– Mektep qabyrǵasynda júrgende osy dombyraǵa ańsarym aýdy. Qazaqtyń ul-qyzdary úkili dombyrasyn qushaqtap sahnaǵa shyqqanyn kórgende óte ádemi bir jarasymdylyq esip turatyn. Mende solardaı bolsam ǵoı, dep armandaıtynmyn.
Tipti, túsimde dombyra ustap, ózime túsiniksiz áldebir kúılerdi shertýshi edim. Ol kezde mektepte bı tobyna qatysyp júrgem. Anar degen óte kishipeıil, jan qurbym meniń oıymdy túsinip, «onda sen de bizben birge dombyra úıren» dedi. Úıdegiler de dombyra úırenýimdi quptady.
Serik Ábilhanuly alǵashqy ustazym. Sol kisiden jatpaı-turmaı úırendim. Dombyra úıirmesinde ol kisiniń aıtqandaryn úıge kelgen soń qaıtalaıtynmyn. Úıdegiler bastabynda dombyranyń áýezine onsha mán bermeıtin.
Birte-birte men túrli kúılerdi babyna keltire oryndaı bastaǵan soń, kúıdiń qudiretine olar da qulaq túre bastady. Negizi, mýzyka ulttyń jany ǵoı. Bir ultty tolyq túsiný úshin mindetti túrde onyń mýzykasyn zertteý kerek.
– Sózińizge qaraǵanda, qazaqtyń bolmys-bitimin jiti baqylaǵan syńaılysyz?
– Árıne. Eger qazaqty tolyq túsinemin dese, onyn kúılerin bilýi kerek. Kúı halyqtyń rýhanı tarıhy. Onda ótkenniń árbir sáti saqtaýly.
Qazaqta kúı kóp. Ár kúıdiń óz kezeńine jaýap berer tarıhy, muńy, qaıǵysy, kýanysh-shattyǵy sol notalarda jazýly.
Eger qazaqtyń kúıin shyndap tanyta alsaq, bizdiń rýhanı baılyǵymyzdyń tym terendigin aıtqyzbaı-aq túsiner edi.
Bizde qazir ózge ulttar qazaq tilin bilmeıdi dep baıbalam salamyz ǵoı. Eger tildi úıretkińiz kelse, aldymen kúı úırenińiz. «Qazaq naǵyz qazaq emes, naǵyz qazaq –dombyra» degen aqyn sózimen tolyq kelisemin. Meniń janym kúı bolyp kúmbirlemese, qazakq tilin úırenýim qıyn edi.
– Ózińiz qaı óńirdiń týmasysyz?
– Batys Qazaqstan oblysyna qarasty Sholohov aýylynda óstim. Bizdiń aýylda orys otbasylary az bolatyn. Qazaqtar kóp edi. Kishkentaıymyzdan bir úıdiń balasyndaı tel óstik aýyl balalarymen.
Qurbylarymmen qazaqsha da, oryssha da sóılesetinbiz. Aýylda jalǵyz mektep boldy. Aralas mektepte orys tobynda oqysaq ta, sen qazaqsyń, men basqamyn degen bólinis bolǵan emes.
Keıde bala kezden birge ósken qurbylarymdy qatty saǵynamyn. Eger olar bolmasa, men dombyra úırenbek túgili, qazaq tilinen de maqurym bolar edim. – Alǵash úırengen kúıińizdi umytpaǵan shyǵarsyz?
– Qalaı ǵana umytaıyn. Halyq kúıi «Keńesti» úırengen edim. Bul kúıdiń fılosofıalyq ujymy tereń ǵoı. Qandaı jaǵdaıda bolsa da keńesip, aqsaqaldardyń aqylymen sheshken is olqy bolmaıdy, jurt bop jumylyp, osy istiń sheshimin tabalyq dep turǵan syńaıly.
Alǵash úırengen sátim, ár perneni basýdy, qaǵýdy, kulaq kúıin keltirýdi úırengen kezim osy kúıdi tyńdaǵan saıyn esime túse ketedi.
