Maqpal Isabekovanyń túnimen mánti satyp, sekond-hendte kiingen kezderi bolǵan
Bul týraly Astana arnasynyń “Jansyrym” baǵdarlamasynda aityldy, dep jazady Stan.kz.
Maqpal Isabekova jýrnalist Maiia Bekbaevaǵa bergen suhbatynda osy kúnge deiin eshkimmen bólispegen syryn aitty. Ol bala kúninde anasyna mánti satýǵa kómektesip, sekond-hend dúkenderinen kiingen eken. Dese de, ánshi dál qazir osyndai taǵdyry úshin Jaratqanǵa tek alǵys aitatynyn jetkizdi.
– Psiholog mamandar obrazyn jii aýystyratyn adamdardy – óz ómirinde birnárseni ózgertkisi kelip júrgen jandar dep baǵalaidy. Al sen ómirińde neni ózgertkiń keledi?
– Ózimdi shyǵarmashylyq adamdarynyń qataryna qosamyn. Al shyǵarmashylyq adamdary únemi ózgerip turýdy jón kóredi. Árdaiym birnárseden shabyt alyp, ómirge qaita ǵashyq bolǵandy unatamyn. Ózimniń jańa qyrlarymdy ashqym keledi. Árdaiym tek bir obrazben júrip, ainadan kún saiyn bir júzdi kórý – men úshin jat nárse.
– Seni tanityn adamdar kúsh-jigerińniń myqty ekenin aitady. Belgili bir dieta túrin ustaǵanda qinalasyń ba?
– Shyny kerek, eshqandai da dieta ustamaimyn. Arasynda aýqymdy jobalarǵa daiyndalǵan kezde az ýaqyt ishinde kóp salmaq tastaýym múmkin. Ádette nannan bas tartamyn.
– Jarkentke qaita oralaiyqshy. Bálkim balalyq shaǵyńda ózińe erekshe áser etken oqiǵa nemese adam bar shyǵar?
– Men balalyq shaǵymdy erekshe mahabbatpen eske alamyn. Sebebi, bul – men qaita-qaita orala bergim keletin sát. Erminezdi boldym. Uldarmen atyspaq oinap, qolyma avtomat ustadym. Keide medbike bolyp olardy emdeitinmin. Al mektepte án aita bastaǵanǵa deiin óte jaqsy oqydym. Ustazdarym bar shyndyqty jaiyp salǵanym úshin renjitin shyǵar. Biraq, olar meniń jarystarǵa bola sabaqqa kelmeýime kóz jumatyn. Balalyq shaǵym osylai ótti.
– Keshegi Maqpal men búgingi Maqpaldyń aiyrmashylyǵy qandai?
– Superstar baiqaýyndaǵy Maqpal joq. Kópshilik menen sol Maqpaldy qaitarýymdy talap etip jatady. Biraq men 18 jastaǵy sizder kórgen beikúná Maqpalǵa ainala almaimyn. 32 jasymda kópshilik biletin tompaq, qara qyz Maqpal bola almaimyn. Ańqaý qyzdyń betperdesin kigim de kelmeidi. Ótyzdan astym. Qazir bul sózder sondai qorqynyshty estiledi.
– Maqpal, sen myqtysyń ba álde álsizsiń be?
– Men myqtymyn, biraq álsiz bolǵym keledi. Qasymda myqty adam paida bolǵan kezde ǵana álsiz bolatyn shyǵarmyn.
– Ómirińdegi eń qiyn kezeń týraly aityp bere alasyń ba?
– Bul 90 jyldar shyǵar. Anam ekeýimiz maishammen otyryp mánti jasaitynbyz. Artynsha 300-400 mántini túnimen satyp, 700-800 teńgedei aqsha alatynbyz. Anam tańǵy beske deiin saýda jasaidy, men qasynda otyryp sabaǵymdy oqimyn. Bárin satyp bolǵan soń úige jaiaý júrip kelemiz. Bul qashyqtyqtyń qanshalyqty uzaq bolǵanyn qazir tipti esime alǵym kelmeidi. Úige kelgen soń anam jumysqa, men sabaqqa jinalamyn. Biz uzaq ýaqyt osylai ómir súrdik. Sol kezde osynyń barlyǵy úshin synyptastarymnan qatty uialatyn edim.
Qansha degenmen olar bizge qaraǵanda jaqsyraq turdy. Anam men ákem bizdiń el qatarly ómir súrýimiz úshin barlyǵyn jasady. Arasynda sekend-hendke baryp kiinetin kezderimiz de boldy. Jaqsy kúrteler men keýdesheler alatynmyn. Ol jerge synyptastarym kórip qoimasynshy degen nietpen basymdy búrkep kiretin edim. Alaida dál qazir beker uialǵanymdy túsinemin. Osy nárse meniń minezimdi qalyptastyryp, maqsatyma jetýde tabandylyq tanytýǵa kómektesti. Men dál osyndai taǵdyrym úshin tek alǵys aitamyn.
