Dál osy máselege baılanysty túneýkúni Penjim aýylynda Almaty oblysy ákiminiń orynbasary Batyrjan Baıjumanov pen aýdan ákimi Talǵat Ómirálıev aýylda turatyn qazaq pen uıǵyrdyń basyn qosyp jıyn ótkizdi. Bul jıyndy Azattyq tilshisi Asylhan Mamashuly jasaǵan tikeleı efırden kórýdiń sáti tústi.
Jınalys bastalmaı turyp Asylhan Mamashulyna shaǵyn suhbat bergen Panfılov aýdany Talǵat Ómirálıev meketepte bolǵan oqıǵadan keıin aýyl jastary jınalyp, buzaqylyq árketke barǵanyn aıtty.
Al jınalys bolardyń aldynda jergilikti uıǵyr áıelder qazaq balalar mektepte ózderiniń balalaryna qaǵyp-soǵyp, álemjettik jasaıtynyn aıtyp shaǵyndy. Osy bir jaıttan Penjim aýylynda úlkenderdi bylaı qoıyp, balalardyń kelispeı júrgeninen aýyldaǵy tárbıe máselesi qatty aqsaǵany kózge uryp turdy.
Jınalysty tikeleı efır barysynda bastan-aıaq kórgenimizde Penjim aýylynda emes, Panfılov aýdanynda biraz ulatarlyq qatynasqa syna qaǵatyn máseleniń bar ekenine kózimiz jetkendeı boldy.
Aýyl halqy uıyǵyrlar qazaq taksıge minbese, qazaqtardyń uıǵyr taksısterge minbeıtinin jasyrmaı aıtty. Qazaqtyń dúkenine uıǵyrlar, uıǵyrdyń dúkenine qazaqtar kelip zat almaıdy eken. Kezinde meshitte de osyndaı jaǵdaı oryn alyp, keıinnen eki meshitti qosyp bir meshit jasapty. Uzyn sózdiń qysqasy aýdanda uıǵyrlardyń bólektenip, jeke taksıge minip, bólek ashanaǵa baratynyn estigenimizde jaǵamyzdy ustaǵandaı boldyq.
Osy rette Panfılov aýdany ákimdiginde aq jaǵalylardyń ulatarlyq tataýlyqty saqtaýǵa qatysty biraz jumysty qojyratyp alǵanyna kózimiz anyq jetkendeı boldy.
Aıtpaqshy, aýyl turǵyndary (qazaq pen uıǵyr) ashshy shyndyqty aıtýǵa umytylǵan sátinde Panfıov aýdanynyń ákimi Talǵat Ómirálıev «jınalysty jaýyp, ketip qalamyn» dep halyqqa mindetsigenin túsine almadyq.
Oblys ákimi Amandyq Batalov osy jınalysqa Ómirálıevti arqasyna myltyq taqap, zorlyqpen ákelmegeni anyq qoı. Máseleniń tigisin jatqysyzyp, qazaq pen uıǵyrdy jarastyrady degen ákim qarapaıym halyqqa «ketip qalamyn» dep bir emes eki ret qaıtalap aıtqanynan Ómirálıevtiń anaý aıtqandaı bitimger emes ekenin baıqadyq. Kúıeýinen taıaq jegen shaıpaý áıelder «ketip qalamyn» dep qorqytýshy edi. Al mundaı sózdiń bildeı ákimniń aýzynan shyǵýy qyzyq eken.
Eń bolmaǵanda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymynan habarsyz ba dep qaldyq. Toqaevtyń tujyrymdamasynan tolyqtaı habardar bolsa, ákim mundaı áreketke barmas edi. Qaıta jınalysqa qatysqan belgili aıtysker Jandarbek Bulǵaqov jurtty sabyrǵa shaqyrǵannan keıin, zal tynyshtalǵandaı boldy.
Penjimdik jastar Taldyqorǵannan at terletip jetken Batyrjan Baıjumanovqa aýyl mektebiniń Abdolla Rozbakıev atymen atalýy da jasóspirimdar arasyndaǵy kıkiljińge jıi sebepshi bolyp otyrǵanyn aıtty. Budan basqa aýyldaǵy kóshe attaryna da qazaq tilinde ataý berýdi usyndy. Óz keziginde Batyrjan Baıjumanov bul máseleni qarastyrýǵa ýáde berdi.
Jınalysty tikeleı efırden kórgenimizde Jarkentte kezek kúttirmeı sheshetin máseleler kóp ekenine kimniń de bolsy kózi jetkeni anyq.
Al mundaı máseleni jurtty «ketemin» dep qorqytatyn Ómirálıvtiń komandasy sheshe ala ma? Oǵan baǵa berý qıyn. Qalaı bolǵanda Jarkenttegi qazaq pen uıǵyrdy tatýlyqpen yntymaqqa úndeıtin ıdeologıa kerek ekenin sezindik.
Nurlan Jumahanov