– Qurmanǵazy atyndaǵy Ulttyq konservatorıany bitiripsiz. Mundaǵy ustazyńyz kim boldy?
– Bul ózi men úshin eń kıeli meken. Osy konservatorıada oqyp júrip kóp dúnıeni úırendim. Ustazym elge belgili ustaz, dombyrashy Bilál Ysqaqov.
Ol kisi ár kúıdin tarıhyn tereń zerttegen kisi. Bir kúıdi úıretpes buryn, onyń tarıhymen, ańyzymen asyqpaı tanystyrady.
Onyń ishki álemine kirmeıinshe, dombyralarynnań kúı emes, qurǵak áýen shyǵady dep eskertetin.
Sol kisiniń aıtýymen talaı kúıdi boıǵa sińirdik. «Kúı – rýhtyń tili. Rýhanı turǵydan daıyndalmasańyz, dombyrany sabalaǵannan túk shyqpaıdy. Oryndaýshy bolý bir basqa da, óz mánerinde oryndaý bir basqa» dep únemi aıtyp otyratyn.
– Shertpe men tókpeniń qaısysyna jaqynsyz?
– Batysta óskendikten, tókpe sarynyna daıyndyǵym joǵary boldy. Biraq shertpeniń ózindik jan ezilter saryny da bar. Ekeýin de qatar alyp júrmin. Men úshin qazaq kúı dástúriniń árqaısysy da ystyq. Birinen birin bóle qaramaımyn.
– Jaryńyz Marat Saǵyndyqov ta mýzyka salasynyń mamany eken. Qalaı tanystyńyzdar?
– Sol konservatorıada júrip tanystyq. Meniń dombyra klasynda oqıtynymdy bilgesin, tanysýǵa kelipti. Basynda jaı aralasyp júrdik. Birte-birte mahabbat ushqyny oıandy.
– Qazaq otbasyna kelin bolý qıyndyq týdyrmady ma? Ultymyzda kelinge qoıylar talap pen ǵuryp-salt kóp qoı...
– Joq. Joǵaryda aıtqanymdaı, kishkentaı kezimnen qazaqtyń salt-sanasyna, ádet-ǵurpyna qanyq bop óskendikten, túsinbestik bolmady.
Bala kúnimde kórshilerimiz túgel qazaq bolatyn. Olardyń úıine erkin kirip, qurbylarymmen birge asyr salyp júretinbiz. Sondyktan bolar, maǵan qazaqylyq erteden daryǵan.
Onyń ústine, dombyrashy bolyp óstim ǵoı. Kúı tili – ulttyń jany dep aıtqanym sol, meniń janym da qazaqy. Kúıeýim de mýzykant bolǵasyn, ekeýara túsinispeýshilik múldem bolǵan joq.
Al ata-ene, qaıynjurtym óte kishipeıil, aqjarqyn jandar. Olar únemi – maǵan aq tilegi men batasyn beredi. Syrtqa teýip, syr jasyrmaıdy.
– Otbasynda qaı tilde sóılesesizder?
– Eki tilde de birdeı sóıleımiz. Úsh qyzymyz bar, Alla bergen. Olar qazaqshaǵa da, orysshaǵa da jetik. Kenje qyzymyz qazaq balabakshasyna bardy. Úlken ekeýi orys mektebinde oqyǵanymen, ana tilderin jórgekten úırengen.
– Bala tárbıesinde otbasynyń mańyzy zor ǵoı. Kóp kóńil bóletin shyǵarsyz?
– Ekeýimiz de erekshe mán beremiz. Kishkentaı sábıimiz jylasa, men qolyma dombyra alyp, «Balbyraýyndy» bolmasa basqa bir kúıdi shertemin. Jylaǵany sap tıylyp, tátti áýenge maýjyrap, uıyqtap ketedi. Kúımen erjetkizdik desem de bolady.
