Qazaqstan Respýblikasynyń Prezidenti
Nursultan Ábishuly Nazarbaevqa
AShYQ HAT
Nursultan Ábishuly!
Biz ziialy qaýym bar, basqasy bar qazaq qaýymynyń birtalai azamaty osynyń aldynda Sizge elimizde engizilip jatqan úshtildilik degenge qarsylyq bildirip hat joldaǵanbyz. Ol baspasóz betinde, áleýmettik jelilerde jariialandy. Endi mine ekinshi márte Ashyq hat jariialaýǵa májbúr bolyp otyrmyz. Oǵan sol hatymyzǵa Bilim ministri E. Saǵadievtiń bergen esh dálel-dáieksiz, taban tirerlik naqtylyǵy joq jaýap deýge kelmeitin «jaýaby» sebep bolyp otyr. E. Saǵadiev myrza osy «jaýabynda» hatqa qol qoiǵandardyń ishinde balalary shetelde oqyp, aǵylshynsha sóileitinder bar degendi aitady da, endi aýyl balalary da aǵylshynsha úirenýi kerek deidi.
Bul azamat sonda «Bolashaq» baǵdarlamasymen oqyǵan balalardyń bári tek qazaq ne orys mektepterinde oqyǵandar ekenin shynymen bilmei me? Al myna úsh tildilik boiynsha balalarǵa bastaýysh mektepten (tipti, balabaqshadan da) bastap úsh til oqytý, eń soraqylyǵy fizika, himiia, biologiia jáne basqa da pánderdi tek aǵylshyn tilinde oqytý qolǵa alynýda. Bul álemniń eshbir eliniń praktikasynda bolmaǵan is. Bizdiń oiymyzsha ár bala mektepti bitirgenshe sabaqty óz tilinde oqyp, eseigesin, erjetkesin qai tildi oqysa da óz erkinde bolýy tiis. Biz bul bastamany kim oilap taýyp otyrǵanyn bilmeimiz. Biletinimiz bul qazaq halqyn joiýǵa ákep soǵýy ábden múmkin shara ekenine ábden kóz jetkizip otyrmyz. Bul qazaq ultynyń erteńine jasalyp otyrǵan dostyqpiǵyl emes. Aita keteiik, osy ministr E. Saǵadievtiń ákesi K. Saǵadievten bastap qazaqtyń betke ustar akademik, ǵylym doktory ataýlylary túgel derlik qazaq mektebin bitirgender.
Qurmetti Nureke! Qazaq halqy patshalyq Resei kezinde de, Keńestik Resei kezinde de talai-talai qoldan jasalǵan asharshylyqtardan, halyq jaýy, Amerikanyń tyńshysy, Japoniianyń tyńshysy dep atyp-asýdan qynadai qyrylǵanyn ózińiz jaqsy bilesiz. Basynan osyndai zobalańdardy ótkergen qazaq halqy táýelsizdikke tili shubarlanyp, ulttyq sanasy sansyrap, kóptegen ulttyq ereksheliginen airylyp ólip-talyp jetip edi. Biraq biz táýelsizdik aldyq dep toi-toilap júrgen 25 jyl ishinde qazaq tili ońalyp ketti dep taǵy da aita almaimyz. Onyń eń basty sebebiniń biri is qaǵazdary, zańnamalar t.b. resmi qujattar áýeli orys tilinde jazylatyny, ekinshiden adam miyna tikelei áser etetin teledidar kúndiz-túni oryssha sóileitini, ministrlerimiz de sol teledidar siiaqty oryssha sairaýmen kele jatqany ekenin talai aittyq ta, jazdyq ta. Amal ne, onyń eshqaisysyna ne Úkimet tarapynan, ne Sizdiń tarapyńyzdan naqty jaýap ta, qoldanylǵan shara da bolǵan joq. Endi mine, Siz jańa taǵaiyndaǵan ministr E. Saǵadiev búkil bilim, ǵylym jáne mádeniet salasynda reforma emes, tóńkeris jasamaqshy. Al álemdik tájiribede bilim, til máselesi jáne mádeniet evoliýtsiialyq damý jolymen órkendeidi.
