Birinshi, árbir qazaqstandyq sóz bostandyǵy shektelmegen, shynaiy aqparatqa qol jetkizýi kerek. Ekinshi, aqparattyq keńistik sapa jaǵynan damyp, halyq arasynda suranysqa ie bolýy tiis. Úshinshi, senim jáne qupiialylyq.
Kez kelgen BAQ burmalanǵan, jalǵandyqqa negizdelgen aqparatty emes, anyq, tekserilgen málimet berýge múddeli. Bul rette bireýdiń jeke ómirine qol suqpaý, jeke jáne otbasylyq qupiiany saqtaý, ar-namysy men qadir-qasietin qorǵaý máselesi taǵy bar. Doktrina óz deńgeiinde júzege assa, aqparat salasynda júie ornap, sapasy joǵary, básekege qabiletti bolatyny sózsiz.
Qoǵamdy uiystyrýǵa jáne azamattyq tutastyqty nyǵaitýǵa yqpal ete otyryp, uzaq merzimdi damý jolynda aqparattyq saiasattyń vektory men mazmunyn aiqyndaityn qundylyqtar doktrinanyń mańyzdy tusy. Iaǵni, doktrina memleket pen qoǵam arasynda tiimdi bailanys ornatyp, memlekettik saiasatty qalyptastyrýǵa tikelei atsalysady.
Aqparattyq doktrina jaiynda talai jyl osy salanyń qazanynda qainaǵan mamandar ne deidi? Sóz bostandyǵy aqparattyq qaýipsizdikti saqtaýǵa kepildi bere ala ma?
Senat depýtaty Nurtóre Júsiptiń pikirinshe, bul qujatta otandyq aqparat salasyn damytý jónindegi kózqarastar men qaǵidattar júiesi, onyń ashyqtyǵy men básekege qabilettiligin arttyrý tetikteri aiqyndalǵan.
«Aqparattyq doktrinanyń qabyldanýy – mańyzdy másele. Qazirgi tańda kóptegen BAQ memlekettik tapsyrys arqyly qarjylandyrylady. Negizinen alǵanda memlekettik tapsyrys memlekettik saiasatpen tyǵyz úilesýi shart. Memlekettik saiasat ózeginde memleket múddesi jatyr. Dástúrli BAQ osy maqsatqa qyzmet etedi.
Qazir respýblikamyzdaǵy aýdandyq, qalalyq, oblystyq basylymdardyń jaǵdaiy máz emes. Birqatar óńirde aýdandyq gazetter jekeshelendirildi. Aýdan ákimdikteri men máslihattary arqyly qarjylandyryp otyrǵandary da bar. Qalalyq jáne oblystyq gazetterdiń ǵana emes, respýblikalyq gazet-jýrnaldardyń tirajy jyl ótken saiyn tómendep barady. Tiraj ben gazetti taratý máselesi talai redaktsiianyń bas aýrýyna ainalǵan. Jalpy, dástúrli BAQ-tyń jaǵdaiy qyl ústinde tur. Balalarǵa arnalǵan gazet-jýrnaldar shyǵýyn toqtatatyn halge jetti. Sondai-aq salalyq basylymdar taǵdyry ne bolady? Memlekettik tapsyrys ne úshin beriledi? Aqparattyq doktrinada kórsetilgendei: otandyq aqparattyq salany damytý, qoǵamnyń múddelerine jaýap beretin jáne memlekettiń odan ári damýyna yqpal etetin ideialyq qundylyqtardy bekitedi», – deidi.
Senatordyń pikirinshe, doktrinada baspa naryǵynyń jumys isteý formatyn ózgertip, tilshilerdiń saraptamalyq-taldaý aqparatyna oiysýy, kórneki, dizainerlik jańalyqtardy engizý jaǵy da qozǵalǵan.
«Búginde azamattardyń 9 paiyzdan astamy úshin baspasóz áli de negizgi aqparat kózi. Qyzyǵýshylyq deńgeii oqyrman jasyna tikelei táýeldi, iaǵni oqyrman neǵurlym eresek bolsa, basylymdardy soǵurlym jii oqidy. Gazet-jýrnaldar aýditoriiasynyń kóp bóligin aýyldy jerlerde turatyn 50-55 jastan asqan adamdar quraidy. Alaida jalpy aýditoriianyń balamaly kommýnikatsiia arnalaryna kóshýi basylymdarǵa degen qyzyǵýshylyqtyń tómendegendigin kórsetedi», – delingen.
