oısyratpaı toltyryp otyratyn jaǵdaıymyz taǵy joq.
Ulttyq qor keleshek urpaqtyń nesibesi bolýdan qaldy. Solarǵa dep saqtaǵan sybaǵamyz edi, anyǵynda.
Jaraıdy, mundaǵy aqsha búginginiń kúıip turǵan kókeıtesti máselesine baǵyttalsa bir jón, keshirimdi.
Ulttyq qordyń qarajaty jekelegen bankter men olardyń qojaıyndaryn "qutqarýǵa" jumsalǵanyn estigende qalaı kúıinbeısiń? Qalaı zyǵyrdanyń qaınamaıdy buǵan? Qordyń aqshasyn halyqqa qatysy joq dúnıege rásýalaýǵa kim ruqsat berdi?
Ózińiz oılańyz, osydan keıin ekonomıka qalaı ońalady? Ol qalaı aıaqtan turady? Ol qalaı ártaraptanady? Ulttyq qordyń aqshasyna kóldeneń bireýler nege kıligedi?
Ulttyq qordy baılardy bankrottan qutqarý úshin qúrmaǵanamyz anyq edi ǵoı?
Halyq qaıda qaldy?
Al halyq she? Halyq qaıda qaldy osy? Ólmestiń kúnin kórip júr ol.
Eldiń bári belsheden qaryz. Qaryz ǵumyrdyń qaıbir qyzyǵy bolsyn. Qaryz qaıtarýmen ótken ómirde qaıbir qundylyq bolsyn.
Resmı málimet boıynsha halyq bizdegi bankterge 6 trln. teńge qaryz. Halyq qınalsa memleketten qaıyr bolmasyn biledi. Bankterdiń beli búgilse memleket qutqarady olardy. Qyzyq, ıá?..
Qaryzǵa batqan halyqtyń nesıesin keshire qoıatyn bankter bar ma bizde?
Qaryzǵa batqan halyq kúnderdiń kúni ashynady. Qaryzyn keshirýdi talap etetin kún týady.
Talaby orynsyz dep taǵy almaısyz. Halyqtyń kózi soqyr, qulaǵy kereń emes.
Memlekettiń munaıdan túsken tabysty bankterge baǵyttap, bankter óz kezeginde osy tabysty tym joǵary paıyzben úlestirip, paıdaǵa bógip jatqanyn el-júrt jatqanyn kórip-bilip otyr.
Halyqty qaryzǵa batyryp otyrǵan bıliktiń ózi túptep kelgende.
6 trln teńge bergi jaǵy. Bul tizimge «jalaqyǵa deıin» dep jalaýlatyp mıkronesıe beretin kishigim uıymdar engen joq. Álgi 6 trln-ǵa bulardyń qaryzyn taǵy qosyńyz.
Qaýiptisi tutýynýshylyq nesıeniń kólemi ósip keledi. Qaryzǵa batqandardyń qatary artyp jatyr. Munyń arty jaqsy bolady dep oılamaımyn óz basym.
Al kásipkerlik she? Kásipkerlik nesıeniń kórsetkishi tym tómen. Nesıe alǵysy bar kásipker banktiń berer aqshasyn attaı 6 aı kútedi eken. Alty aıdyń ishinde álgi kásipkerdiń bastaǵan isi kúırep, óziniń qońyz terip ketpesine kim kepil?
Munaıǵa táýeldilikten qutylýdyń jalǵyz ǵana joly bar, ol - shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý. Olardyń nesıesin tezdetip berý, keńseden keńsege sandaltpaý, orynsyz tekserip unjyrǵasyn túsirmeý. Jer-kóktiń bárin monopolıalap, jurttyń bıznespen aınalýǵa degen ynta yqylasyn joıyp jibergen memlekettiń birde-biri ońǵan joq.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
