(Sońy. Basy ótken nómirde)
1999 jyl. Qaqaǵan qys. Erlan Áshimniń kabınetine kirgen dúken satýshysy (óziniń qyzmetkeri) bir beıtanys adam usynyspen kelip turǵanyn aıtady. Jumys sońyna qaraı sharshańqyrap otyrǵan jas kásipker «keregi joq, kirgizbeı-aq qoı» dep otyra beredi. Biraq izinshe ketip bara jatqan satýshy qyzdy toqtatyp, «kirgizseń, kirgizshi» deıdi. Bul sátte satýshy qyz uzyn dálizdiń sońyndaǵy esikten endi shyǵyp barady eken. Sál keshikse, ol shyǵyp ketip, syrttaǵy adam sol kúıi kire almaı ketýi múmkin edi (árıne, taǵdyrda kóp nusqa joq, kirý buıyryp turǵan adam qalaı da kiredi). Sóıtip, beıtanys adam ishke kiredi. Sýyqtan úsip kete jazdaǵan, qabaǵy men murnyna muz qatqan, sóıleýge shamasy joq. Qolynda súttiń úlgileri bar.
Kelgen qonaǵynyń jaǵdaıy osynshama múshkil dep oılamaǵan Erlan alǵashynda shoshyp ketedi. Dereý, satýshyǵa shaı daıyndatyp, úsip ketýge shaq qalǵan meımanyn jaıǵastyrady. Sol sátti Erlan ózi bylaı eske alady: «Esin jıyp alǵan soń, Alekseıim (qonaqtyń aty solaı) taýarlaryn tanystyra bastady. Men shydamaı ketip: «Shynyńdy aıtshy, ne boldy, bir qıyndyqqa ushyraǵanyńdy kórip turmyn ǵoı» dedim. Sodan keıin baryp ol shyn oqıǵasyn aıtyp berdi. Sóıtsem, ol ózimizdiń Qaraǵandynyń burynǵy shahteri eken. Keıin Qostanaılyq sút shyǵaratyn «DEP» kompanıasyna saýda ókili bolyp jumysqa kirgen de, Qaraǵandyǵa sút ákelip, dostary arqyly satyp júrgen. Aqyry bir kúni dostary sútti taratyp berýden bas tartyp, aıaq astynan dalada qalǵan. Bizdiń dúkenge shamaly bolsa da sútip satyp, soǵan tamaq alyp iship, kóligine janarmaı quımaqshy eken. Ol kóligi eski, peshi joq, qyryq gradýs aıazda úsip kete jazdap júrgeni sol eken. Eger súti buzylsa, onyń aqshasy da moınyna ilingeli tur. Aıap kettim de, kómektespekshi boldym». Osylaı, qarapaıym ǵana adamı áreketten bolashaq kompanıanyń tarıhy bastalyp jatqanyn ol kezde kim bilgen...
[caption id="attachment_20274" align="alignleft" width="428"]
Belgili kásipker Erlan Áshim[/caption]
Erlan Alekseıdi úıine aparyp, ornalastyrady da, ózi dostaryna habarlasa bastaıdy. Bir túnniń ishinde bir júk mashınasyna tıelgen sútti satýdyń joldary qarastyrylyp, aqyry ertesine satyp bitiredi. Rıza bolǵan Alekseı Qostanaıǵa ketedi. Biraq sol joly ol Qaraǵandyǵa áli talaı sút ákeletinin, keıin birjolata kóship kelip, týra sol Erlanmen kezdesken dúkenniń ústindegi úshinshi qabattan páter alyp, turaqtap qalatynyn, árıne, bilgen joq (qazir ol sol jerde turyp jatyr).
Bul ýaqytta Qaraǵandyda sút tapshy edi. Jergilikti sút zaýytynyń jumysy aqsap, sheteldik iri kompanıa naryqty emin-erkin ıelenip, oıyna kelgenin istep turǵan. Dúkenniń ıesi retinde Erlan ózi talaı ret sút úshin kezekke turǵan. «Ashýym keletin edi, sol kezde olar meni beker ashýlandyrdy» dep keıin básekelesterin kúle eske alyp qoıatyny bar.
