(Sońy. Basy ótken nómirde)
1999 jyl. Qaqaǵan qys. Erlan Áshimniń kabinetine kirgen dúken satýshysy (óziniń qyzmetkeri) bir beitanys adam usynyspen kelip turǵanyn aitady. Jumys sońyna qarai sharshańqyrap otyrǵan jas kásipker «keregi joq, kirgizbei-aq qoi» dep otyra beredi. Biraq izinshe ketip bara jatqan satýshy qyzdy toqtatyp, «kirgizseń, kirgizshi» deidi. Bul sátte satýshy qyz uzyn dálizdiń sońyndaǵy esikten endi shyǵyp barady eken. Sál keshikse, ol shyǵyp ketip, syrttaǵy adam sol kúii kire almai ketýi múmkin edi (árine, taǵdyrda kóp nusqa joq, kirý buiyryp turǵan adam qalai da kiredi). Sóitip, beitanys adam ishke kiredi. Sýyqtan úsip kete jazdaǵan, qabaǵy men murnyna muz qatqan, sóileýge shamasy joq. Qolynda súttiń úlgileri bar.
Kelgen qonaǵynyń jaǵdaiy osynshama múshkil dep oilamaǵan Erlan alǵashynda shoshyp ketedi. Dereý, satýshyǵa shai daiyndatyp, úsip ketýge shaq qalǵan meimanyn jaiǵastyrady. Sol sátti Erlan ózi bylai eske alady: «Esin jiyp alǵan soń, Alekseiim (qonaqtyń aty solai) taýarlaryn tanystyra bastady. Men shydamai ketip: «Shynyńdy aitshy, ne boldy, bir qiyndyqqa ushyraǵanyńdy kórip turmyn ǵoi» dedim. Sodan keiin baryp ol shyn oqiǵasyn aityp berdi. Sóitsem, ol ózimizdiń Qaraǵandynyń burynǵy shahteri eken. Keiin Qostanailyq sút shyǵaratyn «DEP» kompaniiasyna saýda ókili bolyp jumysqa kirgen de, Qaraǵandyǵa sút ákelip, dostary arqyly satyp júrgen. Aqyry bir kúni dostary sútti taratyp berýden bas tartyp, aiaq astynan dalada qalǵan. Bizdiń dúkenge shamaly bolsa da sútip satyp, soǵan tamaq alyp iship, kóligine janarmai quimaqshy eken. Ol kóligi eski, peshi joq, qyryq gradýs aiazda úsip kete jazdap júrgeni sol eken. Eger súti buzylsa, onyń aqshasy da moinyna ilingeli tur. Aiap kettim de, kómektespekshi boldym». Osylai, qarapaiym ǵana adami áreketten bolashaq kompaniianyń tarihy bastalyp jatqanyn ol kezde kim bilgen...
[caption id="attachment_20274" align="alignleft" width="428"]
Erlan Alekseidi úiine aparyp, ornalastyrady da, ózi dostaryna habarlasa bastaidy. Bir túnniń ishinde bir júk mashinasyna tielgen sútti satýdyń joldary qarastyrylyp, aqyry ertesine satyp bitiredi. Riza bolǵan Aleksei Qostanaiǵa ketedi. Biraq sol joly ol Qaraǵandyǵa áli talai sút ákeletinin, keiin birjolata kóship kelip, týra sol Erlanmen kezdesken dúkenniń ústindegi úshinshi qabattan páter alyp, turaqtap qalatynyn, árine, bilgen joq (qazir ol sol jerde turyp jatyr).
Bul ýaqytta Qaraǵandyda sút tapshy edi. Jergilikti sút zaýytynyń jumysy aqsap, sheteldik iri kompaniia naryqty emin-erkin ielenip, oiyna kelgenin istep turǵan. Dúkenniń iesi retinde Erlan ózi talai ret sút úshin kezekke turǵan. «Ashýym keletin edi, sol kezde olar meni beker ashýlandyrdy» dep keiin básekelesterin kúle eske alyp qoiatyny bar.
