Solardyń biri maıdan dalasynda jeńisti tý etip 17 jasynda soǵystyń alǵashqy aılarynan 1945 jylǵy mamyryna jetken jaýynger Shamshat Baekeev týraly shóberesi, 10 synyp oqýshysy Ǵaını Qasymjanova syr shertedi:
– Meniń atam Baekeev Shamshat Tomanuly óz erkimen nebári 17 jasynda soǵysqa attanyp, Kalının maı̆danynyń №373 atqyshtar dıvızıasynyń qataryna qosylady. Birinshi jaraqattan keı̆in gospıtálda emdelip, 1943 jyldyń maýsym aı̆ynda maı̆danǵa qaı̆ta suranyp, Kalının maı̆danynyń №178 Qyzyl Týly atqyshtar dıvızıasyna vzvod komandıri bolady.
1943 jyldyń tamyz aı̆ynda eldi mekenderdi azat etken shaı̆qastardaǵy erligi úshin atam eki qaı̆ta «Erligi úshin» medalimen marapataldy. Sol kezdegi esten ketpes oqıǵalarynyń biri - atamnyń qazaqtyń batyr qyzy Álıa Moldaǵulovamen kezdesýi edi. Batyr qyzdyń ólimi úshin atam jaýdan eselep kek alýǵa ishteı̆ ant beripti. Vorohláne-Rezenne qalalary úshin bolǵan surapyl aı̆qastardaǵy erligi úshin atamnyń keýdesinde joǵary nagrada - «Qyzyl juldyz» ordeni jarqyrady. 1944 jyly Modona qalasyn jaýdan azat etý shaı̆qasynda atam ekinshi ret jaralanyp, gospıtálda eki aı̆ emdelgennen keı̆in, maı̆danǵa qaı̆ta suranyp bardy. Ol Qyzyl áskerdiń toqtamaı shabýyl jasap, fashıserdi uıasyna qýǵan tarııhı kezeń edi. Shámshat Tomanuly Berlınge jetip, “Germanıany jeńgeni úshin» medalimen soǵysty aıaqtaı̆dy. Osyndaı̆ qıyndyq pen zardapqa, ot pen qanǵa, erlik pen qaı̆sarlyqqa toly óziniń maı̆dan jolymen atam Jeńisti jaqyndatty.
Atam men ájem ustazdyq qyzmetti atqara júrip, 10 balany dýnıege ákelip, tárbıe berdi. Atam mektepte tarıhı- ólketaný murajaı̆yn ashty. Eline qadirli, maı̆danger ustaz atamnyń erlik isteri, aýylyna sińirgen eńbegi elenip, aýyldyń ólketaný murajaı̆yna jáne “Qarmaqshy” aýylynyń ortalyq kóshesine Shamshat Baekeevtyń esimi berildi. Atamdy kórmesem de, anamnyń atam ómiri jaı̆ynda aı̆tqan áńgimeleri júregimde máńgi saqtalady.
Almaty qalasy Nazarbaev Zıatkerlik mektebiniń baspasóz qyzmeti
