«Zańger bolǵandyqtan B.Baibektiń sottaǵy ókili A.Tashenovanyń J.Mamaiǵa qatysty iske asyrylyp jatqan zańdy shekteýler týraly jazǵan postyn oqyp, osy máselege qatysty jazdym.
Atalǵan postta kórsetilgendei, J.Mamaidy jalǵan aiyptaýlardy teriske shyǵarýdy jáne videony óshirýdi talap etetin sottyń kúshine engen sheshimi bar. Alaida, 3 ai ýaqyt ótse de ol áli kúnge deiin ony oryndamaǵan», - delingen jazbada.
Zańger bul týraly pikirin bylai dep jalǵastyrady:
«Al, elimizdiń zańdarynda sot oryndaýshysynyń bastamasymen sot sheshimderin oryndamaǵandardy jaýapkershilikte tartý kózdelgen. Máselen, aiyppul, ósimpul, litsenziialardy, ruqsattardy jáne arnaiy quqyqtardy berýge ýaqytsha tyiym salý nemese toqtata turý sharalary sot sheshimimen qoldanylady. Al mundai jaýapkershilik tek alimentke ǵana qatysty emes, odan basqa qarjylai emes jáne múliktik emes sipattaǵy isterge de tán.
Bul týraly «Atqarýshylyq is júrgizý jáne sot oryndaýshylarynyń mártebesi týraly» zańnyń 34 babynda naqty kórsetilgen: - jeke tulǵalardyń qaryzy 250 AEK-ten asqan jaǵdaida; - zańdy tulǵalardyń qaryzy 1250 AEK-ten asqan jaǵdaida; - aliment boiynsha bereshek bolǵan jaǵdaida; - múliktik emes sipattaǵy atqarýshylyq qujatty oryndamaǵan jaǵdaida arnaiy quqyqtardyń qoldanylýyn shekteý qarastyrylǵan.
Al, jalǵan aiyptaýdy teriske shyǵarý jáne beinerolikti joiý týraly talaptar múliktik emes sipattaǵy talaptar bolyp tabylady. Mine sondyqtan sot oryndaýshysynyń J.Mamaidyń sot sheshimin oryndamaǵany úshin onyń kólik júrgizý quqyǵyna ýaqytsha shekteý qoiý týraly usynysy tolyqtai zań talabyna sáikes».
Sonymen qatar ol azamattar ózderine qatysty shyǵarylǵan sot sheshimderimen kelispegen jaǵdaida, istiń joǵary turǵan sottarda qaita qaralý retine de túsinikteme bergen.
«Saiyp kelgende sot sheshimin oryndaý – ár azamattyń mindeti.. Árine, sot sheshimimen kelispegen jaǵdaida Qazaqstan Respýblikasynyń Konstitýtsiiasy men zańdaryna sáikes azamattar ondai sheshimderdi joǵary turǵan sottarda qaita qaralýy úshin shaǵym bere alady. Bul rette ol birinshi satydaǵy jáne apelliatsiialyq instantsiianyń sheshimderine kassatsiialyq tártippen shaǵym berý múmkindigi bar.
Qalai bolsa da, Qazaqstan Respýblikasynyń kúshine engen sot sheshimderi joǵaryda turǵan sottarmen qaita qaralmaiynsha búkil Qazaqstan aýmaǵynda oryndalýy mindetti. Quqyqtyq memleket quramyz, quqyq ústemdigi qamtamasyz etilsin desek, osy qaǵidaǵa barlyǵy moiynsuný qajet», - dedi zańger Bashimov.
Zańger óz jazbasynda J.Mamaidyń BUU týraly aityp júrgen málimdemesine de pikir bildirýdi umyt qaldyrmaǵan.
«BUU-nyń Adam quqyqtary jónindegi komiteti jeke shaǵymdardy qaraý barysynda halyqaralyq standarttardy, atap aitqanda kóptegen memleketter qabyldaǵan Azamattyq jáne saiasi quqyqtar týraly halyqaralyq Paktini basshylyqqa alady.
Bul Paktiniń 19-tarmaǵyna sáikes «Árbir adam óz pikirin erkin bildirýge quqyly. Bul quqyq memlekettik shekaralarǵa qaramastan kez kelgen aqparattar men ideialardy erkin izdeý, taýyp alý jáne olardy óz qalaýynsha tańdap alǵan quraldar arqyly aýyzsha, jazbasha nemese baspasóz arqyly nemese kórkemdik beineleý formalary túrinde taratý bostandyǵyn da qamtidy».
Osy baptyń kelesi mańyzdy tarmaǵyn umytpaǵany jón. Sebebi onda bul quqyqtardy paidalaný «zańmen belgilenýi kerek jáne basqa tulǵalardyń quqyqtary men abyroi-bedelin qurmetteý qajet» degen syndy shekteýlermen bailanysty ekendigi aitylǵan. Al eýropalyq zańgerler anonimdi telegramm arnalarynan kóshirip alǵan dálelsymaq materialdaryn qaraýǵa qabyldaýy ekitalai.
Al osy Paktige sáikes árbir adam abyroiy men bedeline zańsyz qol suǵýdan qorǵalýy qajet ekendigin eskersek, Mamaidyń BUU-nan ózi jala japqan Baibekke qarsy qoldaý kútýi saikes kelmeitin jaǵdai», - dep zańger óz pikirin qorytyndylaǵan.
