Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ Dúnıejúzilik qorshaǵan ortany qorǵaý kúnine arnalǵan dóńgelek ústel ótkizdi. 1972 jyly BUU bekitken Dúnıejúzilik qorshaǵan ortany qorǵaý kúni – tabıǵat máselelerine álem nazaryn aýdarýdyń bir joly. Sharany BUU-nyń Qazaqstandaǵy aqparattyq keńsesiniń qoldaýymen ýnıversıtetimizdegi Pan Gı Mýn atyndaǵy Turaqty damý ınstıtýty uıymdastyrǵan. Forýmda sóılegen sózinde QazUÝ rektory Janseıit Túımebaev kún ótken saıyn ekologıanyń nasharlaı túsýi qazirgi tańda jahandyq máselege aınalǵanyn atap ótti. Adamzattyń tabıǵatqa qarsy jasalǵan áreketteri ekojúıeniń buzylýyna sep bolyp, orny tolmas shyǵynǵa ushyratýda.
QazUÝ janyndaǵy Bıosfera ekologıasy laboratorıasynyń qyzmetkerleri «Qalalardaǵy atmosferalyq aýada kezdesetin organıkalyq lastaǵyshtardyń shoǵyrlanýyn hromatografıalyq ádistermen monıtorıńileýdiń jartylaı avtomatty stansıasyn ázirleý» jobasyn júzege asyrady. Onyń sheńberinde Almatydaǵy BTEK (benzol, tolýol, etılbenzol jáne kıslol) sekildi aýany lastaýshy zattardyń deńgeıin anyqtaý maqsatynda zertteý júrgizildi. Qalada I toptaǵy kanserogen sanalatyn benzoldyń ortasha konsentrasıasy 2016 jyly 53 mkg/m3 bolǵan, al sol jylǵy eń joǵary konsentrasıa mólsheri 237 mkg/m3 deńgeıinde. Bul Nú-Delı, Kaır jáne Rım sıaqty qatty lastanǵan qalalardyń derekterimen sáıkes. Demek, osy zattardy únemi baqylaýda ustaý qajet.
Doktor Nasıba Baımatova Ph.D. dısertasıasy aıasynda Almaty aýasynda jıi kezdesetin 16-ǵa jýyq polısıkldi hosh ıisti kómirsýtekter, qatty bólshekterdegi aýyr metaldar jáne beıorganıkalyq tuzdar anyqtaǵan bolatyn. Nátıjesinde ýytty qosylystardyń, ásirese polısıkldi hosh ıisti kómirsýtekterdiń joǵary konsentrasıasyn kórsetti. Al aýadaǵy BTEK mólsheri maksımaldy ruqsat etilgen konsentrasıa normasynan aspaǵan. «Bir eskeretin másele – bul normalar áldeqashan eskirgen» deıdi mamandar. Óıtkeni adam densaýlyǵyna qanshalyqty zıan keltirip otyrǵanyn kórsetýge qaýqarsyz. BTEK ýly qosylystarymen lastanǵan 20 qalanyń ishinde Almaty 8-orynda. Al benzolmen lastaný deńgeıi boıynsha qalamyz úshinshi orynda tur. Bul arnaýly ádisnama arqyly anyqtalǵan derekter.
QazUÝ janyndaǵy Fızıka jáne hımıalyq ádisterdi zertteý men taldaý ortalyǵyna qarasty Bıosfera ekologıasy zerthanasy osy baǵytta kóptegen jobalardy júzege asyrdy. Qazirgi tańda laboratorıa qyzmetkerleri «Zamanaýı analıtıkalyq ádister men modeldeý quraldaryn paıdalana otyryp, Nur-Sultan jáne Almaty qalalaryndaǵy aýa sapasyn jaqsartý» boıynsha ǵylymı-zertteý baǵdarlamasyn ázirlegen. Joba sheńberinde mamandar atmosferalyq aýany taldaýdyń naqty ádisterin qoldanýdy usynyp otyr. Zerthananyń jetekshi ǵylymı qyzmetkeri Nasıba Baımatovanyń aıtýynsha, Nur-Sultan men Almaty qalalaryndaǵy aýany lastaýshy kózderdiń úlesin zertteý úshin RM2.5 hımıalyq taldaýy men reseptorlyq modeli qoldanylady. PM2.5 taldaý úshin bes túrli fıltr paıdalanylady: 1) metaldar, 2) beıorganıkalyq anıondar men katıondar, 3) polısıkldi hosh ıisti kómirsýtekter, 4) organıkalyq jáne elementtik kómirtegi (OC/EC) jáne 5) nıtrattardyń joǵalýy. Zerthanada OC/EC analızatoryn (baǵdarlamanyń bóligi retinde satyp alynady) paıdalana otyryp, termıalyq/optıkalyq ádispen júrgiziledi.