– Senimdi aqparatty taratý, jalǵan jáne manipýliatsiialyq aqparatqa qarsy turý, sondai-aq qoǵamnyń buqaralyq aqparat quraldaryna degen senimin arttyrý máseleleri ózekti. Senimdi aqparat kózi – dástúrli BAQ. Bul basy ashyq nárse. Tasqa basylǵan sózdi talai ǵasyr ótse de taýyp alýǵa bolady. Al qaptaǵan saittardaǵy jariialanymdardy izdep tabýdyń ózi úlken másele. Al onyń saqtalýyna eshkim kepildik bere almaidy.
Bir sózben aitqanda, aqparattyq doktrina aqparattyq keńistigindegi túitkildi sheshýge, eń bastysy memlekettik múddeni eskerýge jol ashady degen úmittemiz», – deidi senator.
Al senator Bibigúl Jeksenbaidyń aitýynsha, qazirgi kezeń aqparattyq dáýir bolǵandyqtan túrli jaǵymsyz jańalyqtar men jalǵan aqpar áleýmettik jelilerde jeldei esip júr.
«Soraqysy, ony tipti keibir BAQ kóshirip beretin kezderi de bolady. Oqyrman, kórermen, tyńdarman ótirik-shyny aralasqan aqparattar tasqynynan adasatyn kez az emes. Al onyń aldyn alý úshin qoǵamnyń sondai syn-qaterlerge qarsy immýniteti bolýy shart. Taǵy bir mańyzdy másele, sarapshylar pikirinshe, «memleket-qoǵam-azamat» ózara qatynastar júiesinde kommýnikatsiianyń tómendigi, halyqtyń aqparattyq saýatsyzdyǵy baiqaldy. Sondyqtan «Aqparattyq doktrina» ózine birqatar mindetterdi júkteidi», – deidi ol.
Onyń pikirinshe, doktrina jalǵan aqparatqa qarsy is-qimyldyń memlekettik tetigin jetildirýge, aqparattyq protsestiń barlyq qatysýshylary arasynda tiimdi kommýnikatsiialar júiesin qurýǵa múmkindik beredi, Ádiletti Qazaqstandy qurý baǵyty aiasynda aqparattyq salanyń mindetterin sheshýge yqpal etetin bolady.
– Doktrinany iske asyrý aiasynda qabyldanyp jatqan sharalar keshendi turǵyda otandyq aqparattyq ónimniń jáne tutas salanyń básekege qabilettiligin arttyryp, aqparattyq óristiń negizgi saiasi-ideologiialyq baǵyttarynda ulttyq qundylyqtardyń ústemdigin qamtamasyz etýge, syrtqy aqparattyq yqpaldy tejeýdiń tiimdi tetikterin tujyrymdaýǵa; halyqaralyq deńgeide sapaly aqparattyq qatysýdy arttyrýǵa; salanyń normativtik quqyqtyq bazasyn jetildirýge yqpal etýge tiis.
Doktrinada málimdelgen aqparattyq saladaǵy qoǵamdyq qatynastardyń barlyq sýbektileriniń negizgi ózara is-qimyl qaǵidattarynyń saqtalýy eldiń mediasalasyn jańa sapalyq, básekege qabiletti damý deńgeiine shyǵarady. Memleket basshysy aitqandai, elimizdiń aqparattyq qaýipsizdigi men ideologiialyq derbestigin qamtamasyz etedi. Qoǵamdaǵy jańa qundylyqtardy dáripteýge múmkindik ashady.
Buqaralyq aqparat máselesi memlekettik mańyzdy isterdiń aldyńǵy qatarynda bolý qajettigin ómir kórsetip otyr. BAQ-ty, aqparattyq qaýipsizdikti umytqan memlekettiń qaýipsizdigin qamtamasyz etý qiyn. tórt qubylasy túgel memleket dei almaimyz. BAQ-tyń shyn mánindegi missiiasy qalai bolýy kerektigin de osyndai qujat dáleldei túsedi dep senimiz, – dedi senator.
