Bul týraly Astana arnasynyń “Jansyrym” baǵdarlamasynda aıtyldy, dep jazady Stan.kz.
Maqpal Isabekova jýrnalıs Maııa Bekbaevaǵa bergen suhbatynda osy kúnge deıin eshkimmen bólispegen syryn aıtty. Ol bala kúninde anasyna mánti satýǵa kómektesip, sekond-hend dúkenderinen kıingen eken. Dese de, ánshi dál qazir osyndaı taǵdyry úshin Jaratqanǵa tek alǵys aıtatynyn jetkizdi.
– Psıholog mamandar obrazyn jıi aýystyratyn adamdardy – óz ómirinde birnárseni ózgertkisi kelip júrgen jandar dep baǵalaıdy. Al sen ómirińde neni ózgertkiń keledi?
– Ózimdi shyǵarmashylyq adamdarynyń qataryna qosamyn. Al shyǵarmashylyq adamdary únemi ózgerip turýdy jón kóredi. Árdaıym birnárseden shabyt alyp, ómirge qaıta ǵashyq bolǵandy unatamyn. Ózimniń jańa qyrlarymdy ashqym keledi. Árdaıym tek bir obrazben júrip, aınadan kún saıyn bir júzdi kórý – men úshin jat nárse.
– Seni tanıtyn adamdar kúsh-jigerińniń myqty ekenin aıtady. Belgili bir dıeta túrin ustaǵanda qınalasyń ba?
– Shyny kerek, eshqandaı da dıeta ustamaımyn. Arasynda aýqymdy jobalarǵa daıyndalǵan kezde az ýaqyt ishinde kóp salmaq tastaýym múmkin. Ádette nannan bas tartamyn.
– Jarkentke qaıta oralaıyqshy. Bálkim balalyq shaǵyńda ózińe erekshe áser etken oqıǵa nemese adam bar shyǵar?
– Men balalyq shaǵymdy erekshe mahabbatpen eske alamyn. Sebebi, bul – men qaıta-qaıta orala bergim keletin sát. Erminezdi boldym. Uldarmen atyspaq oınap, qolyma avtomat ustadym. Keıde medbıke bolyp olardy emdeıtinmin. Al mektepte án aıta bastaǵanǵa deıin óte jaqsy oqydym. Ustazdarym bar shyndyqty jaıyp salǵanym úshin renjıtin shyǵar. Biraq, olar meniń jarystarǵa bola sabaqqa kelmeýime kóz jumatyn. Balalyq shaǵym osylaı ótti.
– Keshegi Maqpal men búgingi Maqpaldyń aıyrmashylyǵy qandaı?
– Superstar baıqaýyndaǵy Maqpal joq. Kópshilik menen sol Maqpaldy qaıtarýymdy talap etip jatady. Biraq men 18 jastaǵy sizder kórgen beıkúná Maqpalǵa aınala almaımyn. 32 jasymda kópshilik biletin tompaq, qara qyz Maqpal bola almaımyn. Ańqaý qyzdyń betperdesin kıgim de kelmeıdi. Ótyzdan astym. Qazir bul sózder sondaı qorqynyshty estiledi.
– Maqpal, sen myqtysyń ba álde álsizsiń be?
– Men myqtymyn, biraq álsiz bolǵym keledi. Qasymda myqty adam paıda bolǵan kezde ǵana álsiz bolatyn shyǵarmyn.
– Ómirińdegi eń qıyn kezeń týraly aıtyp bere alasyń ba?
– Bul 90 jyldar shyǵar. Anam ekeýimiz maıshammen otyryp mánti jasaıtynbyz. Artynsha 300-400 mántini túnimen satyp, 700-800 teńgedeı aqsha alatynbyz. Anam tańǵy beske deıin saýda jasaıdy, men qasynda otyryp sabaǵymdy oqımyn. Bárin satyp bolǵan soń úıge jaıaý júrip kelemiz. Bul qashyqtyqtyń qanshalyqty uzaq bolǵanyn qazir tipti esime alǵym kelmeıdi. Úıge kelgen soń anam jumysqa, men sabaqqa jınalamyn. Biz uzaq ýaqyt osylaı ómir súrdik. Sol kezde osynyń barlyǵy úshin synyptastarymnan qatty uıalatyn edim.
Qansha degenmen olar bizge qaraǵanda jaqsyraq turdy. Anam men ákem bizdiń el qatarly ómir súrýimiz úshin barlyǵyn jasady. Arasynda sekend-hendke baryp kıinetin kezderimiz de boldy. Jaqsy kúrteler men keýdesheler alatynmyn. Ol jerge synyptastarym kórip qoımasynshy degen nıetpen basymdy búrkep kiretin edim. Alaıda dál qazir beker uıalǵanymdy túsinemin. Osy nárse meniń minezimdi qalyptastyryp, maqsatyma jetýde tabandylyq tanytýǵa kómektesti. Men dál osyndaı taǵdyrym úshin tek alǵys aıtamyn.