PMF (Positive matrix factorization – oń matrısalyq faktorızasıa) lastaný kózderin anyqtaý úshin reseptorlardy modeldeý ádisi retinde paıdalanylady. PMF – kópaınymaly faktorlyq taldaý ádisi. Onda tapsyrmalardy sheshý úshin eń kishi kvadrattar ádisi qoldanylady. QazUÝ-ǵa qarasty Bıosfera ekologıasy zerthanasynda Almaty jáne Nur-Sultan qalalarynyń aýa úlgilerindegi organıkalyq lastaýshy zattardyń massalyq konsentrasıasy anyqtalǵan. «Zertteý termıalyq desorbsıamen birge mass-spektrometrıalyq anyqtaýmen gaz hromatografıasyn qoldaný arqyly júzege asyrylady» deıdi mamandar.
Sondaı-aq Qazaqstannyń atalmysh qalalaryndaǵy aýa lastaýshy zattardyń konsentrasıasynyń keńistiktegi jáne ýaqytaralyq ózgeristeri taldanady. Jumys barysynda «Qazgıdromet» jerústi baqylaý stansıalarynyń ulttyq jelisiniń derekteri nemese www.airkaz.org veb-saıtyndaǵy derekteri paıdalanylady.
– PMF modeldeý nátıjeleri boıynsha Nur-Sultan jáne Almaty qalalaryndaǵy PM2.5 bólshekteriniń lastaýshy kózderiniń úlesi baǵalanady. Sondaı-aq aýadaǵy ártúrli lastaýshy zattardyń konsentrasıasyna baǵalaý júrgiziletin bolady. Ólim-jitim, aýrýshańdyq jáne ekonomıkalyq zalaldyń mánderi baǵalanady. Lastaný kózderin anyqtaý jáne atmosferalyq aýany jaqsartý baǵdarlamasy odan ári Qazaqstannyń basqa da qatty lastanǵan qalalary úshin qoldanylýy múmkin. Bul baǵdarlamanyń nátıjeleri jekelegen qalalar úshin aýa sapasy baǵdarlamasy boıynsha is-sharalar josparyn qurýǵa negiz bola alady, – deıdi QazUÝ janyndaǵy Bıosfera ekologıasy zerthanasynyń jetekshi ǵylymı qyzmetkeri Nasıba Baımatova.
Baǵdarlama nátıjeleri strategıalyq jáne baǵdarlamalyq qujattardyń keıbir tarmaqtaryn sheshýge múmkindik beredi. Máselen, Bilim berýdi damytýdyń 2025 jylǵa deıingi memlekettik baǵdarlamasy boıynsha «Ǵylymnyń áleýetin kúsheıtý» tarmaǵy. Ekinshiden, Qazaqstan Respýblıkasynyń «jasyl ekonomıkaǵa» kóshý tujyrymdamasy, ıaǵnı 3.6-bólim «Atmosferanyń lastanýyn azaıtý». Úshinshiden, «Qazaqstan 2050» strategıasy, 4-taraý «Ult densaýlyǵy – bizdiń tabysty bolashaǵymyzdyń negizi».
Aýanyń lastanýy, ásirese qalalyq jerlerdegi atmosferaǵa taralyp jatqan zıandy qaldyqtar – eń ótkir máseleniń biri. Bul ekojúıeniń buzylýyna, ekonomıkalyq jáne áleýmettik turǵyda zıan keltiredi. Elimizdiń iri qalalaryndaǵy aýanyń lastaný deńgeıi tym joǵary. Dúnıejúzilik banktiń 2013 jylǵy zertteýlerinde mamandar halyqtyń aýrýshańdyǵy men keıbir ekonomıkalyq shyǵyndardyń túp-tamyryn osy máselemen baılanystyrǵan. Al IQAir reıtıńinde 2019 jyly Qazaqstan lastaný deńgeıiniń ortasha jyldyq konsentrasıasy boıynsha álemde 29-oryndy ıelendi. Qysta Nur-Sultan qalasy álemniń eń lastanǵan qalalarynyń ondyǵyna kiredi (IQAir, 2020).
