Sońǵy jyldary tabylǵan arheologıalyq derekter men ózge elderdiń arhıvterindegi shań basyp jatqan muraǵattardy tolyqtaı zertteýge betburys jasaý kerektigin zamana talaby týdyryp otyrǵanyn aıta kele: «Biz basqa halyqtardyń rólin tómendetip, ózimizdiń ulylyǵymyzdy kórseteıin dep otyrǵanymyz joq. Eń bastysy, biz naqty ǵylymı derekterge súıene otyryp, jahandyq tarıhtaǵy óz rólimizdi baıyppen ári durys paıymdaýǵa tıispiz» - dep Elbasynyń oı túıindeýi óte qısyndy.
Halyqaralyq qoǵamdastyqta bizdiń elimizdi meken etetin jáne birtutas Qazaqstan halqyn quraıtyn barlyq ult ókilderiniń toleranttylyǵyn, konfesıaaralyq jáne mádenıaralyq kelisimin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan dáıekti saıasatymyz qazirdiń ózinde keńinen tanylyp otyr. Elbasynyń saraly da salıqaly saıasatynyń arqasynda halqymyz osy zamanǵy jáne básekege qabiletti zaıyrly memleketti belsene ornatyp jatyr.
Elimiz táýelsizdik alǵaly qol artqan qoǵamdyq-saıası jáne áleýmettik-ekonomıkalyq jetistik pen memlekettilikti baıandy etpekke tek materıaldyq ıgilikti ǵana mansuq etý jetkiliksiz.
Búginde óz tamyry men ótkenine, ana tiline, dinine, diline álemniń biraz memleketi bet bura bastady. Onyń jolyn árkim ózinshe tanyp, ózinshe baǵamdaýda. Solardyń qatarynda álemdik qaýymdastyqtyń nazaryna iligip, birqatar bedeldi halyqaralyq uıymdarǵa múshe bolyp úlgergen Qazaqstan Elbasynyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasynda aıtyp ótken ulttyq strategıalyq «Mádenı mura» jobasy arqyly talpynýda.
Jaratylysynda – shyǵystyq, bitiminde azıalyq bolǵanymen, qazaq halqy, shyn máninde, osy eki qubylystan da oqshaýlaý, tabıǵattyń bir bólshegindeı, dalanyń tól perzenti. Sonyń bir dálelindeı ulttyń rýhanı baılyǵy men tarıhyn tanytýdy qolǵa alǵan «Mádenı muranyń» túzilisi bólek, maqsaty - erek, aıasy – aýqymdy boldy. Mádenıettanýshylar men ǵalymdar bul jobany elimizdiń keshegisi men keleshegin hattap, ánsheıin tizbelep qoıa salar kezekti shara emes, ǵalamdyq mańyzy zor, demek, qazaq mádenıetiniń álemdik órkenıette talasy bar ekendigin tanytatyn qubylys bolatyndyǵy týraly salmaqty pikir aıtty. Mádenıettiń, ǵylymnyń, fılosofıanyń, ádebıettiń eń úzdik úlgileriniń qazaq tilinde jaryq kórýi men halqymyzdyń baı murasy men jetistikterin basqa tilderge aýdarý - ultymyzdyń rýhanı murasyn birte-birte álem jurtshylyǵyna tanytý bolyp tabylady. Bul Elbasynyń tól mádenıetimizdiń álemdik mádenı keńistikke kirigý maqsatyndaǵy tek mamandarǵa ǵana emes, búkil elimizdiń aldyna «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasynda qoıǵan mindeti.
Árbir memlekettiń órkenıettiligin onyń tarıhı-mádenı muraǵa degen kózqarasyna qaraı tanyp, baǵamdaýǵa bolatyny anyq. Demek, Qazaqstannyń mádenıet salasyndaǵy memlekettik saıasatyna eki túrli mindet júkteledi:
biri - ózindik etnıkalyq mádenıetti damytý men qoldaýǵa baǵyttalǵan sharalar keshenin nyǵaıtý;
ekinshisi - tól mádenıetti ońtaıly óristete otyryp, álemdik mádenı keńistikke ený úshin tıimdi jaǵdaı jasaý.