Onyń aitýynsha álemniń eshbir memleketinde joq 3 tildi mektep modelin jasap, sonyń negizinde qazaq tili men ádebieti, Qazaqstan tarihy pánderin –qazaq tilinde, orys tili men orys ádebietin, dúniejúzi tarihyn orys tilinde, al jaratylystaný pánderiniń barlyǵyn aǵylshyn tilinde oqytý kózdelip otyr. Kelesi 2017 jyldan bastap aǵylshyn tilinde oqytý joǵarǵy synyptarda bastalmaq. Sonda dúniejúzi tarihy, geografiia, matematika, fizika, informatika, himiia, astronomiia jáne taǵy basqa pánder mektepte múldem qazaqsha oqytylmaityn bolady. Bul áreket onsyz da hali múshkil qazaq tiline, jalpy qazaq halqynyń bolashaǵyna orasan zor ziian keltiredi. Múshkil qazaq tili deitin sebebimiz Reseiden táýelsizdik aldyq desek te qazaq tili óz elinde orys tiline óz ornyn yǵystyryp bergeni kórinip-aq tur. Endi oǵan aǵylshyn tilin qospaqshy. Úkimet basshysynyń orynbasary Dariǵa Nazarbaeva jaqynda qytaisha da oqytamyz degen sózdiń ushyǵyn shyǵaryp qoidy. Munyń bári memleket quraýshy qazaq halqymen esh aqyldaspastan, qazaqtyń pikirin bilmesten árkim oiyna kelgenin jasaý arqyly istelýde. Eskertip qoiaiyq, qazaq halqy buǵan jol berip qoimaýy da múmkin.
Iá, ministr E. Saǵadiev qazaqqa jany ashyǵan bolyp «Qazaq mektepterinde oqyǵan jastardyń ári qarai sapaly bilim alýynyń shekteýli ekenin kórip otyrmyz. Mysaly, bizdiń eń joǵarǵy aǵylshyn tilinde dáris beretin Nazarbaev ýniversitetine, QMEBI, QBTÝ ýniversitetterine aýyl jastarynyń túsýinde biraz qiynshylyqtardyń bar ekenin ózim kórdim deidi. Ondai bolsa, sol joǵarǵy oqý oryndarynda qazaq tilinde sabaq berý kerek, qazaq tilinde sapaly oqýlyqtar shyǵarý qajet. Mekteptiń maqsaty tek aǵylshyn tilin úiretý emes, balalarǵa jan-jaqty bilim berý.
«Bizde orys tilinde oqytatyn mektepter de bar. Onda kóptegen qazaq jastary oqidy. Shynyn aitsaq, sol qazaq jastarynyń kóbi qazaq tilin durys bilmeidi, durys túsinbeidi. Osy sebepterge bailanysty bizdegi bilim alý júiesinde tepe-teńdik joq»-deidi Erlan Saǵadiev. Iá, orys mektepterinde memlekettik tildi jaqsy oqytpaidy. Endeshe, bul E. Saǵadiev áýeli Konstitýtsiiada jazylǵan memlekettik qazaq tilin bilýdi jolǵa qoiý kerektigin bilmeitin qandai ministr?
Táýelsizdik alǵan alǵashqy jyldary bizdiń Úkimet qazaqtardyń sany 44 paiyz, 50-ge jeteiik, memlekettik til týraly máseleni qozǵamai tynysh otyryńdar dedi. Arada mine, 25 jyl ótti, qazaqtardyń sany elimizde 68 paiyzdan asty. Endi orys tilimen qosa aǵylshyn tilinde sóile degeni onsyz da 25 jyldan beri óz elinde hali múshkil kúiinde qalyp kele jatqan qazaq tiliniń órkendeýine qaitkende de kedergi jasaý úshin áldebir toptardyń tapsyrmasymen jasalyp otyr ma degen qaýpimiz bar. Al qazaq mektebi bolmasa, qazaq halqy tilimen qosa joq bolyp ketedi.
Prezident myrza! Bul qazaq tiliniń kósegesin kógertýge baǵyshtalǵan shara emes. Kezinde Keńes Odaǵynda orystardyń sany 43 paiyz ekenine qaramastan búkil halyq orys tilinde sóiledi. Qazirgi tańda, Iran elinde parsylardyń úlesi 35 paiyz ǵana bolsa da mundaǵy ózge ult ókilderi túgel parsysha oqyp, parsysha sóileidi. Ózbekstan, Ázirbaijan, Túrkimenstan, Armeniia siiaqty basqa da TMD elderinde de solai. Kelimsekterdiń iaǵni, diasporalardyń qai elde tursa sol eldiń jergilikti halqynyń tilinde sóileýi dúnie júzinde qalyptasqan úrdis. Al bizde tipti, «Premer-ministr, ministrlerdiń, ákim-qaralardyń kóbi orys tilinde sóileýinen-aq olar qazaqtyń ulttyq múddesine pysqyrmaitynyn aqymaq adam da túsinedi.
