Qurylǵanyna 70 jyldaı ýaqyt bolǵan, asqaq taýlarymen erekshelenetin monoqalada otyz myńnan astam turǵyn bar. Jurtshylyqtyń áleýmettik jaǵdaıy jaqsy bolýy úshin barlyq jumys atqarylýda. Qaı salany alyp qarasaq ta qaryshtap damyp keledi. Óńirdegi paıdaly qazba baılyǵy men ınfraqurylymdyq tıimdiligin aıtpaǵanda, aýylsharýashylyǵy, týrızm, qurylys, ónerkásip óndirisi, jańartylǵan energıa kózderi syndy bıznes salalarynda aıtarlyqtaı ózgerister bar. Aımaq ekonomıkasynyń negizgi kúshi – ónerkásip. Máselen, 2020 jyly ónerkásiptik óndiris kólemi 22,8 mlrd.teńgeni, qalanyń aımaqtyq ónerkásip óndirisindegi úlesi 2,0 paıyzdy quraǵan.
Shaǵyn jáne orta bıznes qala ekonomıkasynyń mańyzdy bóligi bolǵandyqtan barlyq múmkinshilik jasalyp, tıimdi nesıeler berilýde. Nátıjesinde búginde jumys istep turǵan shaǵyn jáne orta bıznes sýbektileriniń sany 1455, shaǵyn jáne orta bıznesten búdjetke tólemder túsimi 2,2 mlrd.teńgeni quraıdy. Memlekettik kásipkerlikti qoldaý baǵdarlamalary sheńberinde segiz nesıe berilgen. 25,2 mıllıon teńgeniń kepildik somasyna jeti joba qamtylyp. 56,0 mln.teńge somasynda 90 granty berilipti.
2020 jyly qurylys jumystarynyń kólemi 2,3 mlrd.teńgeni qurap, jospar 94,5 paıyzǵa oryndalǵan. «Dostyq» shaǵynaýdany ál-Farabı kóshesinen 40 páter berilip, kópbalaly, tolyq emes otbasy, múmkindigi shekteýli jandar men zeınetkerler baspana baqytyn toılady. Sonymen qatar, qalanyń ortalyq saıabaǵyna amfıteatr salyndy. Aldaǵy jylǵy jospar «Jastarǵa qyzmet kórsetý» ortalyǵy, Sporttyq-saýyqtyrý kesheni, Seıfýllın kóshesinen 40 páterli jaldamaly turǵyn úı salý.
Tekeli oblystyń ǵana emes, elimizdiń týrızmin damytýǵa qolaıly óńir. Qalada týrızmdi órkendetý jáne «Aqyldy qala» júıesin engizý úshin birqatar jumys atqarylýda. Atap aıtsaq, qalaǵa kireberiste týrıserge arnalǵan negizgi oryndardy aqparatpen qamtamasyz etý úshin jaryq dıodty ekran ornatý josparlanǵan. «Býdda» tasyn jáne Qora ózenindegi bulaqty, Qonaev kóshesindegi aýmaqty, «Gornáskıı» shaǵynaýdanyndaǵy jerdi abattandyrý jumystary jasalmaq.
Áleýmettik salany damytý ákimdik jumysynyń basty baǵyttarynyń biri. Ótken jyly 1370 adam jumyspen qamtylǵan. Bes júzge jýyq otbasyna áleýmettik kómek tólendi. 147 otbasyǵa 2,5 mln.teńge kóleminde turǵyn úı kómegi berilipti. Jomart jandar qaıyrymdylyq sharalaryn ótkizip, 1048 otbasyǵa jalpy somasy 11,3 mln.teńgege kómek kórsetilgen.
2020 jyly densaýlyq saqtaý salasyn qarjylandyrýǵa 1,2 mlrd.teńge bólingen. Al ambýlatorıalyq-emhanalyq dıspanserlik toptaǵy naýqastardy dári-dármekpen qamtamasyz etýge 183,6 mln.teńge jumsalypty. Elimizdi jaılaǵan indetti odan ári órshitpeý úshin barlyq jaǵdaı jasalyp, dári-dármek pen medısınalyq quraldar alynǵan.
Qala boıynsha quqyqbuzýshylyqtyń kórsetkishterine toqtalsaq, qylmys sany edáýir azaıǵan. Qaladaǵy qoǵamdyq jáne jol qaýipsizdigin qadaǵalaý úshin 8 beınebaqylaý kamerasy ornatylyp, Qoǵamdyq oryndarda úshin eki modýldik polısıa beketteri satyp alyndy. Jedel basqarý ortalyǵy salynyp, 50 beınebaqylaý kameralary satyp alynypty. Olardy ornatý bıylǵa josparlanǵan.
Jıynda sóz alǵan Serik Turdalıev oblysymyzdyń áleýmettik-ekonomıkalyq damý barysyn baıandap, eseptik kezdesýde qaralǵan máselelerdiń baqylaýǵa alynatyndyǵyn jáne jumys sapaly oryndalatyndyǵyn aıtyp, aldaǵy ýaqytta atqaratyn isterine sáttilik tiledi.
Eseptik kezdesýden soń Eldos Sákenuly turǵyndardy jeke máselelerimen qabyldady.
Uljan ULDAHANQYZY,
Tekeli qalasy ákiminiń
baspasóz hatshysy