Elbasynyń maqalada «Bizdiń túp - tamyrymyzǵa jańasha kózqaraspen qaraýǵa jol ashyp, álemdik ǵylym úshin sensasıa sanalǵan jańalyq – 1969 jyly Qazaqstannyń Esik qorǵanynan tabylǵan, ónertanýshy ǵalymdar arasynda «qazaqstandyq Týtanhamon» degen atqa ıe bolǵan «Altyn adam». Jaýyngerdiń altynmen aptalǵan kıimderi, ejelgi sheberlerdiń altyn óńdeý tehnıkasyn jaqsy meńgergenin ańǵartady. Sonymen birge bul jańalyq Dala órkenıetiniń zor qýatymen estetıkasyn áıgileıtin baı mıfologıany pash etti.» - deýi óte laıyqty baǵa. Babalarymyzdyń jahandyq órkenıetke qosqan qomaqty úles salmaǵy, al, ań stılin qoldaný arqyly tektiligin dáriptegendigi ańyz ǵana emes naqty dáleldermen aıǵaqtalǵan dúnıe ekendigi barshany eriksiz moıyndatady.
Qazaq halqynyń ǵasyrdan ǵasyr asyrǵan qundy eskertkishteri men tarıhı muraǵattary - tek qazaq ultynyń ǵana emes, álem mádenıetine úles qosýshy jádigerler. Sonyń dálelindeı, qazaq halqynyń irgeli tarıhı eskertkishteri halyqaralyq deńgeıde tanylyp keledi. Máselen, Qoja Ahmet Iassaýı kesenesi men Tamǵaly petroglıfteri IýNESKO-nyń Búkilálemdik mádenı mura tizimine engizilgen. Bul olardyń Qazaqstan men Ortalyq Azıa aımaǵy úshin ǵana emes, búkil álem qaýymdastyǵy úshin mańyzy zor mádenı-tarıhı nysan ekendiginiń birden-bir aıǵaǵy.
Tórtkúl dúnıege eldiń oń ımıjin qalyptastyrý úshin jáne álemdik mádenı keńistikke kirigý maqsatynda «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasynda kórsetilgen «Jahandaǵy zamanaýı qazaqstandyq mádenıet» jobasyn júzege asyrý úshin halyqaralyq deńgeıdegi mádenı is-sharalar ótkizilýde. Bıyl «Áziret Sultan» tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıi Túrkıa memleketiniń úsh qalasynda, Gresıanyń «Salonıkı», Reseıdiń «Sochı» qalalarynda ótkizilgen halyqaralyq kórmelerge qatysty.
Maqalada oblys ortalyǵy Túrkistan qalasynyń mártebege laıyq rýhanı astanaǵa aınalýy da nazardan tys qalmaǵan. Uly dalanyń Uly esimderin ulyqtaý, oqý-aǵartý ensıklopedıalyq saıabaq ashý, ónerdiń bar salasynda nasıhat jumystaryn júrgizý, bul – úlken mindetti júkteıtin maqalanyń negizgi ózegi.
Halyqaralyq dárejede ómirsheń mańyzdy rýhanı máselelerdi sheshýde basqa eldermen yntymaqtasa otyryp, biz halyqaralyq qaýymdastyqtyń jaýapty múshesi retinde ózimizdiń rólimiz ben bedelimizdi aldaǵy ýaqytta da nyǵaıta beretin bolamyz jánealdymyzǵa Elbasy qoıyp otyrǵan bıik maqsattarǵa jetý úshin aıanbaı eńbek etýge daıynbyz.
Nurbolat Ahmetjanov – «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń dırektory, mádenıet qaıratkeri.
