Birinshi, árbir qazaqstandyq sóz bostandyǵy shektelmegen, shynaıy aqparatqa qol jetkizýi kerek. Ekinshi, aqparattyq keńistik sapa jaǵynan damyp, halyq arasynda suranysqa ıe bolýy tıis. Úshinshi, senim jáne qupıalylyq.
Kez kelgen BAQ burmalanǵan, jalǵandyqqa negizdelgen aqparatty emes, anyq, tekserilgen málimet berýge múddeli. Bul rette bireýdiń jeke ómirine qol suqpaý, jeke jáne otbasylyq qupıany saqtaý, ar-namysy men qadir-qasıetin qorǵaý máselesi taǵy bar. Doktrına óz deńgeıinde júzege assa, aqparat salasynda júıe ornap, sapasy joǵary, básekege qabiletti bolatyny sózsiz.
Qoǵamdy uıystyrýǵa jáne azamattyq tutastyqty nyǵaıtýǵa yqpal ete otyryp, uzaq merzimdi damý jolynda aqparattyq saıasattyń vektory men mazmunyn aıqyndaıtyn qundylyqtar doktrınanyń mańyzdy tusy. Iaǵnı, doktrına memleket pen qoǵam arasynda tıimdi baılanys ornatyp, memlekettik saıasatty qalyptastyrýǵa tikeleı atsalysady.
Aqparattyq doktrına jaıynda talaı jyl osy salanyń qazanynda qaınaǵan mamandar ne deıdi? Sóz bostandyǵy aqparattyq qaýipsizdikti saqtaýǵa kepildi bere ala ma?
Senat depýtaty Nurtóre Júsiptiń pikirinshe, bul qujatta otandyq aqparat salasyn damytý jónindegi kózqarastar men qaǵıdattar júıesi, onyń ashyqtyǵy men básekege qabilettiligin arttyrý tetikteri aıqyndalǵan.
«Aqparattyq doktrınanyń qabyldanýy – mańyzdy másele. Qazirgi tańda kóptegen BAQ memlekettik tapsyrys arqyly qarjylandyrylady. Negizinen alǵanda memlekettik tapsyrys memlekettik saıasatpen tyǵyz úılesýi shart. Memlekettik saıasat ózeginde memleket múddesi jatyr. Dástúrli BAQ osy maqsatqa qyzmet etedi.
Qazir respýblıkamyzdaǵy aýdandyq, qalalyq, oblystyq basylymdardyń jaǵdaıy máz emes. Birqatar óńirde aýdandyq gazetter jekeshelendirildi. Aýdan ákimdikteri men máslıhattary arqyly qarjylandyryp otyrǵandary da bar. Qalalyq jáne oblystyq gazetterdiń ǵana emes, respýblıkalyq gazet-jýrnaldardyń tırajy jyl ótken saıyn tómendep barady. Tıraj ben gazetti taratý máselesi talaı redaksıanyń bas aýrýyna aınalǵan. Jalpy, dástúrli BAQ-tyń jaǵdaıy qyl ústinde tur. Balalarǵa arnalǵan gazet-jýrnaldar shyǵýyn toqtatatyn halge jetti. Sondaı-aq salalyq basylymdar taǵdyry ne bolady? Memlekettik tapsyrys ne úshin beriledi? Aqparattyq doktrınada kórsetilgendeı: otandyq aqparattyq salany damytý, qoǵamnyń múddelerine jaýap beretin jáne memlekettiń odan ári damýyna yqpal etetin ıdeıalyq qundylyqtardy bekitedi», – deıdi.
Senatordyń pikirinshe, doktrınada baspa naryǵynyń jumys isteý formatyn ózgertip, tilshilerdiń saraptamalyq-taldaý aqparatyna oıysýy, kórneki, dızaınerlik jańalyqtardy engizý jaǵy da qozǵalǵan.
«Búginde azamattardyń 9 paıyzdan astamy úshin baspasóz áli de negizgi aqparat kózi. Qyzyǵýshylyq deńgeıi oqyrman jasyna tikeleı táýeldi, ıaǵnı oqyrman neǵurlym eresek bolsa, basylymdardy soǵurlym jıi oqıdy. Gazet-jýrnaldar aýdıtorıasynyń kóp bóligin aýyldy jerlerde turatyn 50-55 jastan asqan adamdar quraıdy. Alaıda jalpy aýdıtorıanyń balamaly komýnıkasıa arnalaryna kóshýi basylymdarǵa degen qyzyǵýshylyqtyń tómendegendigin kórsetedi», – delingen.
