Saǵadıev reformasyna qarsymyz!

Dalanews 27 sáý. 2016 05:50 108



Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti

Nursultan Ábishuly Nazarbaevqa

ASHYQ  HAT

Nursultan  Ábishuly!

Biz zıaly qaýym bar, basqasy bar qazaq qaýymynyń birtalaı azamaty osynyń aldynda Sizge elimizde engizilip jatqan úshtildilik degenge qarsylyq bildirip hat joldaǵanbyz. Ol baspasóz betinde, áleýmettik jelilerde jarıalandy. Endi mine ekinshi márte Ashyq hat jarıalaýǵa májbúr bolyp otyrmyz. Oǵan sol hatymyzǵa Bilim mınıstri E. Saǵadıevtiń bergen esh dálel-dáıeksiz, taban tirerlik naqtylyǵy joq jaýap deýge kelmeıtin «jaýaby» sebep bolyp otyr. E. Saǵadıev myrza osy «jaýabynda» hatqa qol qoıǵandardyń ishinde balalary shetelde oqyp, aǵylshynsha sóıleıtinder bar degendi aıtady da, endi aýyl balalary da aǵylshynsha úırenýi kerek deıdi.

Bul azamat sonda «Bolashaq» baǵdarlamasymen oqyǵan balalardyń bári tek qazaq ne orys mektepterinde oqyǵandar ekenin shynymen bilmeı me? Al myna úsh tildilik boıynsha balalarǵa bastaýysh mektepten (tipti, balabaqshadan da) bastap úsh til oqytý, eń soraqylyǵy fızıka, hımıa, bıologıa jáne basqa da pánderdi tek aǵylshyn tilinde oqytý qolǵa alynýda. Bul álemniń eshbir eliniń praktıkasynda bolmaǵan is. Bizdiń oıymyzsha ár bala mektepti bitirgenshe sabaqty óz tilinde oqyp, eseıgesin, erjetkesin qaı tildi oqysa da óz erkinde bolýy tıis. Biz bul bastamany kim oılap taýyp otyrǵanyn bilmeımiz. Biletinimiz bul qazaq halqyn joıýǵa ákep soǵýy ábden múmkin shara ekenine ábden kóz jetkizip otyrmyz. Bul qazaq ultynyń erteńine jasalyp otyrǵan dostyqpıǵyl emes. Aıta keteıik, osy mınıstr E. Saǵadıevtiń ákesi K. Saǵadıevten bastap qazaqtyń betke ustar akademık, ǵylym doktory ataýlylary túgel derlik qazaq mektebin bitirgender.

Qurmetti Nureke! Qazaq halqy patshalyq Reseı kezinde de, Keńestik Reseı kezinde de talaı-talaı qoldan jasalǵan asharshylyqtardan, halyq jaýy, Amerıkanyń tyńshysy, Japonıanyń tyńshysy dep atyp-asýdan qynadaı qyrylǵanyn ózińiz jaqsy bilesiz. Basynan osyndaı zobalańdardy ótkergen qazaq halqy táýelsizdikke tili shubarlanyp, ulttyq sanasy sansyrap, kóptegen ulttyq ereksheliginen aırylyp ólip-talyp jetip edi. Biraq biz táýelsizdik aldyq dep toı-toılap júrgen 25 jyl ishinde qazaq tili ońalyp ketti dep taǵy da aıta almaımyz. Onyń eń basty sebebiniń biri is qaǵazdary, zańnamalar t.b. resmı qujattar áýeli orys tilinde jazylatyny, ekinshiden adam mıyna tikeleı áser etetin teledıdar kúndiz-túni oryssha sóıleıtini, mınıstrlerimiz de sol teledıdar sıaqty oryssha saıraýmen kele jatqany  ekenin talaı aıttyq ta, jazdyq ta. Amal ne, onyń eshqaısysyna ne Úkimet tarapynan, ne Sizdiń tarapyńyzdan naqty jaýap ta, qoldanylǵan shara da bolǵan joq. Endi mine,  Siz  jańa  taǵaıyndaǵan mınıstr  E. Saǵadıev  búkil  bilim,  ǵylym  jáne  mádenıet  salasynda  reforma  emes, tóńkeris  jasamaqshy. Al álemdik  tájirıbede  bilim, til  máselesi  jáne  mádenıet  evolúsıalyq  damý  jolymen órkendeıdi.