Elimizdegi aýa sapasynyń deńgeıi BAQ-ta keńinen talqylanyp keledi, alaıda resenzıalanǵan zertteýlerdiń sany shekteýli. Aýanyń lastaný kózderi elektr stansalary men úılerde kómir jaǵý, aýyr ónerkásip, kólik, topyraq shańy, qurylys alańdary, aýyl sharýashylyǵy jáne t.b. bolýy múmkin. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń Qazaqstan qalalary úshin osy baǵyttaǵy arnaýly zertteýlerin kózimiz shalmady. Desek te, elimizdegi 13 myń halqy bar bir ǵana Kýrchatov qalasy úshin zertteý júrgizilgen eken.
Aýadaǵy PM2.5 bólshekteriniń kóbeıýi adam densaýlyǵyna jaǵymsyz áser etedi. Atap aıtqanda, bul kóptegen júrek-qantamyr, ókpe aýrýlaryna jáne sonyń saldarynan ómir súrý sapasynyń tómendep, tipti merziminen buryn qaıtys bolýǵa sebepker bolýy múmkin. Ásirese balalardy osy máseleniń zardabynan qutqara almaıtyndaı halge jettik. Óıtkeni lastanǵan aýa ókpeniń jumysyna, mıdyń damýyna teris áser etip, aqyl-oıdyń damýyn tejeıdi. Al egde jastaǵy adamdarda demensıa qaýpi joǵarylaı túsedi.
Osy tusta «Nelikten 2.5 mkm?» degen suraq týyndaýy múmkin. Óıtkeni kólemi 2,5 mıkrometrden az barlyq bólshekter men tamshylar aýada qalyqtap júredi. Olar ormanda da, teńizde de kezdesedi. Biraq eń úlken qaýipti aýmaq – qalalyq jer. Birinshiden, ádette qalada olardyń konsentrasıasy joǵary bolsa, ekinshiden, qaladaǵy usaq dıspersti aerozoldiń (PM2.5) hımıalyq quramy tabıǵı ortamen salystyrǵanda qaýipti. Sondaı-aq aýany lastaýshy úlken bólshekterge qaraǵanda RM2.5 bólshekteri adam aǵzasyn bógde zattardan qorǵaýshy bıologıalyq kedergilerden ońaı ótip ketedi. Osylaısha aǵzanyń tolyqqandy jumys jasaýyna úlken qaýip tóndiredi.
Ártúrli qalalarda PM2.5 aerozoliniń quramy da, jeke bólshekterdiń parametrleri de ártúrli bolýy múmkin. Máselen, qalalyq jerde eń kóp kezdesetin kúıe, asfált jáne avtomobıl shınalarynyń eń kishkentaı bólikteri, mıneraldy tuzdardyń bólshekteri (súlfattar, nıtrattar), aýyr metal qosylystary (negizinen, oksıdter).
CORE epıdemıologıalyq ǵylymı-zertteý derekteri boıynsha almatylyqtardyń 25,5 paıyzy bronh demikpesimen aýyratynyn kórýge bolady. QazUÝ-dyń Densaýlyq saqtaý jáne qorshaǵan orta ǵylymı-zertteý laboratorıasynyń meńgerýshisi Denıs Vınnıkovtyń jaqynda júrgizgen zertteýi Almaty qalasynda joǵary mólsherde kezdesetin PM2.5 bólshekteriniń qysqy kezeńde ashyq aýada jumys isteıtin adamdarǵa keri áserine ǵylymı dálel bolyp tabylady. Óıtkeni qalanyń ártúrli bólikterindegi PM2.5 konsentrasıasy 120 mkg/m3-den 1500 mkg/m3-ge deıin ózgerip otyrady. Bul elimizde bekitilgen normatıvterden asyp túsetin kórsetkish.
Qazirgi zamanǵy zertteý ádisteri men modeldeý quraldaryn paıdalana otyryp, Nur-Sultan jáne Almaty qalalary úshin aýanyń sapasyn jaqsartý baǵdarlamasy ázirlenetin bolady. Baǵdarlamada tańdalǵan qalalardaǵy aýanyń lastanýy boıynsha qalyptasqan jaǵdaıdyń taldaýy, álemdik ozyq tájirıbelerdiń taldaýy jáne aýa sapasyn jaqsartý boıynsha usynystar da qamtylmaq.
Kámıla DÚISEN
