Qazaq halqyn jalqaý, qolynan is kelmeitin boikúiez dep jatady. Oǵan tolyq kelispeimin. Jurttyń kóbin qalaǵa kóshýge májbúrlegen úkimettiń jasaǵan qate saiasaty. Bálen gektar alqapty 49 jylǵa dep jalǵa alyp alǵan bai-manaptar ol jerdi ne ózderi paidalanbaidy, ne ózgeniń paidasyna bermeidi. 5-10 tuiaq malyn jaqsylap baǵyp, sanyn da, sapasyn da ósirip alǵan soń, ony baǵatyn jer tarylady, satyp jiberip, qalaǵa qarai aýady.
Túpki sebep ne?
Qysqasha aitqanda, bizdiń jabaiy kapitalistik qoǵamdy áperbaqan «mafiialyq júie» ýysynda ustaidy. Bir-birimen jalǵasqan quda-jekjat, naǵashy-jien, nemere baýyrlyq topqa uiysqan, qolynda aqshasy, Astanada ministr-depýtat týysy bar azǵantai qaltaly top kóp qazaqtyń ári qarai jumys jasaýyna múmkindik bermeidi (oǵan Soltústik óńirlerdegi orystar men ózge de ulttar qojalyq etetin iri alqaptardy qosyńyz).
Un men jem mánerleitin diirmen salady, onysyn júrgizbeidi. Mal bordaqylaityn sharýa qojalyǵyn qurady, onyń bazary joq (bar, biraq, joq...). Úkimettiń 25 jyl boiy salǵyrt, nemketti júrgizgen álsiz saiasatynyń kesirinen qanshama jerdiń iesi bolsa da paidalanylmai, ne egin egilmei, ne mal baǵylmai jaý shaqyrǵan bir sebebi osynda jatyr. Qaisar Qazaq sonda da jaýyn arasynan jol taýyp, eptep kúnin kórip kelgenimen, Qazaq elinde ulttyq býrjýaziianyń tolyq qalyptaspaǵan sebebi sol. Bailyq azǵantai toptyń qolyna ótip, qara halyqtyń bir nanǵa zar bolyp otyrýynyń arǵy sebebi – memlekettegi qanshama qunarly egistik hám jailymdy jerlerdiń bos turýyna alyp keldi. Jerdi satý men jalǵa berý toqtatylyp, ony qalai paidalaný jóninde tyń ózgerister men nátije berer josparlar túzilse qazaqtyń aldyna qazy-qartasy men maily toqashy qaita oralar edi...
Ularbek Dáleiuly