Onyń  aıtýynsha  álemniń eshbir memleketinde  joq  3 tildi  mektep  modelin jasap, sonyń  negizinde  qazaq  tili  men  ádebıeti, Qazaqstan  tarıhy  pánderin –qazaq tilinde, orys  tili men  orys  ádebıetin, dúnıejúzi  tarıhyn  orys  tilinde, al  jaratylystaný  pánderiniń barlyǵyn  aǵylshyn  tilinde  oqytý  kózdelip  otyr. Kelesi 2017 jyldan  bastap  aǵylshyn  tilinde  oqytý  joǵarǵy  synyptarda  bastalmaq. Sonda  dúnıejúzi  tarıhy, geografıa, matematıka, fızıka, ınformatıka, hımıa, astronomıa  jáne  taǵy  basqa  pánder  mektepte  múldem  qazaqsha  oqytylmaıtyn  bolady. Bul áreket  onsyz  da hali múshkil  qazaq  tiline,  jalpy qazaq halqynyń  bolashaǵyna  orasan zor zıan  keltiredi. Múshkil qazaq tili deıtin sebebimiz Reseıden táýelsizdik aldyq desek te qazaq tili óz elinde orys tiline óz ornyn yǵystyryp bergeni kórinip-aq  tur. Endi oǵan aǵylshyn tilin qospaqshy. Úkimet basshysynyń orynbasary Darıǵa Nazarbaeva jaqynda qytaısha da oqytamyz degen sózdiń ushyǵyn shyǵaryp qoıdy. Munyń bári memleket quraýshy qazaq halqymen esh aqyldaspastan, qazaqtyń pikirin bilmesten árkim oıyna kelgenin jasaý arqyly istelýde. Eskertip qoıaıyq, qazaq halqy buǵan jol berip qoımaýy da múmkin.

Iá, mınıstr E. Saǵadıev  qazaqqa  jany  ashyǵan  bolyp  «Qazaq  mektepterinde  oqyǵan  jastardyń  ári  qaraı  sapaly  bilim  alýynyń  shekteýli  ekenin kórip  otyrmyz. Mysaly, bizdiń  eń  joǵarǵy  aǵylshyn  tilinde  dáris  beretin  Nazarbaev  ýnıversıtetine, QMEBI, QBTÝ ýnıversıtetterine  aýyl  jastarynyń  túsýinde  biraz  qıynshylyqtardyń  bar  ekenin  ózim kórdim  deıdi.  Ondaı  bolsa,  sol  joǵarǵy  oqý  oryndarynda  qazaq tilinde  sabaq  berý  kerek,  qazaq  tilinde  sapaly  oqýlyqtar  shyǵarý  qajet. Mekteptiń  maqsaty  tek  aǵylshyn  tilin  úıretý emes, balalarǵa  jan-jaqty  bilim  berý.

«Bizde  orys  tilinde  oqytatyn  mektepter de  bar. Onda kóptegen  qazaq  jastary  oqıdy. Shynyn  aıtsaq, sol  qazaq  jastarynyń   kóbi  qazaq  tilin  durys  bilmeıdi, durys   túsinbeıdi. Osy  sebepterge  baılanysty  bizdegi  bilim  alý  júıesinde  tepe-teńdik  joq»-deıdi Erlan  Saǵadıev. Iá,  orys  mektepterinde  memlekettik  tildi  jaqsy  oqytpaıdy. Endeshe, bul E. Saǵadıev áýeli  Konstıtýsıada  jazylǵan  memlekettik  qazaq  tilin  bilýdi  jolǵa  qoıý  kerektigin  bilmeıtin  qandaı  mınıstr?

Táýelsizdik  alǵan alǵashqy jyldary bizdiń  Úkimet  qazaqtardyń  sany  44 paıyz, 50-ge jeteıik,    memlekettik  til  týraly  máseleni  qozǵamaı  tynysh  otyryńdar  dedi. Arada  mine, 25 jyl  ótti,  qazaqtardyń  sany  elimizde  68  paıyzdan  asty. Endi  orys  tilimen  qosa  aǵylshyn  tilinde  sóıle  degeni  onsyz da  25 jyldan beri óz elinde hali múshkil kúıinde qalyp kele jatqan qazaq tiliniń órkendeýine qaıtkende de kedergi jasaý úshin áldebir toptardyń tapsyrmasymen jasalyp otyr ma degen qaýpimiz bar. Al  qazaq mektebi bolmasa, qazaq halqy tilimen qosa joq bolyp ketedi.

Prezıdent myrza! Bul   qazaq  tiliniń  kósegesin  kógertýge baǵyshtalǵan shara emes. Kezinde  Keńes Odaǵynda  orystardyń  sany  43  paıyz ekenine  qaramastan  búkil  halyq  orys  tilinde  sóıledi. Qazirgi  tańda, Iran elinde  parsylardyń  úlesi  35  paıyz ǵana bolsa da mundaǵy  ózge  ult   ókilderi  túgel parsysha oqyp, parsysha sóıleıdi. Ózbekstan, Ázirbaıjan, Túrkimenstan, Armenıa sıaqty basqa da  TMD  elderinde de solaı. Kelimsekterdiń  ıaǵnı,  dıasporalardyń qaı elde tursa sol eldiń jergilikti  halqynyń tilinde sóıleýi dúnıe júzinde qalyptasqan úrdis. Al bizde tipti, «Premer-mınıstr, mınıstrlerdiń, ákim-qaralardyń  kóbi  orys  tilinde  sóıleýinen-aq olar qazaqtyń ulttyq múddesine pysqyrmaıtynyn aqymaq adam da túsinedi.