– Ózińiz búgingi tańdaǵy qazaq kúıshilerinen kimderdi joǵary baǵalaısyz?
– Bizde dáýlesker kúıshiler kóp. Ustazym Bilál Ysqaqovtyń alar orny erekshe. Ol kisi árbir qaǵysqa ózinshe jan bitirip otyrady.
Qarshyǵa Ahmedıarov aǵamyzdyń aldyn kórdik. Óziniń kúılerin de oryndadyq. Tólegen Mombekov, Talasbek Ásemqulov, Jangalı Júzbaev, Seken Turysbekov, Rymhan Álimhanov sekildi aǵalarymyzdyń árqaısysy bir-bir mektep. Qazaq qoǵamy osy kisilerge karyzdar dep bilem óz basym. Olar Táýelsizdik úshin ólsheýsiz úles qosqan, qosyp ta júrgen kisiler.
– Ózińiz qandaı kúılerdi jan-dúnıeńizben súıip oryndaısyz?
– Óte kóp. Dombyra kúıleriniń qaısysyn bolsa da súıip oryndaımyn. Qurmanǵazynyń «Adaıy» men «Saryarqasy» kúı óneriniń asqaraly shyńy ǵoı.
Súgirdiń «Bozingeni» men. «Jezkıigin» tyńdaǵan jan dombyraǵa bas ımese, onda júrek ornynda tas jatqan bolar. Táttimbettiń «Saryjaılaýyn» qaperge alyp, sondaǵy ıirimge boılańyzshy, myna jalǵannyń jalǵan ekenin umytyp, ózge álemde sharyqtaǵandaı bolasyz.
Tólegen Mombekovtyń «Saltanatyn» egilmeı oryndaý múmkin emes. Munda ár dybys perneden qus bolyp ushqan sekildi, ózgeshe mánermen tógiledi.
Seken Turysbekov aǵamyzdyń ár kúıi bólek sımfonıa. «Kóńil tolqyny» men «Aq jaýyn», sońǵy jazǵan «Jazǵy qar» týyndylary tutas tarıhymyzdyń qoıny-qonyshyn órnektegen, arǵy dáýirdegi rýhty búginge jalǵaǵan sony dúnıeler. Qaısybirin aıtaıyn, ár kúıdiń ózindik álemi bar. Taǵdyry bar. Al ol ár oryndaýshyda jańa deńgeıge, ózgeshe álemge aınalady.
– Ulttyq mýzykanyń ulyqtalýyna kóńilińiz tola ma?
– Men bir nárseni túsinbeımin, osynsha mol rýhanı baılyǵy bar bola tura, olardy shańǵa kemip, ózgeniń byldyr-batpaǵyna nege áýes bizdin halyq?
Ia, ózgeni úırený kerek, bilý kerek. Biraq sonshalyqty kózsiz elikteýge bola ma?
Ásirese, telearnalarda tańnyń atysynan kúnnin batysyna deıin efırdi arzan dúnıege toltyryp, ózgeniń kór-jerin tyqpalap otyrady. Bul kimge kerek ózi? Bul kimge kerek ózi?
Mádenıet mınıstrligi «Qazaqtyń 1000 áni» men «Qazaqtyń 1000 kúıin» dıski kylyp shyǵardy. Bul – óte aýqymdy jumys. Endi sony iske jaratý kerek qoı. Nege ulttyq mýzykany dáripteıtin radıo, telearna ashpasqa? «Mádenıet» arnasy shyndap kirisce, qolǵa alatyn sharýa kóp. Estradashyl jelikten kórermen de jalyǵyp boldy.
Burynǵy kisiler, ejelgi dáýirlerdegi qazaqtar kúı tilinde sóılesken desedi. Kúıdi kádimgi sóz sekildi túsinipti. Al búgin she? Keıde jurtshylyqqa: «Kúı tilinde sóıleselikshi» degim keledi.
Áńgimelesken Erjan QAMALBEKOV
