Qazaq halqyn jalqaý, qolynan is kelmeıtin boıkúıez dep jatady. Oǵan tolyq kelispeımin. Jurttyń kóbin qalaǵa kóshýge májbúrlegen úkimettiń jasaǵan qate saıasaty. Bálen gektar alqapty 49 jylǵa dep jalǵa alyp alǵan baı-manaptar ol jerdi ne ózderi paıdalanbaıdy, ne ózgeniń paıdasyna bermeıdi. 5-10 tuıaq malyn jaqsylap baǵyp, sanyn da, sapasyn da ósirip alǵan soń, ony baǵatyn jer tarylady, satyp jiberip, qalaǵa qaraı aýady.
Túpki sebep ne?
Qysqasha aıtqanda, bizdiń jabaıy kapıtalısik qoǵamdy áperbaqan «mafıalyq júıe» ýysynda ustaıdy. Bir-birimen jalǵasqan quda-jekjat, naǵashy-jıen, nemere baýyrlyq topqa uıysqan, qolynda aqshasy, Astanada mınıstr-depýtat týysy bar azǵantaı qaltaly top kóp qazaqtyń ári qaraı jumys jasaýyna múmkindik bermeıdi (oǵan Soltústik óńirlerdegi orystar men ózge de ulttar qojalyq etetin iri alqaptardy qosyńyz).
Un men jem mánerleıtin diırmen salady, onysyn júrgizbeıdi. Mal bordaqylaıtyn sharýa qojalyǵyn qurady, onyń bazary joq (bar, biraq, joq...). Úkimettiń 25 jyl boıy salǵyrt, nemketti júrgizgen álsiz saıasatynyń kesirinen qanshama jerdiń ıesi bolsa da paıdalanylmaı, ne egin egilmeı, ne mal baǵylmaı jaý shaqyrǵan bir sebebi osynda jatyr. Qaısar Qazaq sonda da jaýyn arasynan jol taýyp, eptep kúnin kórip kelgenimen, Qazaq elinde ulttyq býrjýazıanyń tolyq qalyptaspaǵan sebebi sol. Baılyq azǵantaı toptyń qolyna ótip, qara halyqtyń bir nanǵa zar bolyp otyrýynyń arǵy sebebi – memlekettegi qanshama qunarly egistik hám jaılymdy jerlerdiń bos turýyna alyp keldi. Jerdi satý men jalǵa berý toqtatylyp, ony qalaı paıdalaný jóninde tyń ózgerister men nátıje berer josparlar túzilse qazaqtyń aldyna qazy-qartasy men maıly toqashy qaıta oralar edi...
Ularbek Dáleıuly