Qosh, ózderińiz de túsingendeı, Erlan endi Qostanaıdan sút alyp, Qaraǵandyǵa tarata bastaıdy. Keıin, ol jaqpen kelisimdi úzip, «Balqashsút» fabrıkasynan sút ákelýge kóshedi. Jumysy jaqsy júrip, Qaraǵandynyń sút naryǵyn jaılaı bastaıdy. Osy kezde alǵa umtylýdy kózbeýdi ádetke aınaldyryp alǵan Erlanǵa taǵy bir ıdeıa kelmeı me? Nege sútti ózderine shyǵarmasqa? Qashanǵy bireýdiń taýaryn satyp júre bermek? Osyndaı oıdyń nátıjesinde «Nátıje» dúnıege keledi. Sút óndirisinen habary joq, tek ony satýmen ǵana aınalysyp kórgen jigit kerekti adamdardy taýyp, uıymdastyryp, barlyq talaptarǵa sáıkes keletin sút zaýytyn jasap shyǵarady. 2003 jyly «Nátıje» degen ataýyn alǵan sol kompanıa qazir Qaraǵandydaǵy nómir birinshi saýda belgisi (sút óniminen).
Kásipker adam kópshilikke kerek bolyp turǵan taýardy kóre biledi. Joǵaryda aıtqan sol ýaqyttaǵy sút tapshylyǵyn Erdan der kezinde ańdaı bilgen. Odan soń, ózi aıtatyn namys sezimi nege men istemeýim kerek degen oıdy týdyrǵan. Aıta ketýge bolady: ol kezde sút shyǵaratyn sheteldik bolsyn, Qazaqstandyq bolsyn kompanıalardyń qojaıyndary ózge ult ókilderi (qazir de bir qoldyń saýsaǵymen sanap shyǵýǵa bolady). Osy jaǵdaı da namysty jigitti qamshylaǵany sózsiz.
Osy jaǵdaıdy aıtqanda famılıasyn tek Áshim dep qazaqsha jazǵyzatyn, qujat qazaqsha bolmasa (joq degende qazaqsha aýdarmasy bolýy kerek) qol qoımaıtyn (bunysyn bilgen qyzmetkerleri mindetti túrde qujattyń barlyǵyn qazaqshalap aparady) Erlan Áshimniń qazaqqa degen mahabbatyn kórsetetin kóptegen jaǵdaılar eske túsedi... Súttiń qorabyn Shyǵys Qazaqstannan shyǵartady. Reseıden birneshe ret Shyǵys Qazaqstandaǵy tıpografıadan arzan áli sapalyraq qylyp shyǵaryp beretin usynystar túskende bas tartqan. Ondaǵy oıy aqshany shetel asyryp jibergisi kelmeıdi. Árıne, shekarasy asyp keletin taýardyń ýaıymy kóp, áldeqandaı jaǵdaı bolyp, beri ótpeı qalsa, zaýyt toqtaýy kádik. Ol jaǵyn da oılaıdy-aý... Degenmen negizgi sebebi, joǵaryda aıtqanymyzdaı.
Endi osy «Nátige» men parralel damyǵan «220 VOLT» kompanıasy bar ǵoı. Bul Erlannyń nan pisiretin ýaqytynan da buryn. Aýylda elektrık bolyp júrgen kezi esterińizde shyǵar? Dál sol ýaqyttar shamasy, tek sál keıinirek, sovet úkimetiniń qulaýymen sáıkes keledi.
Úkimet qulap, jumys oryndary qysqaryp jatqan kez. Erlan da elektrık qyzmetinen aırylyp, oǵan ishteı qýanyp, qalaǵa bet alady. Ol jaqtan adamǵa kerekti azyq-túlik taýarlaryn alyp, aýylyna ákep sata bastaıdy. Saýdasy táýir júredi. Biraq qazaqy aýyl úshin saýdamen aınalysý uıat nárse (qazirge deıin kóp adamdardyń túsiniginde saýdagerlik degen alaıaqtyq sıaqty kórinedi). «Meniń eń basty «qarsylasym» ákem boldy» dep kúledi kásipkerdiń ózi sol ýaqytty esine alǵanda. Álbette, Erlan ákesine eshqashan qarsy shyqqan emes. Jalpy, olar kóp balalaly otbasy, onda úlkenniń sózi – sóz. Qazaqy tárbıe saqtalǵan.
Degenmen, kez kelgen qıyndyqqa qarsy tura biletin Erlan eptep sharýasyn isteı beredi. Óziniń kóligi bolmaǵan soń, qaladan aýdan ortalyǵyna qatynaıtyn avtobýspen taýaryn tasıdy eken. Biraq bir qyzyǵy, Erlannyń týǵan aýyly aýdan ortalyǵyna jetpeı, ońǵa burylǵanda otyz shaqyrym jerde. Al ol otyz shaqyrymǵa avtobýs júrmeıdi. Erlan sol jolaıryqtan túsip qalady eken de, jolaı alyp ketetin kólik kútip turady eken.
