«Zańger bolǵandyqtan B.Baıbektiń sottaǵy ókili A.Tashenovanyń J.Mamaıǵa qatysty iske asyrylyp jatqan zańdy shekteýler týraly jazǵan postyn oqyp, osy máselege qatysty jazdym.
Atalǵan postta kórsetilgendeı, J.Mamaıdy jalǵan aıyptaýlardy teriske shyǵarýdy jáne vıdeony óshirýdi talap etetin sottyń kúshine engen sheshimi bar. Alaıda, 3 aı ýaqyt ótse de ol áli kúnge deıin ony oryndamaǵan», - delingen jazbada.
Zańger bul týraly pikirin bylaı dep jalǵastyrady:
«Al, elimizdiń zańdarynda sot oryndaýshysynyń bastamasymen sot sheshimderin oryndamaǵandardy jaýapkershilikte tartý kózdelgen. Máselen, aıyppul, ósimpul, lısenzıalardy, ruqsattardy jáne arnaıy quqyqtardy berýge ýaqytsha tyıym salý nemese toqtata turý sharalary sot sheshimimen qoldanylady. Al mundaı jaýapkershilik tek alımentke ǵana qatysty emes, odan basqa qarjylaı emes jáne múliktik emes sıpattaǵy isterge de tán.
Bul týraly «Atqarýshylyq is júrgizý jáne sot oryndaýshylarynyń mártebesi týraly» zańnyń 34 babynda naqty kórsetilgen: - jeke tulǵalardyń qaryzy 250 AEK-ten asqan jaǵdaıda; - zańdy tulǵalardyń qaryzy 1250 AEK-ten asqan jaǵdaıda; - alıment boıynsha bereshek bolǵan jaǵdaıda; - múliktik emes sıpattaǵy atqarýshylyq qujatty oryndamaǵan jaǵdaıda arnaıy quqyqtardyń qoldanylýyn shekteý qarastyrylǵan.
Al, jalǵan aıyptaýdy teriske shyǵarý jáne beınerolıkti joıý týraly talaptar múliktik emes sıpattaǵy talaptar bolyp tabylady. Mine sondyqtan sot oryndaýshysynyń J.Mamaıdyń sot sheshimin oryndamaǵany úshin onyń kólik júrgizý quqyǵyna ýaqytsha shekteý qoıý týraly usynysy tolyqtaı zań talabyna sáıkes».
Sonymen qatar ol azamattar ózderine qatysty shyǵarylǵan sot sheshimderimen kelispegen jaǵdaıda, istiń joǵary turǵan sottarda qaıta qaralý retine de túsinikteme bergen.
«Saıyp kelgende sot sheshimin oryndaý – ár azamattyń mindeti.. Árıne, sot sheshimimen kelispegen jaǵdaıda Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsıasy men zańdaryna sáıkes azamattar ondaı sheshimderdi joǵary turǵan sottarda qaıta qaralýy úshin shaǵym bere alady. Bul rette ol birinshi satydaǵy jáne apelásıalyq ınstansıanyń sheshimderine kasasıalyq tártippen shaǵym berý múmkindigi bar.
Qalaı bolsa da, Qazaqstan Respýblıkasynyń kúshine engen sot sheshimderi joǵaryda turǵan sottarmen qaıta qaralmaıynsha búkil Qazaqstan aýmaǵynda oryndalýy mindetti. Quqyqtyq memleket quramyz, quqyq ústemdigi qamtamasyz etilsin desek, osy qaǵıdaǵa barlyǵy moıynsuný qajet», - dedi zańger Bashımov.
Zańger óz jazbasynda J.Mamaıdyń BUU týraly aıtyp júrgen málimdemesine de pikir bildirýdi umyt qaldyrmaǵan.
«BUU-nyń Adam quqyqtary jónindegi komıteti jeke shaǵymdardy qaraý barysynda halyqaralyq standarttardy, atap aıtqanda kóptegen memleketter qabyldaǵan Azamattyq jáne saıası quqyqtar týraly halyqaralyq Paktini basshylyqqa alady.
Bul Paktiniń 19-tarmaǵyna sáıkes «Árbir adam óz pikirin erkin bildirýge quqyly. Bul quqyq memlekettik shekaralarǵa qaramastan kez kelgen aqparattar men ıdeıalardy erkin izdeý, taýyp alý jáne olardy óz qalaýynsha tańdap alǵan quraldar arqyly aýyzsha, jazbasha nemese baspasóz arqyly nemese kórkemdik beıneleý formalary túrinde taratý bostandyǵyn da qamtıdy».
Osy baptyń kelesi mańyzdy tarmaǵyn umytpaǵany jón. Sebebi onda bul quqyqtardy paıdalaný «zańmen belgilenýi kerek jáne basqa tulǵalardyń quqyqtary men abyroı-bedelin qurmetteý qajet» degen syndy shekteýlermen baılanysty ekendigi aıtylǵan. Al eýropalyq zańgerler anonımdi telegramm arnalarynan kóshirip alǵan dálelsymaq materıaldaryn qaraýǵa qabyldaýy ekitalaı.
Al osy Paktige sáıkes árbir adam abyroıy men bedeline zańsyz qol suǵýdan qorǵalýy qajet ekendigin eskersek, Mamaıdyń BUU-nan ózi jala japqan Baıbekke qarsy qoldaý kútýi saıkes kelmeıtin jaǵdaı», - dep zańger óz pikirin qorytyndylaǵan.
