The Green Future Index reıtıńi el ekonomıkasynyń jasyl tehnologıalarǵa ótý úrdisin saraptan ótkizip, sonyń negizinde árbir elge jeke-jeke baǵa beredi. Massachýsets ýnıversıtetiniń Technology Review portalynda jarıalanǵan osy jolǵy reıtıńinde "jasyl jobalardyń" úlesine kóńil bólingen.
Naqtylap aıtsaq, memlekettiń balamaly energıa kózderine qanshalyqty ınvestısıa baǵyttaǵany, jasyl ekonomıkamen baılanysty ınovasıalyq jobalardy qarjylandyrýǵa qanshalyqty kóńil bóletini nazarǵa alynǵan.
Qazaqstan 4,9 upaımen 76 memlekettiń ishinde 33-shi orynǵa turaqtaǵan eken. Al úzdik bestiktiń qataryna Danıa, Norvegıa, Irlandıa, Fransıa jáne Islandıa elderi kirgen.
Budan buryn Úkimet otyrysynda premer-mınıstr Asqar Mámın 2030 jylǵa qaraı Qazaqstandaǵy jasyl energıanyń úlesi 15 paıyzǵa deıin jetetinin málimdegen.
"Qazaqstan 2060 jylǵa deıin shıkizatqa táýeldilikten arylyp, jasyl ekonomıkaǵa arqa súıeıtin bolady. Balamaly energıa kózderiniń úlesin arttyrýǵa bar kúshimizdi salýdamyz.
2020 jyly otandyq energetıkadaǵy qaıta qalpyna keletin energıa kózderiniń úlesi 3 paıyzdy qurady, kelesi jyly bul kórsetkishti 6 paıyzǵa kóterýdi kózdep otyrmyz.
Al 2030 jylǵa qaraı jasyl ekonomıkanyń energetıkadaǵy úlesi 15 paıyzǵa jetetin bolady", – degen Asqar Mámın.
Osy maqsatqa jetý úshin Qazaqstan jańa Ekologıalyq kodeks qabyldaǵan, qujat bıylǵy jyldyń 1 shildesinde kúshine engen. Kodeks jasyl ekonomıkaǵa basymdyq beretin kompanıalardy Batys elderiniń tájirıbesi negizinde memlekettik deńgeıde qoldaýdy kózdeıdi.
Qazaqstannyń 2013-2020 jyldaǵy Jasyl ekonomıkaǵa ótý týraly konsepsıasy óz nátıjesin berip, elimizde qaıta qalpyna keletin energıa kózderine suranys artqan (ilgeridegi 3 paıyz), al gaz elektr stansıalarynyń sany 20 paıyzǵa ósken.