– Senimdi aqparatty taratý, jalǵan jáne manıpýlásıalyq aqparatqa qarsy turý, sondaı-aq qoǵamnyń buqaralyq aqparat quraldaryna degen senimin arttyrý máseleleri ózekti. Senimdi aqparat kózi – dástúrli BAQ. Bul basy ashyq nárse. Tasqa basylǵan sózdi talaı ǵasyr ótse de taýyp alýǵa bolady. Al qaptaǵan saıttardaǵy jarıalanymdardy izdep tabýdyń ózi úlken másele. Al onyń saqtalýyna eshkim kepildik bere almaıdy.
Bir sózben aıtqanda, aqparattyq doktrına aqparattyq keńistigindegi túıtkildi sheshýge, eń bastysy memlekettik múddeni eskerýge jol ashady degen úmittemiz», – deıdi senator.
Al senator Bıbigúl Jeksenbaıdyń aıtýynsha, qazirgi kezeń aqparattyq dáýir bolǵandyqtan túrli jaǵymsyz jańalyqtar men jalǵan aqpar áleýmettik jelilerde jeldeı esip júr.
«Soraqysy, ony tipti keıbir BAQ kóshirip beretin kezderi de bolady. Oqyrman, kórermen, tyńdarman ótirik-shyny aralasqan aqparattar tasqynynan adasatyn kez az emes. Al onyń aldyn alý úshin qoǵamnyń sondaı syn-qaterlerge qarsy ımýnıteti bolýy shart. Taǵy bir mańyzdy másele, sarapshylar pikirinshe, «memleket-qoǵam-azamat» ózara qatynastar júıesinde komýnıkasıanyń tómendigi, halyqtyń aqparattyq saýatsyzdyǵy baıqaldy. Sondyqtan «Aqparattyq doktrına» ózine birqatar mindetterdi júkteıdi», – deıdi ol.
Onyń pikirinshe, doktrına jalǵan aqparatqa qarsy is-qımyldyń memlekettik tetigin jetildirýge, aqparattyq prosestiń barlyq qatysýshylary arasynda tıimdi komýnıkasıalar júıesin qurýǵa múmkindik beredi, Ádiletti Qazaqstandy qurý baǵyty aıasynda aqparattyq salanyń mindetterin sheshýge yqpal etetin bolady.
– Doktrınany iske asyrý aıasynda qabyldanyp jatqan sharalar keshendi turǵyda otandyq aqparattyq ónimniń jáne tutas salanyń básekege qabilettiligin arttyryp, aqparattyq óristiń negizgi saıası-ıdeologıalyq baǵyttarynda ulttyq qundylyqtardyń ústemdigin qamtamasyz etýge, syrtqy aqparattyq yqpaldy tejeýdiń tıimdi tetikterin tujyrymdaýǵa; halyqaralyq deńgeıde sapaly aqparattyq qatysýdy arttyrýǵa; salanyń normatıvtik quqyqtyq bazasyn jetildirýge yqpal etýge tıis.
Doktrınada málimdelgen aqparattyq saladaǵy qoǵamdyq qatynastardyń barlyq sýbektileriniń negizgi ózara is-qımyl qaǵıdattarynyń saqtalýy eldiń medıasalasyn jańa sapalyq, básekege qabiletti damý deńgeıine shyǵarady. Memleket basshysy aıtqandaı, elimizdiń aqparattyq qaýipsizdigi men ıdeologıalyq derbestigin qamtamasyz etedi. Qoǵamdaǵy jańa qundylyqtardy dáripteýge múmkindik ashady.
Buqaralyq aqparat máselesi memlekettik mańyzdy isterdiń aldyńǵy qatarynda bolý qajettigin ómir kórsetip otyr. BAQ-ty, aqparattyq qaýipsizdikti umytqan memlekettiń qaýipsizdigin qamtamasyz etý qıyn. tórt qubylasy túgel memleket deı almaımyz. BAQ-tyń shyn mánindegi mısıasy qalaı bolýy kerektigin de osyndaı qujat dáleldeı túsedi dep senimiz, – dedi senator.