Qosh, ózderińiz de túsingendei, Erlan endi Qostanaidan sút alyp, Qaraǵandyǵa tarata bastaidy. Keiin, ol jaqpen kelisimdi úzip, «Balqashsút» fabrikasynan sút ákelýge kóshedi. Jumysy jaqsy júrip, Qaraǵandynyń sút naryǵyn jailai bastaidy. Osy kezde alǵa umtylýdy kózbeýdi ádetke ainaldyryp alǵan Erlanǵa taǵy bir ideia kelmei me? Nege sútti ózderine shyǵarmasqa? Qashanǵy bireýdiń taýaryn satyp júre bermek? Osyndai oidyń nátijesinde «Nátije» dúniege keledi. Sút óndirisinen habary joq, tek ony satýmen ǵana ainalysyp kórgen jigit kerekti adamdardy taýyp, uiymdastyryp, barlyq talaptarǵa sáikes keletin sút zaýytyn jasap shyǵarady. 2003 jyly «Nátije» degen ataýyn alǵan sol kompaniia qazir Qaraǵandydaǵy nómir birinshi saýda belgisi (sút óniminen).
Kásipker adam kópshilikke kerek bolyp turǵan taýardy kóre biledi. Joǵaryda aitqan sol ýaqyttaǵy sút tapshylyǵyn Erdan der kezinde ańdai bilgen. Odan soń, ózi aitatyn namys sezimi nege men istemeýim kerek degen oidy týdyrǵan. Aita ketýge bolady: ol kezde sút shyǵaratyn sheteldik bolsyn, Qazaqstandyq bolsyn kompaniialardyń qojaiyndary ózge ult ókilderi (qazir de bir qoldyń saýsaǵymen sanap shyǵýǵa bolady). Osy jaǵdai da namysty jigitti qamshylaǵany sózsiz.
Osy jaǵdaidy aitqanda familiiasyn tek Áshim dep qazaqsha jazǵyzatyn, qujat qazaqsha bolmasa (joq degende qazaqsha aýdarmasy bolýy kerek) qol qoimaityn (bunysyn bilgen qyzmetkerleri mindetti túrde qujattyń barlyǵyn qazaqshalap aparady) Erlan Áshimniń qazaqqa degen mahabbatyn kórsetetin kóptegen jaǵdailar eske túsedi... Súttiń qorabyn Shyǵys Qazaqstannan shyǵartady. Reseiden birneshe ret Shyǵys Qazaqstandaǵy tipografiiadan arzan áli sapalyraq qylyp shyǵaryp beretin usynystar túskende bas tartqan. Ondaǵy oiy aqshany shetel asyryp jibergisi kelmeidi. Árine, shekarasy asyp keletin taýardyń ýaiymy kóp, áldeqandai jaǵdai bolyp, beri ótpei qalsa, zaýyt toqtaýy kádik. Ol jaǵyn da oilaidy-aý... Degenmen negizgi sebebi, joǵaryda aitqanymyzdai.
Endi osy «Nátige» men parralel damyǵan «220 VOLT» kompaniiasy bar ǵoi. Bul Erlannyń nan pisiretin ýaqytynan da buryn. Aýylda elektrik bolyp júrgen kezi esterińizde shyǵar? Dál sol ýaqyttar shamasy, tek sál keiinirek, sovet úkimetiniń qulaýymen sáikes keledi.
Úkimet qulap, jumys oryndary qysqaryp jatqan kez. Erlan da elektrik qyzmetinen airylyp, oǵan ishtei qýanyp, qalaǵa bet alady. Ol jaqtan adamǵa kerekti azyq-túlik taýarlaryn alyp, aýylyna ákep sata bastaidy. Saýdasy táýir júredi. Biraq qazaqy aýyl úshin saýdamen ainalysý uiat nárse (qazirge deiin kóp adamdardyń túsiniginde saýdagerlik degen alaiaqtyq siiaqty kórinedi). «Meniń eń basty «qarsylasym» ákem boldy» dep kúledi kásipkerdiń ózi sol ýaqytty esine alǵanda. Álbette, Erlan ákesine eshqashan qarsy shyqqan emes. Jalpy, olar kóp balalaly otbasy, onda úlkenniń sózi – sóz. Qazaqy tárbie saqtalǵan.
Degenmen, kez kelgen qiyndyqqa qarsy tura biletin Erlan eptep sharýasyn istei beredi. Óziniń kóligi bolmaǵan soń, qaladan aýdan ortalyǵyna qatynaityn avtobýspen taýaryn tasidy eken. Biraq bir qyzyǵy, Erlannyń týǵan aýyly aýdan ortalyǵyna jetpei, ońǵa burylǵanda otyz shaqyrym jerde. Al ol otyz shaqyrymǵa avtobýs júrmeidi. Erlan sol jolairyqtan túsip qalady eken de, jolai alyp ketetin kólik kútip turady eken.