Bir joly, taǵy da sol qaqaǵan qysta, túsip qalyp, kólik kútip turady. Qazir ózi sol kezdegi táýekelshildigine tańǵalady. Rasynda da kólik ótpeı qoısa, aıdalada, aıazdy kúni qasqyrǵa jem bolýy múmkin ǵoı. Alaıda sharýasyn júrgizýdi ǵana oılaıtyn jas jigittiń qaperine ondaı ýaıym kire qoımaǵan. Sóıtip, sol kúni de kólik tabylady. Ákimniń kóligi kele qalady ǵoı. «Oı, sen Muqańnyń balasysyń ba? Bizdiń aýylda elektrık bolǵan joqsyń ba?». Áńgime osylaı bastalady. Erlan yńǵaısyzdanyp basyn ızeıdi. Odan soń, jas jigittiń oıynda bir suraqtar týa bastaıdy. Úkimet qulamaı turǵan ýaqytta elektr jabdyqtaryn ákelip turatyn selhozenergıa degen mekeme bolǵan eken. Ol qazir istemeıdi. Endi aýyl sym, sham degen sıaqty zattardy qaıdan alyp júr eken? Surap kórse, sol dúnıelerdi ákim qaıdan alaryn bilmeı basy qatyp júr eken. Ony qaıdan alýǵa bolatynyn bilmese de, Erlan men ákelip bereıin deıdi. Ákim qýanyp ketedi. Biraq aqshanyń ornyna sıyr bere alatynyn aıtady. Erlan oǵan da kelisedi.
Sóıtip, alǵashqy tapsyrys osylaı qabyldanǵan eken. Erlan qalaǵa baryp, qurylyspen aınalysyp júrgen aǵasymen aqyldasyp, jumysy toqtap qalǵan shahtanyń qoımasynan kerekti zattaryn alady. Erlan sol ýaqyttyń qıyndyǵyn, aıyrbas degen nárseniń damyǵanyn bylaı eske alady: «Ol kezde adamdar joqshylyqqa urynǵan edi. Aqsha joq, aıyrbas saýda oryn alǵan edi. Aılyqtyń ornyna qap-qap kúrish, qant beredi. Tipti aılyqty jumyrtqamen bergenin de kórgenmin. Bir kúni keshke taman úıge qaıtyp bara jatsam, bir-bir jáshik kótergen adamdar, kóleńkeleri qarańdap tizilip ketip barady. Adamnyń záresi ushady. Sóıtsem olar aılyq alǵan eken. Endi ol jumyrtqanyń bárin ózi jemeıdi ǵoı? Ol aparady da, kórshilerimen aıyrbas jasaıdy. Bireý lıtrlep suıyqmaı alǵan, bireý eki qapshyq jýa alǵan degendeı. Osylaı da ómir súrgenbiz».
Sol joly, aýylǵa elektr jabdyqtaryn alyp kelip, ornyna sıyr alatyn kezde esepshi senimhat suraıdy. «Oıbý, umytyp ketippin» dep jaýap beredi Erlan. Biraq ishinen «Senimhat degen ne eken» dep oılap turǵan edi. Bul onyń qujat ataýlymen birinshi ret betpe-bet kelýi edi. Joǵaryda aıtqanymyzdaı, qazir aptasyna qanshama qujatqa qol qoıady, qyzmetkerleri men seriktesteri Erlan Áshimniń qolyn qoıǵyzyp alý úshin, qazaqsha qujat daıyndap, kezekterin kútip júredi.
Táýekelshil adam kópiń oıyna kelmeıtin áreketterdi jıi jasaıdy. Sol úshin de ondaı adam týraly áńgime ońaılyqpen taýsylmaıdy. Bir oqıǵasy bir oqıǵasynan qyzyǵyraq sıaqty kórinedi de turady. Sol úshin de bolashaqta Erlan Áshim týraly kitap jazylatyn bolsa (ony ózi jazýy da múmkin), óte qyzyq kitap bolatyndaı kórinedi. Ázirge kásipkerdiń stýdenttermen kezdeskendegi bir sózimen baıanymyzdy túıindeıik: «Men osy eldiń azamatymyn. Men er azamatpyn. Ózim 45 jastamyn. Men osy el úshin jaýap beremin. Moınymda jaýapkershilik bar. Eldiń damýy maǵan baılanysty. Bolashaǵy maǵan baılanysty!».
P.S: Sońǵy suhbattarynyń birinde Erlan Áshim «jumys babymen keıingi bes aıda Túrkıada turyp jatyrmyn» depti. Bul qonys aýdarý emes, ýaqytsha jumys ornyn aýystyrý ekenine senimdimiz. Erlan Áshimdeı azamattyń shet elge yńǵaıly ómir úshin ketip qalýy múmkin emes qoı.
Arman Álmenbet
https://dalanews.kz/19501