Iá, aǵylshyn  tili  halyqaralyq  qatynasta, halyqaralyq  saýda jáne  bank  júıesinde, dıplomattarǵa, keıbir ǵylym salasyndaǵylarǵa, bıznesmenderge  kerek bolsa kerek te shyǵar. Al  búkil  17 mıllıon  halyqqa   aǵylshyn  tilin  jattatý – óte ersi, basqa halyqtarǵa kúlki qylarlyq is. Malshy, jalshy, qurylysshy, kúzetshi, bazarlarda  otyrǵan  halyqqa  aǵylshyn  tili  kók  tıynǵa  kerek  emes. Aǵylshyn  tilin  úırense  boldy, álemdik  bilim-ǵylym  qolymyzda bolady, sosyn kúshti el bolamyz  deý  baryp  turǵan  saýatsyzdyq, nadandyq ne qazaq halqyn joıýdyń bir amaly sıaqty.  «Sózi  joǵalǵan  jurttyń  ózi  de  joǵalady» dep álemniń talaı oıshyldary aıtqan. Aǵylshyndar  jaýlap  alyp, óz  tilin  kúshtep  engizgen  Afrıkanyń  20-ǵa  jýyq  burynǵy  bodan  memleketteri  damyp, eshkimnen ozyp ketken joq. Olar qansha jerden aǵylshynsha sóılese de álemniń artta qalǵan memleketteri kúıinde qalyp otyr. Olar   aǵylshyn  tilin  eńbektegen  sábıden, eńkeıgen  qarıaǵa  deıin  sýdaı  aǵylshynsha sóılegenimen, áli  kúni  ash-jalańash  kedeıshilikte  ómir  súrip  jatyr. Al bir ǵulama oıshyldyń  «Tek quldar ǵana óz qojaıynynyń tilinde sóıleıdi» degen sózi áli de orys tiliniń yqpalynan shyǵa almaı júrgen búgingi bizdiń qazaqqa arnap aıtylǵan sıaqty.       Álemde, ǵylym, bilim, jańa tehnologıa tek aǵylshyn tilinde emes, bul halyqty aldaýsyratqan ótirik sóz. Tehnıkalyq progres, elektronıka barlyǵy fransýz, ıspan, bengal, japon, káris, qytaı, ıtalán, nemis jáne orys tilderinde jazylady. Bizdiń Úkimet basyndaǵylar da, jańa mınıstr de sony shynymen bilmeı me, álde bul qazaq ultyn joıyp jiberýdi kózdeıtin áldebir toptardyń tapsyrmasy ma?

Qurmetti   Prezıdent   myrza!    Ózińiz  Jarlyǵyńyzben  bekitken  2011-2020  jylǵa  arnalǵan  til  damytý  Baǵdarlamasynda qazaqstandyqtardyń 90 paıyzy  2020 jyly  tolyq  qazaqsha  sóıleıdi  dep  jazylǵan. Osyny  oryndaýdyń  ornyna  Erlan  Saǵadıev  qazaq  mektepterin  jappaqshy. Bul  usynysty birinshi bolyp kim jasaǵanyn biz bilmeımiz, biraq bul qazaq ultyna dos, peıili túzý adamnyń usynysy deı almaımyz.

E. Saǵadıev myrzanyń bundaı  ersi qateligin  túzetýińizdi  suraımyz. Qazaq halqynyń tarıhy bar bolǵany 25 jyldan ǵana turmaıdy. qazaq  san  ǵasyrlar  ustanǵan  óz tili  men  dini, óz salt-dástúri, ádebıeti  men  mádenıeti  qalyptasqan  buǵan sheıin de ár túrli qurylymdy memleketi bolǵan ejelgi halyq. Biz bir ulttyń urpaǵyna túgeldeı aǵylshyn, orys tilin úıretip, shubartildi ult jasaýǵa qarsymyz. Qaı tildi úırený es jıyp, etek japqasyn árkimniń óz qalaýynda bolýy kerek  sondyqtan   joǵarydaǵy shubar tildi basshylar qansha jerden órkenıetti bolsa da  biz  eshqashan  óz  tilimizden  aıyrylýǵa jol bermeımiz!

                                                                                        Qurmetpen,        

                                                                                              Qabdesh Jumadilov

                                                                                                Ǵabbas Qabyshev

                                                                                                Ýálıhan Qaısarov

                                                                                                 Marat Toqashbaev

                                                                                                   Dýlat Isabekov

                                                                                                 Myrzan Kenjebaı

                                                                                             Mereke Qulkenov  

                                                                                             Qýandyq Túmenbaı

                                                                                              Amanhan Álim

                                                                                              Jańabek Shaǵataı

                                                                                              Arasanbaı Estenov

                                                                                              Baltash Tursynbaev

                                                                                              Jumash Kenebaı

                                                                                            Jaras Sársek

                                                                                            Serik Nuǵyman

                                                                                            Temirǵalı Kópbaı

                                                                                            Jumamurat Shámshi

                                                                                            S.Qaraqystyq t.b.





Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x