Bir joly, taǵy da sol qaqaǵan qysta, túsip qalyp, kólik kútip turady. Qazir ózi sol kezdegi táýekelshildigine tańǵalady. Rasynda da kólik ótpei qoisa, aidalada, aiazdy kúni qasqyrǵa jem bolýy múmkin ǵoi. Alaida sharýasyn júrgizýdi ǵana oilaityn jas jigittiń qaperine ondai ýaiym kire qoimaǵan. Sóitip, sol kúni de kólik tabylady. Ákimniń kóligi kele qalady ǵoi. «Oi, sen Muqańnyń balasysyń ba? Bizdiń aýylda elektrik bolǵan joqsyń ba?». Áńgime osylai bastalady. Erlan yńǵaisyzdanyp basyn izeidi. Odan soń, jas jigittiń oiynda bir suraqtar týa bastaidy. Úkimet qulamai turǵan ýaqytta elektr jabdyqtaryn ákelip turatyn selhozenergiia degen mekeme bolǵan eken. Ol qazir istemeidi. Endi aýyl sym, sham degen siiaqty zattardy qaidan alyp júr eken? Surap kórse, sol dúnielerdi ákim qaidan alaryn bilmei basy qatyp júr eken. Ony qaidan alýǵa bolatynyn bilmese de, Erlan men ákelip bereiin deidi. Ákim qýanyp ketedi. Biraq aqshanyń ornyna siyr bere alatynyn aitady. Erlan oǵan da kelisedi.
Sóitip, alǵashqy tapsyrys osylai qabyldanǵan eken. Erlan qalaǵa baryp, qurylyspen ainalysyp júrgen aǵasymen aqyldasyp, jumysy toqtap qalǵan shahtanyń qoimasynan kerekti zattaryn alady. Erlan sol ýaqyttyń qiyndyǵyn, aiyrbas degen nárseniń damyǵanyn bylai eske alady: «Ol kezde adamdar joqshylyqqa urynǵan edi. Aqsha joq, aiyrbas saýda oryn alǵan edi. Ailyqtyń ornyna qap-qap kúrish, qant beredi. Tipti ailyqty jumyrtqamen bergenin de kórgenmin. Bir kúni keshke taman úige qaityp bara jatsam, bir-bir jáshik kótergen adamdar, kóleńkeleri qarańdap tizilip ketip barady. Adamnyń záresi ushady. Sóitsem olar ailyq alǵan eken. Endi ol jumyrtqanyń bárin ózi jemeidi ǵoi? Ol aparady da, kórshilerimen aiyrbas jasaidy. Bireý litrlep suiyqmai alǵan, bireý eki qapshyq jýa alǵan degendei. Osylai da ómir súrgenbiz».
Sol joly, aýylǵa elektr jabdyqtaryn alyp kelip, ornyna siyr alatyn kezde esepshi senimhat suraidy. «Oibý, umytyp ketippin» dep jaýap beredi Erlan. Biraq ishinen «Senimhat degen ne eken» dep oilap turǵan edi. Bul onyń qujat ataýlymen birinshi ret betpe-bet kelýi edi. Joǵaryda aitqanymyzdai, qazir aptasyna qanshama qujatqa qol qoiady, qyzmetkerleri men seriktesteri Erlan Áshimniń qolyn qoiǵyzyp alý úshin, qazaqsha qujat daiyndap, kezekterin kútip júredi.
Táýekelshil adam kópiń oiyna kelmeitin áreketterdi jii jasaidy. Sol úshin de ondai adam týraly áńgime ońailyqpen taýsylmaidy. Bir oqiǵasy bir oqiǵasynan qyzyǵyraq siiaqty kórinedi de turady. Sol úshin de bolashaqta Erlan Áshim týraly kitap jazylatyn bolsa (ony ózi jazýy da múmkin), óte qyzyq kitap bolatyndai kórinedi. Ázirge kásipkerdiń stýdenttermen kezdeskendegi bir sózimen baianymyzdy túiindeiik: «Men osy eldiń azamatymyn. Men er azamatpyn. Ózim 45 jastamyn. Men osy el úshin jaýap beremin. Moinymda jaýapkershilik bar. Eldiń damýy maǵan bailanysty. Bolashaǵy maǵan bailanysty!».
P.S: Sońǵy suhbattarynyń birinde Erlan Áshim «jumys babymen keiingi bes aida Túrkiiada turyp jatyrmyn» depti. Bul qonys aýdarý emes, ýaqytsha jumys ornyn aýystyrý ekenine senimdimiz. Erlan Áshimdei azamattyń shet elge yńǵaily ómir úshin ketip qalýy múmkin emes qoi.
Arman Álmenbet
https://dalanews.kz/19501