Iá, aǵylshyn tili halyqaralyq qatynasta, halyqaralyq saýda jáne bank júiesinde, diplomattarǵa, keibir ǵylym salasyndaǵylarǵa, biznesmenderge kerek bolsa kerek te shyǵar. Al búkil 17 million halyqqa aǵylshyn tilin jattatý – óte ersi, basqa halyqtarǵa kúlki qylarlyq is. Malshy, jalshy, qurylysshy, kúzetshi, bazarlarda otyrǵan halyqqa aǵylshyn tili kók tiynǵa kerek emes. Aǵylshyn tilin úirense boldy, álemdik bilim-ǵylym qolymyzda bolady, sosyn kúshti el bolamyz deý baryp turǵan saýatsyzdyq, nadandyq ne qazaq halqyn joiýdyń bir amaly siiaqty. «Sózi joǵalǵan jurttyń ózi de joǵalady» dep álemniń talai oishyldary aitqan. Aǵylshyndar jaýlap alyp, óz tilin kúshtep engizgen Afrikanyń 20-ǵa jýyq burynǵy bodan memleketteri damyp, eshkimnen ozyp ketken joq. Olar qansha jerden aǵylshynsha sóilese de álemniń artta qalǵan memleketteri kúiinde qalyp otyr. Olar aǵylshyn tilin eńbektegen sábiden, eńkeigen qariiaǵa deiin sýdai aǵylshynsha sóilegenimen, áli kúni ash-jalańash kedeishilikte ómir súrip jatyr. Al bir ǵulama oishyldyń «Tek quldar ǵana óz qojaiynynyń tilinde sóileidi» degen sózi áli de orys tiliniń yqpalynan shyǵa almai júrgen búgingi bizdiń qazaqqa arnap aitylǵan siiaqty. Álemde, ǵylym, bilim, jańa tehnologiia tek aǵylshyn tilinde emes, bul halyqty aldaýsyratqan ótirik sóz. Tehnikalyq progress, elektronika barlyǵy frantsýz, ispan, bengal, japon, káris, qytai, italian, nemis jáne orys tilderinde jazylady. Bizdiń Úkimet basyndaǵylar da, jańa ministr de sony shynymen bilmei me, álde bul qazaq ultyn joiyp jiberýdi kózdeitin áldebir toptardyń tapsyrmasy ma?
Qurmetti Prezident myrza! Ózińiz Jarlyǵyńyzben bekitken 2011-2020 jylǵa arnalǵan til damytý Baǵdarlamasynda qazaqstandyqtardyń 90 paiyzy 2020 jyly tolyq qazaqsha sóileidi dep jazylǵan. Osyny oryndaýdyń ornyna Erlan Saǵadiev qazaq mektepterin jappaqshy. Bul usynysty birinshi bolyp kim jasaǵanyn biz bilmeimiz, biraq bul qazaq ultyna dos, peiili túzý adamnyń usynysy dei almaimyz.
E. Saǵadiev myrzanyń bundai ersi qateligin túzetýińizdi suraimyz. Qazaq halqynyń tarihy bar bolǵany 25 jyldan ǵana turmaidy. qazaq san ǵasyrlar ustanǵan óz tili men dini, óz salt-dástúri, ádebieti men mádenieti qalyptasqan buǵan sheiin de ár túrli qurylymdy memleketi bolǵan ejelgi halyq. Biz bir ulttyń urpaǵyna túgeldei aǵylshyn, orys tilin úiretip, shubartildi ult jasaýǵa qarsymyz. Qai tildi úirený es jiyp, etek japqasyn árkimniń óz qalaýynda bolýy kerek sondyqtan joǵarydaǵy shubar tildi basshylar qansha jerden órkenietti bolsa da biz eshqashan óz tilimizden aiyrylýǵa jol bermeimiz!
Qurmetpen,
Qabdesh Jumadilov
Ǵabbas Qabyshev
Ýálihan Qaisarov
Marat Toqashbaev
Dýlat Isabekov
Myrzan Kenjebai
Mereke Qulkenov
Qýandyq Túmenbai
Amanhan Álim
Jańabek Shaǵatai
Arasanbai Estenov
Baltash Tursynbaev
Jumash Kenebai
Jaras Sársek
Serik Nuǵyman
Temirǵali Kópbai
Jumamurat Shámshi
S.Qaraqystyq t.b.
